Laupäeval kell 8 algab Paide tehisjärvel Järvamaa ja Türi valla meistrivõistlused jääaluses kalapüügis. Võistlust korraldab harrastuskalastajate klubi Säinas.
Klubi juhatuse aseesimees Theo Aasa andis teada, et kirja saab end panna kohapeal enne võistlusi, osalustasu ei ole. Võisteldakse kolmes klassis: noored, naised ja mehed.
Täpsemat teavet võib küsida Theo Aasalt tel 505 3552. (JT)

Pühapäeval on Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses tulemas Järvamaa lahtised meistrivõistlused lumelauasõidus «Valgehobusemäe rodeo».

Võistlushüpped kestavad kella 13st 14.30ni, treeninghüpped algavad juba kell 11.30.

Võisteldakse big air-hüpetes, kus hinnatakse maandumist, trikkide keerukust ja stiili, lennu kõrgust ja kaugust ning sõidu üldmuljet. Võistlusklasse on viis, kõigil võistlejail on kolm hüpet. (JT)

Paide linnapealt Kersti Sarapuult varastati Brüsselis mobiiltelefon.

Sarapuu selgitas, et jalutas tänaval ja rääkis telefoniga, pärast kõnet pani telefoni taskusse, aga hetk hiljem oli telefon kadunud. Kui Sarapuu teise telefoniga oma numbrile helistas, vastas operaator, et SIM-kaart pole kehtiv.
Sarapuu ütles Kuma raadiole, et Brüsseli tänavatel on palju kerjuseid ja ilmselt ka taskuvargaid, kelle saagiks langeski tema telefon.

Sarapuu tunnistas, et varga tekitatud korvamatu kahju on tal sellest, et telefonis oli üle 300 numbri.
Hiljuti langes Brüsselis kurikaelte ohvriks teinegi keskerakondlane, europarlamendi saadik Vilja Savisaar, kelle röövel pikali lõi ja spordikoti koos riiete ning kosmeetikaga kaasa haaras.

Täna ennelõunal läks Paide vallas Viraksaare külas põlema suvila. Suvila omanik selgitas, et tegi kaminasse tule ja läks lühikeseks ajaks ära. Kui ta suvilasse tagasi jõudis, oli maja juba leekides.
Tuli hävitas nii maja sisustuse kui ka katuse.

Eesti Laulu lõppkontserdil leiab aset lisaks varem väljakuulutatule ka õhtujuhtide Ott Sepa ja Märt Avandi lauluvõistlus. Seal astuvad üles Ott Sepa ja Märt Avandi kehastuses artistid, kes finaali ei pääsenud, kuid soovivad jõuda Eurovisioni lauluvõistlusele. Lauludele on kirjutanud muusika järvalane Madis Aesma. Mõnele loole tegi ta ka sõnad. ETV pearežissöör René Vilbre selgitas, et inimesed näevad laval üheksat muusikakooslust oma äsja valminud lugudega. «Näiteks vokaalinstrumentaalansambel Harmoonia, punkrokkavangardbänd Täielik Error, meeskvartett Lovely Boyz, regekoosseis Mister Sofa ja Õieke ning palju teisi huvipakkuvaid esinejaid,» täpsustas ta. «On oodata karmi, aga ausat laululahingut.»
Ott Sepa ja Märt Avandi lauluvõistluse esimest videot Harmoonia esituses näeb SIIT.

Paarikümnest veebruaris Paide kaugtöökeskuses alustanud inimesest on praegu alles viis. Lahkujaid ei rahuldanud vaid tulemustasul põhinev palk.

Osaühingu Kontaktikeskus loodud Paide kaugtöökeskus alustas tegevust veebruari algul. Tollal istus laudade taga 22 inimest, kellest suure osa oli pakkunud välja Eesti töötukassa.

Kontaktikeskuse juhataja Erki Kolditsa ütlust mööda tegeleb praegu telefonimüügiga viis inimest.
Türilane Merle Lauk on üks neist, kes lahkus pärast kolme nädalat. Selleks ajaks oli ära läinud enamik neist, kes kuu alguses alustas. «Kahju on, sest ma lootsin sellest väga palju,» ütles ta.

Müügiga ei teeni Laugi ütlust mööda palju. Töötajad olid tõstatanud teema ka kaugtöökeskuse juhi ees ja öelnud, et peaks olema mingi tunnipalk, sest nad helistavad kogu aeg ja pole süüdi, kui inimesel tõesti pole pakutavat asja vaja. «Siis vastasid töötajad, mis nad istuvad siin, nad pole õiged inimesed selle koha peal olema,» ütles ta.
Lauk sõnas, et tema oleks olnud rahul kas või miinimumpalgaga, millele oleks lisandunud boonus müügi pealt.

Lauk märkis, et sel ajal, kui tema lahkumisele veel ei mõelnud, läks ära neli naist korraga, põhjendades, et selle palga eest ei tasu rabeleda.

Kontaktikeskuse juhataja Erki Koldits lausus, et viis inimest, kes praegu alles on, teevad head tööd ja on suutnud teha kahe tunni kohta keskmiselt ühe müügi.
Kolditsa ütlust mööda on vaid tulemustasu maksmine sellise töö puhul tavapärane ning alles jäänud töötajad on müügi pealt teenitud palgaga rahul. «Nad helistavad pidevalt ja müüvad iga päev,» lausus ta. «Tunnipalka küsivad need, kes tööga hakkama ei saa.»

Koldits lausus, et müügitöö ei sobigi kõikidele inimestele, mistõttu on tavaline, et paljud alustajad loobuvad telefonimüügitööst mingi aja jooksul.

Koldits ütles, et pöördus eelmisel reedel uute töötajate leidmiseks töötukassa poole, kuid huvilised võivad ka kirjutada aadressil: personal@kontaktikeskus.ee.

Reformierakonna fraktsioon teatas pressiteates, et pole rahul vastusega, mille andis Paide linnavalitsus veebruari algul esitatud arupäringule.

Arupäringu vastuses toodi välja, et Paide linnal oli eelmise aasta viimaseks päevaks maksmata arveid summas 11,2 miljonit krooni.

Paide Linnavolikogu liige Janno Lehemets ütles, et nädal pärast 2010. aasta Paide eelarve vastuvõtmist selgus Rahandusministeeriumi kodulehelt, et tegelikult oli Paide Linnavalitsusel 13 miljoni krooni eest maksmata arveid.
Sellest tulenevalt pärib Reformierakond Paide linnapealt aru, miks näitas linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni maksmata arveid 1,8 miljoni krooni ulatuses tegelikust väiksemana.

Lehemets lisas, et Paide linna eelarve on paar nädalat pärast vastuvõtmist saanud mitu ränka tagasilööki. EASilt jääb saamata 1,6 miljonit krooni ja ilmnenud on 1,8 miljoni krooni eest eelmise aasta kulutusi, mis tuleb selle aasta eelarvest kinni maksta.

Reformierakonna fraktsioon küsib linnapea Kersti Sarapuult, miks varjati volinike eest nii suures summas arveid ning palub välja tuua varjatud arvete nimistu koos kuupäevade, esitajate ja maksetähtaegadega.
Ühtlasi päritakse aru, kuidas mõjutavad 1,8 miljoni krooni eest lisandunud arved eelmise aasta aastalõpu jääki. Samas uuritakse kui suur oli Paide linna laenuprotsent 2010. aasta eelarve vastuvõtmise päeval.

Jaanuaris väitis Paide linnapea Kersti Sarapuu AK uudistele, et Paidel on ettevõtjate ees võlgnevusi mõnesaja tuhande krooni eest. Reformierakonna fraktsiooni veebruaris esitatud arupäringule vastates avaldasid linnapea Kersti Sarapuu ja abilinnapea Kaido Ivask, et 2009. aasta lõpus on Paide Linnavalitsusel tähtajaks tasumata arveid 2,27 miljoni krooni eest. Sellele lisanduvad tasumata arved, millel puuduvad maksetähtajad summas 1 miljon krooni.

Kl 11 Järva-Jaani gümnaasiumis maakondliku Leili Andre luulekonkursi võistlustööde lugemine ja auhindade kätteandmine.

Kl 18 Koigis mõisakontsert, esineb Kuninglik kvintett.

Kl 18 Paide kultuurikeskuses leivaküpsetamise õpituba.

Kl 19 Särevere mõisas Türi piirkonna mälumängu etapp.

Kl 20 Järva-Jaani kultuurimajas naistepäeva peoõhtu koos Küla Karla ja ansambliga MTJ.

Kl 20 Väätsa rahvamajas Väätsa valla naistepäeva pidu. Tantsuks ansambel Orkester ja Bonzo. Pilet 50 kr.

Kl 21 Imavere kõrtsis 6. sünnipäeva retrodisko. Üllatused! Pääse 50 kr.

Kl 22 pubis Alempos Jürmo Bänd. Sissepääs tasuta.

NÄITUSED

Eesti Ringhäälingumuuseumis
Näitus «Reporter oli Lembit Lauri», püsinäitus «Ringhääling», muuseumitunnid «Teeme ise kuuldemängu», «Seitse nägemust Eestist» ja «Mina olen reporter» ning giidituur (ettetellimisel).

Sargvere raamatukogu
Näitused vanadest raamatutest ja plakatitest teemal «Minu loetud lemmikraamat».

Järvamaa muuseum
Muuseumi püsiekspositsiooni fotonurgas fotod 70ndatest. Fotod on jagatud viie teema vahel: lapseeast tööeani.

25. märtsini näitus «Vabadussõja mälestusmärkide maketid».

1. aprillini muuseumi fuajees Maire Ainsalu fotonäitus «Mõtisklus».

Türi muuseum
13. märtsini Thea Vesmani käsitöönäitus «Jalutuskäik käsitööaasal». Näitusele on üles pandud autori käsitööd kooliajast kuni tänapäevani.

Kareda raamatukogu
Märtsi lõpuni rändnäitus «Lipnik Stooli kõrgepinge».

Paide kultuurikeskus
Märtsi lõpuni Paide kultuurikeskuses Mirjam Mölder-Mikfelt'i aktimaalide näitus.

Anna Vaba Aja Maja
28. märtsini Anna Vaba Aja Majas raamatukogu lahtiolekuaegadel fotonäitus Järvamaast «Kuldsetel kuuekümnendatel». Näituse on koostanud Järvamaa Muuseum.

 

Täna toimus Paide uuel kunstmurustaadionil jalgpalli meistriliiga avakohtumine, kus platsile jooksid Paide linnameeskond ja Kohtla-Järve FC Lootus. Tasavägise mängu võitis Paide.

Esimesel poolajal ühtegi väravat ei löödud. Teisel poolajal, täpsemalt 78. mänguminutil lõi Paide mängija Meelis Rooba karistuslöögist mängu ainsa värava.

Paide linnameeskonna peatreener Erki Kesküla tunnistas, et väravasituatsioonis oli neil õnne. «Just eile õhtul harjutasime pallitreeningul taolisi standardolukordi ning õnneks ühest sellisest läbimängitud olukorrast värav tuligi,» märkis ta. «Vähetähtis ei ole muidugi ka vendade Roobade kogemus.»

Kesküla andis mängule rahuldava hinde. «Esimeselt mängult saime küll võidu ning ühtlasi sellega ka tabelisse kolm punkti, kuid teise poolajaga rahule jääda ei saa,» põhjendas ta. «Vaatama löödud väravale kaotasime mängu teises pooles initsiatiivi. Seda näitas ka mängupilt.»

Paide linnameeskonna järgmiseks vastaseks on laupäeval Viljandi JK Tulevik. Mäng algab Viljandi kunstmurustaadionil kell 14. (JT)

Täna pärastlõunal kell 16 algas Paide uuel kunstmurustaadionil jalgpalli meistriliiga avakohtumine, kus platsile jooksid Paide linnameeskond ja Kohtla-Järve FC Lootus. Esimesel poolajal ühtegi väravat ei löödud.
Teisel poolaja, 80. mänguminutil lõi Paide mängija Meelis Rooba karistuslöögist värava.

Täna pärastlõunal kell 16 algas Paide uuel kunstmurustaadionil jalgpalli meistriliiga avakohtumine, kus platsile jooksid Paide linnameeskond ja Kohtla-Järve FC Lootus. Esimesel poolajal ühtegi väravat ei löödud.

Kevad algab kalendri järgi laupäeval, 20. märtsil kell 19.31. Kevadpealinnas Türil antakse esimene kevade tervitamise avapauk juba reede õhtul kell 19.31, mil ujula basseini hüppavad esimesed 24tunni ujumisel võistlejad.
Ettevõtmise korraldaja Mati Sadama sõnul tähistatakse kuuendat korda toimuva ujumisega kevade saabumist ja seekord lisaks ka Eesti ujumisliidu 100. aastapäeva. "Üheks eesmärgiks on läbida 24 tunni jooksul 100 kilomeetrit,» lisas ta. Kuidas asi õnnestub, näeb laupäeva õhtul kell 19.32, kui ujumismaraton lõpeb.
Laupäeva hommikust alates peaks Türil hõljuma ka liha grillimise lõhn, sest kultuurimaja parklas peetakse kella 9st hommikul meistrivõistlusi grillimises.
Kell 11 algab samas valla tervituskontsert, kell 15 mängitakse tantsumuusikat ja õhtul saab kultuurimajas vaadata kultusfilmi «Kevade».
Kevade tervitamise tseremoonia algab kultuurimaja parklas kell 19, mil heisatakse kevadpealinna lipp. Seejärel saadetakse kevadpealinna korraldustoimkonna juhi Ülle Välimäe sõnul kevadisele seiklusmängule võistkonnad, kes külastavad Türi linna huviväärsusi, täidavad erinevaid ülesandeid ja tervitavad kevadet mitmel erineval moel.
Päev lõpeb kevadpeoga Veskisillal.

Laupäeval, 27. märtsil algusega kell 17 esineb Paide kirikus Eesti Rahvusmeeskoor, kes kannab Itaalia tippdirigendi Filippo Maria Bressani juhatusel ette itaalia kannatusaja muusikat renessansist tänapäevani.
Kontserdi peateoseks on müstiline renessansiaegne Francesco Corteccia komposisatsioon „Passione di Christo secondo", kus vana-itaaliakeelseid siduvaid tekste loeb Luciano Cicetti.
Filippo Maria Bressan on tuntud ja tunnustatud itaalia dirigent, kes on hinnatud ennekõike just Itaalia muusika interpreteerijana. Ta on juhatanud nii koori-, orkestri- kui ka lavamuusikat erinevates teatrites ja mainekates kontserdisaalides Euroopas ja Lõuna-Ameerikas. Eestis on Bressan esmakordselt.
RAM-i toimetaja Anu Huntsaare sõnul on võimalus teha koostööd nii suurepärase dirigendiga koorile suureks tunnustuseks. «Tahame kinkida kauneid muusikalisi hetki kõigile Järvamaa elanikele,» lisas ta.

Täna pärastlõunal kell 16 antakse Paide uuel kunstmurustaadionil avavile Paide linnameeskonna ja Kohtla-Järve FC Lootuse vahelisele kohtumisele.

Nii mänguplats kui meeskond on linnameeskonna abitreener Viktor Metsa sõnul eesootavaks kohtumiseks valmis. «Staadion on täiesti mängitav, vaid ääred on veidikene jäised,» kirjeldas ta. «Pealtvaatajate jaoks on samuti kõik valmis: kohal on 200kohaline tribüün ning väljakule minevad teed on lumest puhastatud.»

Linnameeskond startis pealinnast kell 13 ning Metsa sõnul peaks kohale jõudma poole kolme paiku. «Ees ootab võrdsete kohtumine, arvan, et saab näha nauditavat jalgpalli,» sõnas ta. (JT)

Möödunud nädalavahetusel Kuutsemäel peetud Eesti meistrivõistlustel lumelauasõidus ja freestyle suusatamises kaitses edukalt oma möödunud aasta lumelauakrossi Eesti meistritiitlit Paidest pärit Ivar Kruusenberg.

Kruusenberg oli võistlustules pühapäeval. «Arvestades seda, et tegemist oli Eesti võistlusega, oli krossist osavõtjaid üle ootuste palju,» hindas ta. «Mehi oli ennast kirja pannud 44, naisi 10 ning neide-noormehi tegi kaasa kokku 12.»

Kokku läbis Kruusenberg ligi 500 meetrist kiiret ja tehnilist lumelauakrossirada kolmel korral. Kvalifikatsioonist parima ajaga edasisaanuna ootas teda järgmises voorus ees võistlus finaalikoha pärast ning seejärel finaali, kus selgitati kohad esimesest neljandani. Võistlus kujunes tema sõnul üsna pingeliseks. «Finaali alguses käis mul Magnar Freimuthiga ikka kõva nügimine, kuid siis õnnestus mul võtta parem trajektoor ning eest ära saada,» selgitas ta.

Eesti võistlustega on Kruusenbergi sõnul selleks talveks ühel pool. «Nii kaua kuni lund on, teen trenni ning valmistun vaikselt uueks hooajaks,» märkis ta. (JT)

Eile kella 21.17 juhtus raske avarii Tallinna-Tartu maantee 113. kilomeetril Imavere vallas, kus põrkasid kokku veo- ja sõiduauto.

Sõiduauto VAZ-2103, mida juhtis 73aastane Riho, kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva veoautoga Volvo FH-480, mida juhtis 39aastane Guido.
Sõiduauto juht ja kaassõitja 63aastane Marje hukkusid sündmuskohal.

Õnnetuse põhjustanud VAZ-2103 sõitis kolme talverehvi ja ühe suverehviga.
Sõiduautos viibinud isikud ei kasutanud turvavarustust. Õnnetuse ajal olid liiklusolud tugeva tuule tõttu raskendatud.

Esmaspäeval helistas Järva Teataja toimetusse mitu lehe otsekorralduslepinguga inimest küsimusega, miks on nende arveldusarvelt võetud maha kahe Järva Teataja kuu tellimuse maksumus ehk 170 krooni. ASi Ühinenud Ajalehed levijuht Erkki Lumisalu selgitas, et tehnilised muudatused Järva Teataja tellijate andmebaasis tõid endaga kaasa selle, et märtsis võeti osalt otsekorralduslepinguga lehetellijailt ootamatult tellimisraha kahe kuu eest. «Oleme probleemist teadlikud ja anname teada, et nendelt, kellelt märtsis oleks pidanud debiteeritama ühe kuu eest, aga raha võeti või veel äkki võetakse (sest nõuded panka saadetakse kord kuus ja kõik korraga) raha ekslikult kahe kuu eest, järgmisel kuul raha maha ei võeta ja lehe jõudmises postkasti vahet ei teki,» lausus ta. «Loodame, et eespool märgitud lahendus on sobilik. Kellele pakutud variant siiski ei sobi, palun ühendust võtta Express Posti telefonil 617 7717, et leida sobiv lahendus.»
Pakutud lahendus ei kehti neile otsekorralduslepingutele, millel debiteerimine ebaõnnestus, või neile, kellel pidigi arvelt maha minema kahekordne nõue.
Vabandage ebamugavuste pärast!

Alates tänasest saavad kauplejad koduleheküljel www.paidelaadad.ee end kirja panna 24. aprillil toimuvale Paide jürilaadale. Paide laatade suure populaarsuse tõttu on seekord seatud ülempiiriks 120 kauplejat.

Korraldustoimkonna laadakorraldaja Jaak Salmari sõnul seati kauplejate ülempiir käsitöölaada parema korralduse ning ehedama laadamelu nimel. «Viimaste aastate Paide laatade hea korraldus on meid kauplejate seas heasse kirja tõstnud ja sunnib meid kauplejate ülempiiri määrama, sest piiramatu hulgal kaupmehi ei saa me paraku vastu võtta ilma, et laadamelus ning -korralduses peaks järeleandmisi tegema,» selgitas ta.

Paide kultuurikeskuse direktori Ülle Mülleri sõnul on ka tänavuste jüripäevapidustuste keskmes rahvalikud ning möödunud aegade kommetele valgust heitvad üritused. «Kui eelmisel aastal laulsid Jüriregil koos meeskoorid üle Eesti, siis seekord saavad laadakülalised osa veelgi suurema meesteväe esinemisest, sest lisaks regilaulule toimub ka omalaadne tantsuetendus Jürivägi, mis paneb Paide keskväljakul üheskoos suvise meeste tantsupeo tantse tantsima loodetavasti paljud tantsukollektiivid,» selgitas ta. «Täpsem jürilaada kultuuriprogramm peaks aga selguma aprilli alguseks.» (JT)

TEAVE
Täpsemat infot Paide jürilaada kultuuriprogrammi ja laadale registreerumise kohta leiab siit: www.paidelaadad.ee

Eile kogunes Türi kultuurimajja esimesele kokkusaamisele ligi 30 Järvamaa naisettevõtjat, kohvilaua taga teiste kogemusi kuulates otsustasid nad hakata korrapäraselt koos käima ettevõtlike naiste klubina.

Ürituse eestvedaja Pipi-Liis Siemann tunnistas, et on siit-sealt kuulnud kohalike naisettevõtjate soovist aeg-ajalt kokku tulla, mõnd huvitavat ettekannet kuulata, arutleda ja üksteisele ka toeks olla.
Kõige ilusam oli tema meelest tulla esimest korda kokku just naistepäeval.

Esimesel kogunemisel rääkis hiljuti neli kuud Šveitsis veetnud YES keeltekooli juhataja Aet Sarv kultuuridevahelistest erinevustest.
Saara kirjastuse omanik Anu Pink jagas teistega oma arusaama neist tingimustest, mis on eduka naisettevõttele olulisimad. «Kõige tähtsam on hea nina: oskus teha õigel ajal õiget asja,» ütles ta.

Kirjastuse juures on Pingi meelest head nina vaja nii iga raamatu kui ka iga järeltrüki üle otsustamisel.
Et naistel on meestest vähem riskijulgust, on Pingi hinnangul naisettevõtjale väga tähtis ka hea kaaslane, kellega koos asju arutada ja rõõmustada, kellele kurta.

Maanteeamet kuulutas välja riigihanke Paide ja Türi vahelise tee Kirna teelõigu ümberehituseks, mille suurim muutus on tavaristmikku asendav ringtee.

Ida regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Jaan Võsu ütles, et riigihange on välja kuulutatud ja kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Kirna 1,2kilomeetrine lõik tänavu korda. «Praegu on veel lootust, et ka Reopalus saavad tööd tehtud, kuid seal pole siiski midagi kindlat,» lisas ta.

Võsu selgitas, et Kirnasse tuleb ka kergliiklustee, mis ühendab Paide ja Türi poolt tulevaid eelmistel aastatel ehitatud kergliiklusteid.
Et kergliiklusteed asuvad Paide ja Türi vahel eri teepooltel, tuleb Kirnas reoveepuhasti juures sõiduteele ülekäigurada.

Senist ristmikku hakkab Kirnas asendama ringtee. Võsu ütlust mööda on ringteed tarvis selleks, et kui paarikümne aasta pärast liikluskoormus suureneb, kulgeks liiklus ikkagi probleemideta.
Suurt ajakadu ringtee autojuhtidele Võsu väitel ei tähenda, sest kui ligidusse tuleb ülekäigurada, peavad juhid nagunii kiirust vähendama.

Millal Kirnas ehitustööd algavad, kaua need kestavad ja mis kõik maksma lähe, selgub Võsu selgitusel siis, kui riigihange on läbi ja ehitajaga leping sõlmitud.

Kl 18.30 Aravete spordihoones paarisvõrkpalli seeriavõistluse IV etapp (meestele ja -veteranidele).

Kl 21 Imavere kõrtsis karaoke. Pilet 25 kr.

NÄITUSED

Eesti Ringhäälingumuuseumis
Näitus «Reporter oli Lembit Lauri», püsinäitus «Ringhääling», muuseumitunnid «Teeme ise kuuldemängu», «Seitse nägemust Eestist» ja «Mina olen reporter» ning giidituur (ettetellimisel).

Sargvere raamatukogu
Näitused vanadest raamatutest ja plakatitest teemal «Minu loetud lemmikraamat».

Järvamaa muuseum
Muuseumi püsiekspositsiooni fotonurgas fotod 70ndatest. Fotod on jagatud viie teema vahel: lapseeast tööeani.

25. märtsini näitus «Vabadussõja mälestusmärkide maketid».

1. aprillini muuseumi fuajees Maire Ainsalu fotonäitus «Mõtisklus».

Türi muuseum
13. märtsini Thea Vesmani käsitöönäitus «Jalutuskäik käsitööaasal». Näitusele on üles pandud autori käsitööd kooliajast kuni tänapäevani.

Kareda raamatukogu
Märtsi lõpuni rändnäitus «Lipnik Stooli kõrgepinge».

Paide kultuurikeskus
Märtsi lõpuni Paide kultuurikeskuses Mirjam Mölder-Mikfelt'i aktimaalide näitus.

Anna Vaba Aja Maja
28. märtsini Anna Vaba Aja Majas raamatukogu lahtiolekuaegadel fotonäitus Järvamaast «Kuldsetel kuuekümnendatel». Näituse on koostanud Järvamaa Muuseum.

 

Eile kella 21.17 juhtus raske avarii Tallinna-Tartu maantee 113. kilomeetril Imavere vallas, kus põrkasid kokku veo- ja sõiduauto.

Sõiduauto VAZ-2103, mida juhtis 73-aastane Riho, kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva veoautoga Volvo FH-480, mida juhtis 39-aastane Guido.
Sõiduauto juht ja kaassõitja 63-aastane Marje hukkusid sündmuskohal.

Sõiduautos viibinud isikud ei kasutanud turvavarustust.
Õnnetuse ajal olid liiklusolud tugeva tuule tõttu raskendatud.

Neljapäeval kell 18 avab Türil Eesti ringhäälingumuuseum näituse «Reporter oli Valdo Pant» ning meenutab Eesti Raadio heli- ja Eesti Televisiooni videolõikude abil möödunud sajandi üht säravamat raadio- ja teleajakirjanikku.

Valdo Pandist sai Eesti Raadio kommentaator 1948. aasta mais, mil ta oli kõigest 20aastane.
Muuseumi direktor Juhan Sihver lausus, et raadiotöö kogemust Pandil polnud, kuid ta õppis ameti kiiresti selgeks. Et tahtmine hästi teha oli tal veres, siis oli ta õige pea tuntud väga hea raadioajakirjanikuna. Suurema tuntuse raadiokuulajate hulgas saavutas Pant sarjadega «Reporteritund», «Päevakaja», «Rameto».

1966. aasta mais sai Valdo Pandist Eesti Televisiooni kommentaator. «Vaataja-kuulaja pidas teda juba siis tunnustatud meistriks, ent kõige suurem tuntus tuli saatesarjaga «Täna 25 aastat tagasi» (313 saadet), mis rääkis Teisest maailmasõjast.

Lisaks kuulusid Pandi teletööde hulka otsereportaažid, sündmuste kommentaarid, õhtused mõtisklusminutid, meelelahutussaated, filmisaated, laulupeoreportaažid, olukirjeldusfilmid, dokumentaal-, anima- ja mängufilmid.
1999. aastal valiti Valdo Pant 20. sajandi saja suurkuju hulka.
Näituse jääb avatuks 15. maini. (JT)

Paide Selveri kaupluse infoleti töötaja Janeli Erm ütles, et odava hinnaga roosikimbud said otsa juba poolteist tundi pärast poe avamist. «Tulpe ja teisi lilli veel on, kuid need roosid kadusid küll kohe,» sõnas ta. Erm lisas, et naistepäeva tõttu on täna ka kookidel, tortidel ja kommikarpidel hea minek.
Paide Maksimarketis asuva lillepoe florist Kätlin Kõkk ütles, et kõige rohkem on ostetud tulpe, mis ongi olnud viimaste aastatel naistepäeva nõutuim lill. «Vanasti osteti rohkem roose, kuid nüüd on mehed tulpide peale üle läinud,» lisas ta.
Kui keskmine mees jätab lillepoodi 50-60 krooni, siis Kõki mäletamist mööda on mõni mees lahkunud ka roosisülemiga, mille arvel on neljakohaline number. «Need polegi ainult ärimehed, kellel on tööl palju naisi, vaid lilli viiakse ka üksnes koju,» sõnas ta. (JT)

Kuma raadio ja Järva Teataja veebilehe lugejad saavad valida möödunud nädala tähtsaimat tegu. Hääletus lõpeb teisipäeval kell 15, võitja kuulutatakse välja Kuma raadio saates «Ringmikrofon».

Täna öösel on Paides Aiavilja tänavas sees käidud kahes garaažiboksis. Kahju on selgitamisel.

Laupäeva öösel kella ühe ajal on Roosna-Alliku alevikus Järve teel ära lõhutud kaupluse müügisaali aken ja varastatud alkohoolseid jooke. Kahju on selgitamisel.

Paide linnavolikogu liige Janno Lehemets kirjutab oma blogis, et Järvamaa arenduskeskus otsustas, et I-punkt ei koli Paide raekotta vaid hoopis endise lillepoe ruumidesse aadressil Keskväljak 8. «Paide linna eelarvesse on tulude poole kirjutatud 1,6 miljonit krooni Ettevõtluse Arendamise sihtasutuselt raekoja renoveerimise kulude katteks. See raha jääb Paide linnal kahjuks saamata,» kirjutab Lehemets.

Kl 18 Kangrumäel suusatamise seeriavõistluse IV etapp.

 

NÄITUSED

Eesti Ringhäälingumuuseumis
Näitus «Reporter oli Lembit Lauri», püsinäitus «Ringhääling», muuseumitunnid «Teeme ise kuuldemängu», «Seitse nägemust Eestist» ja «Mina olen reporter» ning giidituur (ettetellimisel).

Sargvere raamatukogu
Näitused vanadest raamatutest ja plakatitest teemal «Minu loetud lemmikraamat».

Järvamaa muuseum
Muuseumi püsiekspositsiooni fotonurgas fotod 70ndatest. Fotod on jagatud viie teema vahel: lapseeast tööeani.

25. märtsini näitus «Vabadussõja mälestusmärkide maketid».

1. aprillini muuseumi fuajees Maire Ainsalu fotonäitus «Mõtisklus».

Türi muuseum
13. märtsini Thea Vesmani käsitöönäitus «Jalutuskäik käsitööaasal». Näitusele on üles pandud autori käsitööd kooliajast kuni tänapäevani.

Kareda raamatukogu
Märtsi lõpuni rändnäitus «Lipnik Stooli kõrgepinge».

Paide kultuurikeskus
Märtsi lõpuni Paide kultuurikeskuses Mirjam Mölder-Mikfelt'i aktimaalide näitus.

Anna Vaba Aja Maja
28. märtsini Anna Vaba Aja Majas raamatukogu lahtiolekuaegadel fotonäitus Järvamaast «Kuldsetel kuuekümnendatel». Näituse on koostanud Järvamaa Muuseum.

 

Möödunud nädala viis enimloetud artiklit Järva Teataja veebilehel olid:

Kaks lumerookijat pudenes katuselt alla

Kaubaketid sulgevad Paides kauplusi

Paides avab uksed sisustuskaubamaja

Muinsuskaitsealal oleva maja katus ei pidanud vastu

Kareda vallas õitsevad lumikellukesed

Kristjan Kõljalg
Koigi vallavanem

Aastaid on Paides K-keskuses asunud turismiinfokeskus, mille tegevust on siiani rahastanud kogu ulatuses Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

Turismiinfokeskus vajab
paremat asukohta

Saatsin möödunud aasta 26. novembril Järvamaa arenduskeskuse nõukogu esimehena kirja EASile, et selgitada infokeskuse rahastamise tulevikku, mis oli selgusetu.
Valitses oht, et EAS ei pruugi rahastamist jätkata, seega oli turismiinfokeskuse tegevuse Järvamaal küsimärgi all.
Selle aasta 11. veebruar tõi osaliselt hea uudise. EASi juhatuse liige Maria Alajõe kinnitab oma kirjas jätkuvat vajadust rahastada turismiinfokeskusi, samas küll oluliselt väiksemas mahus (50 protsenti) kui siiani.

Milline vajadus on Järvamaal turismiinfokeskuse järele? Tegelikult on see päris suur, sest Järvamaa pole kahjuks turismivaldkonnas tegija.
Et abistada Järvamaa turismiettevõtjaid ja omavalitsusi turistide maakonda toomisel, peab arenduskeskuse  nõukogu äärmiselt oluliseks, et ka Järvamaal tegutseks nüüdisaegne turismiinfokeskus.
Turismiinfokeskuse tulevase asukoha teema on järgmine, mis tõsiselt päevakorrale kerkib, sest praegu asub Paide turismiinfokeskus rendipinnal, mis ei rahulda meie vajadusi turistide teenindamisel.

Nõukogul on sõelale jäänud Paide raekoda, Paide Keskväljak 8 ja Mäo reisiterminal. Kõige olulisem on tuua turismiinfokeskus väikestest ruumidest sobivale pinnale, kuhu turistil on kerge «sattuda».
Samas on avanenud võimalus kasutada Euroopa Liidu abiraha, et kujundada infokeskuse ruumid nüüdisaegseiks.

Sellise otsuse langetamiseks on tarvis kindlust, et viiel aastal pärast investeeringuid jätkub ka turismiinfokeskuse tegevus. Et EASi rahastus jääb 50 protsendi peale kogu kuludest,  on selge, et teine 50 protsenti tuleb ka kuidagi leida.
Kui vaadata Eesti teiste maakondade kogemusi, on mitu lahendusvarianti. Näiteks Rakvere linn maksab kogu Lääne-Viru turismiinfokeskuse eest. Hiiumaal on turismiinfokeskuse rahastus puhtalt ettevõtjate rida ja  Otepää turismiinfokeskus majandab ennast ära suuresti omatuludest (suveniiride müük).

Järvamaa võimalused on paraku ahtakesed, sest turiste käib meil vähe, seetõttu ei saa me loota näiteks ainult omatulule.
Samal põhjusel jääb ära ka variant, et see langeks ainult ettevõtjate õlule. Jääb alles võimalus, et saame puuduoleva raha kokku kolmest allikast: omavalitsused, ettevõtjad ja omatulud.

Turismi tasub toetada

Möödunud aastal uurisime omavalitsustelt nende valmisolekut paigutada raha turismiinfokeskuse tegevuskuludesse. Tookord pidasid volikogud infokeskuse tegevust tähtsaks, kuid ei osanud kindlalt öelda, kas nad on valmis seda ka rahastama.
Nüüd on käes otsuse tegemise aeg, loodetavasti peavad kõik omavalitsused oma võimaluste piires turismiinfokeskuse rahastamist otstarbekaks.

 Arusaadav on, et käesoleval ajal raha leida on ülikeeruline, kuid turismisektor, mis on osaliselt ka ekspordi-sektor, väärib kindlasti abistamist.
Kaudselt ja pikema aja lõikes aitab turismiinfokeskuse toetamine kaasa ka töökohtade loomisele Järvamaal. Mida rohkem turiste, seda rohkem läheb tarvis teenuseid, mida turistidele osutada.

Aastaaegade vaheldumisest sõltuvad põllumajandustootjad on hakanud kokkuhoidu otsima palgakuludest, asendades püsitöötajad hooajatöölistega, kirjutab Eesti Päevaleht. «Raha on liiga vähe, et suurt hulka inimesi aasta ringi ametis pidada. Põllutööliste hulk meie ettevõttes väheneb ja selle asemel tuleb juurde rohkem hooajatöölisi,» ütles Estonia OÜ juht Ain Aasa. «Enamik töid saab masinatega ära teha ja suveks kutsume mõned kohalikud vanad traktoristid pensionile lisa teenima.»
Samal ajal ei palka Estonia OÜ kokkuhoiu pärast tänavu juhuslikke hooajatöölisi, näiteks trimmerdamistöid pakub ettevõte vaid neljale-viiele kohalikule koolinoorele.