Reedel kell 18 etendab Väätsa põhikooli IV–VIII klasside näitering kodurahvamajas Katrin Reimuse romaani ainetel valminud lavastust «Eilset pole olemas».

Kooli huvijuht Evelin Puntso selgitas, et see on lugu üheksanda klassi noortest, kus on häbelikku noort armumist, üleolevat suhtumist kõike ja kõigisse, piinlikkustunnet, täiskasvanute ahastust, õigluse otsinguid ning ülekohtust kiusamist ja mõnitamist, mis viib traagilise lõpuni.
«Pärast etendust jätkame arutelu-foorumteatriga, mida juhib Taive Saar,» lausus Puntso. «Koos publikuga arutleme küsimuste üle, mis etendus õhku jätab: kui palju alandust mahub ühte teismelise koolipäeva; kui palju märkame teisi enda ümber; kas on kerge alati iseendaks jääda; kus algab ja kus lõpeb täiskasvanu vastutus ning millest algab kellegi süü.»
Puntso lisas, et kogu see ettevõtmine on täiesti teistmoodi sellest, mida nad on varem teinud.
Lavastuses, mille valmimist juhendas Evelin Puntso, löövad kaasa Johannes-Martin Saar, Laura-Liisa Valdur, Elar Niglas, Victoria Kondas, Liili Filippov, Mariettely Saar, Heili Solman, David Ocean Kaljurand, Laura Teder, Anu Annus, Mikk Ludvi, Merit Mölder ja õpetaja Evi Siiber.
«Sissepääsu eest küsime ühe euro, mille anname kooli fotoaparaadi fondi,» märkis Puntso.
Väätsa põhikool etendas sama lugu Järvamaa kooliteatri festivalil, kus Liili Filippov tunnistati põhikoolide arvestuses Järvamaa parimaks naisnäitlejaks. (JT)

10. mail kella 16.30 ja 20.05 vahel on Paides Väike-Aia tänava korterist varastatud mobiiltelefon. Kahju on 280 eurot.

Pühapäeval või esmaspäeval on Paides Ristiku tänaval tungitud sõidukisse ning varastatud automakk, taskunuga ja auto dokumendid. Kahju on 290 eurot.

16. mail kella 8 ja 15 vahel on Paides Aiavilja tänavas asutuse garderoobis varastatud mobiiltelefon. Kahju on 110 eurot.

1. juunil Türil toimuva Järvamaa laulu- ja tantsupeo proovidega alustatakse juba sel nädalavahetusel. Tantsupeo «Ajaring - aastaring» proovid toimuvad 26., 27. ja 31. mail Türi linna staadionil. Laulupeo «Päritud laulud» peaproov toimub 1. juunil kell 10.30 Türi laululaval.

Järvamaa laulupeo «Päritud laulud» lavastus on seotud kultuuripärandi aastaga - kuulda saab kadrilaule, mardilaule, kiigelaule ja laule emakesest loodusest. Lavastuses ongi põhirõhk esivanematel, loodusel ja ürgsusel. Vähemusrahvuste pärandit annavad edasi segakoorid laulude valikuga Veljo Tormise tsüklist «Ingerimaa õhtud.» Lisaks kooridele astuvad üles ansamblid ja solistid.

Ka tantsupeo kontsert «Ajaring - aastaring» kannab oma nime lähtuvalt kultuuripärandi aastast. Ajaring - aastaring on inimese elu piiritlev tsükkel, mis kordub üha uuesti ja uuesti. Pidevalt toimuvad meil samad asjad: puud lähevad lehte, päevad pikenevad jne. Looduses toimuv mõjutas ka inimesi, kes hakkasid samal ajal tegema samu asju, tekkisid traditsioonid ning rahvakalender. Toetudes meie esivanemate pärandile on tantsuetendus üles ehitatud toetudes rahvakalendrile, mis kulgeb spiraalina aastast aastasse, muutudes veidi ajas.

Tantsuetenduse lavastaja on sel aastal Marika Kuusik, laulupeo etenduse lavastaja Ave Avamere.

Lõpuaktused Türi valla koolides algavad tänavu 24. mail ning viimased õpilased saavad tunnistused kätte 21. juunil.

24. mail kell 17 Türi muusikakooli kontsert-lõpuaktus Türi Kultuurimaja väikeses saalis

4. juunil kell 11 Türi toimetulekukooli lõpuaktus koolimajas

14. juunil kell 18 Retla kooli lõpuaktus Oisu Rahvamajas

18. juunil kell 13 Laupa põhikooli lõpuaktus Laupa mõisas

19. juunil kell 15 Türi põhikooli lõpuaktus Türi Kultuurimajas

21. juunil kell 16 Türi ühisgümnaasiumi lõpuaktus Türi Kultuurimajas

Türi muusikakooli kontsert-lõpuaktus kl 17.

Paide Püha Risti kirikus naiskoori Vox Margarita kontsert kl 18.

Sargvere mõisas Südamaa tantsutuba kl 19.

Kl 22 Imavere kõrtsis Sada ja seened. Pääse 6 eur.

Kl 23 Paide restoranis DJ Kaspar R. Pilet 4 eur, naistele esimene tund tasuta.

NÄITUSED

Türi kultuurimaja
3. juunini Inga Saare fotonäitus.

Paide vallimägi
Paide ajakeskuses töötab ajamasin.

Paide kultuurikeskus

31. maini näitus aasta portreefotodest.

21. juunini Tiiu Tagametsa meremaalidest.

Järvamaa muuseum

Jaanipäevani fuajees «Looduse Aasta Foto 2012» žürii poolt paremaks tunnistatud fotod.

Täna õhtul Paide linnastaadionil Narva JK Transiga kohtunud Paide linnameeskond sai 0:1 kaotuse. Võitlusliku mängu ainus värav löödi teise poolaja alguses.

Meistriliiga avaringis oli linnameeskond samast vastasest üle.

Meistriliiga turniiritabelis on linnameeskonnal nüüdsest 10 mängust kirjas 4 võitu. Saadud 12 punkti annab 10 võistkonna seas 5. koha.

Meeskonna järgmiseks mänguks on juba sel reedel kl 19.30 Paides Tartu JK Tammeka. (JT)

Järvamaa 2013. aasta laulu- ja tantsupeo tuli süttib 30. mail kell 10.30 Järvamaa kultuurihiies Vargamäel. Sellele järgneb tule teekond läbi kõikide Järvamaa omavalitsuste Türile, kus 1. juunil toimub selleaastane pidu. Tule transpordib Kaitseliidu Järva Malev.

Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektori Toomas Tippi sõnul on tule süütamise tseremoonia mõte ajastute ja põlvkondade ülene side.

Peo korraldajad leiavad, et tule teekonna sümboolne väärtus on kõigi Järvamaa omavalitsuste ühtsuse ja kultuuripärandi väärtustamise rõhutamine.

Maakonna laulu- ja tantsupidu on osa järvakateks olemise identiteedist. Maakonna peo kordaminekusse panustavad kõik Järvamaa omavalitsused. Kultuuripärandi edasikandmine on oluline osa omavalitsuste ühistööst.

Järvamaa laulu ja tantsupeo tule saatemeeskond presenteerib Järvamaa kultuurihiies Vargamäel süüdatud peotuld ja omavalitsusi läbides esitab üleskutse sellele omavalitsusele ja tema elanikele tulla peole Türile 1. juunil, et osa saada tantsuetendusest Ajaring-Aastaring ja kooride kontserdist Päritud laulud. Iga omavalitsus saab killu laulupeotulest ning ütleb kaasa oma tervitused ja saatesõnad järvakate ühise peo õnnestumiseks.

Pühapäevast kehtib raudteel uus liiklusgraafik, mis toob muudatusi ka Edelaraudtee rongide sõiduplaani.

Edelaraudtee müügijuhi Annemari Oherdi sõnul puudutavad muudatused peamiselt Rapla, Türi, Viljandi ning Pärnu rongiliine. «Reisijate ja valdade soovil jõuavad hommikused Türi, Viljandi ja Pärnu suunalt saabuvad rongid Tallinnasse nüüdsest 20–25 minutit enne täistundi. Oleme muutnud hilisemaks ka hommikuse Tallinna-Pärnu rongi väljumisaja,» selgitas Annemari Oherd peamisi muudatusi.
Teave uue sõiduplaani kohta on kättesaadav Edelaraudtee kodulehel www.edel.ee, infotelefonil 1447 ning käesoleva nädala jooksul ka jaamade teabestendidel ja voldikutena jaamakassades.

ERRi Kesk-Eesti korrespondenmt Olev Kenk tähistab täna 50. sünnipäeva.

«Aktuaalne kaamera» kirjutab Facebooki lehel, et Olev tuli täna hommikul Tallinna ja pakkus AK suures toas kolleegidele maitsvat torti.

Pühapäeval kogunesid Paide kultuurikeskusse need Järvamaa laste-, neidude-, poiste- ja segakoorid, kes lähevad 29. juunil Tartusse popkooripeole.

Ühisproovis lihvisid lauljad dirigentide  Lauri Breede, Tomi Rahula, Janne Fridolini, Kuldar Schütsi ning Jaanus Väljaotsa käe all peo kavva kuuluvaid laule. Klaveril saatis neid Hain Hõlpus.

Möödunud aastal olnud esimene popkooripidu saab korraldajate ütlust mööda tänavu olulist täiendust ja  laulukaarealune on äärest ääreni lauljaid täis.

Solistidena astuvad tänavu teiste seas üles Maarja, Genka, Ele Kõlar, Ines, Blacky, Voldemar Kuslap, Pearu Paulus, Koit Toome. (JT)

6.–9. juunini ootab kevadpealinn Türi juba seitsmendat korda külla kõiki kultuuri- ja loodushuvilisi Kevadfestivalile, mille patroon on Fred Jüssi. Tänavu kannab festival nime «Õitsvad tuuled».

Nagu ikka, mahub kolme päeva sisse kontserte, näitusi, etendusi, loenguid ja loodusmatk.

Türi kultuurimajas, Püha Martini kirikus ja Türi põhikooli algklasside majas astuvad vaatajate-kuulajate ette ansamblid Vox Clamantis ja Weekend Guitar Trio, klavessiiniduo Reinut Tepp – Irén Lill, flötist Tarmo Johannes, paaniflöödimängija Matthias Schlubeck ja pianist Alexander Puliaev.

Festivali kunstiline juht Irén Lill andis veel teada, et teatrisõprade rõõmuks etendavad festivali avaõhtul Theatrumi näitlejad Marius Peterson ning Ott Aardam Jon Fosse «Ma olen tuul», mille on lavastanud Lembit Peterson. «Reedel ja laupäeval on publik oodatud Raadio Ööülikooli salvestustele, kus Jaan Tätte ja Mikk Sarv arutlevad tuule ja vaimu teemadel,» märkis ta.

Pühapäeva varahommikul kutsub matkajuht Kaarel Aluoja huvilisi Türi voorestikuga tutvuma. Läbi tasub astuda ka Janne Põlluaasa loodusfotode näituselt Türi kultuurimaja klaassaalis.

Täpsemat teavet ürituste kohta leiab veebilehelt kevadfestival.tyri.ee ja Facebooki lehelt VII Türi Kevadfestival. (JT)

Kl 10 Väätsa põhikoolide kergejõustiku meistrivõistlused.

Kl 10.30 Paide kultuurikeskuses doonoripäev.

Kl 13 Päinurme külas Kogi valla kultuuripärandi aasta tähistamine.

Kl 18.30 Tolli metsa terviseradadel Türi rattapoe maastikurattasõidus seeriavõistluse I etapp.

Kl 19 Türi kultuurimajas Paide Huviteater etendusega.

NÄITUSED

Türi kultuurimaja

3. juunini Inga Saare fotonäitus.

Paide vallimägi

Paide ajakeskuses töötab ajamasin.

Paide kultuurikeskus

31. maini näitus aasta portreefotodest.

21. juunini Tiiu Tagametsa meremaalidest.

Järvamaa muuseum

Jaanipäevani fuajees «Looduse Aasta Foto 2012» žürii poolt paremaks tunnistatud fotod.

23. mail Tallinnas Von Krahlis toimuval Peda Folgil astuvad teiste seas lavale ka Järvamaa muusikud.

Peda Folgi esinejate nimekiri pandi kokku eelnevalt toimunud konkursi põhjal ning kandideerinute hulgast valis esinejad välja žürii.
Neljapäeval astub teiste hulgas lavale Lauri Lugu koos oma ansambliga ning Viljandi kultuuriakadeemiast tuule tiibadesse saanud kollektiiv Ars Apta, mille ridadesse kuulub Türilt pärit Sänni Noormets. Ars Apta osutus ka kandideerinud esinejate hulgast žürii lemmikuks.
Külalisesinejatena astuvad Von Krahlis üles Sunlight Heart ja Noortebänd 2012 võitja Slippery Slope, peaesinejana kütab lavalauad kuumaks Vaiko Eplik ja Eliit.
Peda Folk sai alguse 1972. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli aktiivsete tundengite eestvõttel ning on kujunenud ka Tallinna Ülikooli üliõpilaste iga-aastaseks traditsiooniks. Peda Folgi eesmärgiks on olnud pakkuda üliõpilastele võimalust esitada omaloomingut. Kuigi seda areeni on kasutanud ka tantsijad, moeloojad ja luuletajad, on Peda Folgist tema 41aastase ajaloo vältel siiski välja kasvanud peamiselt muusikale keskenduv üritus.

Vaata videot  siit!

Täna mõni minut enne kella 15 juhtus liiklusõnnetus Paides Ruubassaare ja Kastani tänava ristmikul, kus jalgrattur sõitis ette peateel liikuvale autole. Ratturi viis sündmuskohalt ära kiirabi.

Autojuhi selgituse oli rattur talle öelnud, et ei pannud peateel liikuvat autot tähele. Saadud löögist purunesid autol juhipoolne aknaklaas ja küljepeegel.

Täna peale kella 13 juhtus liiklusõnnetus Paide linnas Pärnu tänaval, kui ülekäiguraja ees peatunud sõiduautole Nissan sõitis tagant otsa väikebuss Citroen.

Esialgsetel andmetel ükski inimene õnnestuses vigastada ei saanud, kuid autod vajavad remonti. *

Tänavu toimub juba viiendat korda Järvamaalt pärit sõjamehe admiral Johan Pitka auks korraldatav rattaretk, mis viib üheaegselt nii Paidest kui Türilt startivad retkelised Alansi külla Harjumaale Pitka viimasesse puhkepaika.
Rattamatkal osalejatel palutakse end Järva malevas registreerida hiljemalt 31. maiks.

Rattamatk stardib 8. juuni varahommikul kell 7 üheaegselt nii Paide vana rahvamaja kui Järva maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsale, kus retkeseltskonnad ühinevad ning jätkavad ligikaudu 50 kilomeetrist teekonda mööda kruusa- ning rattasõiduks sobivaid metsateid Harjumaale Alansi külla, et admiral Pitka teadaolevale hukkumispaigale kõigi järvamaalaste nimel järjekordne, sedakorda juba viies tammepuu istutada.
Peale admiral Pitka auks järjekordse tamme istutamist istub retkeseltskond taaskord sadulasse, et tagasi kodumaakonda sõita. Retkele on oodatud kõik rattasõbrad, kes leiavad endas valmidust ning jaksu edasi-tagasi ligikaudu 100 km pikkuseks sõiduks. Orienteeruvalt ollakse
tagasi Paides ja Türil kella viieks kuueks õhtul.
Rattaretkel osaleda soovijatel palutakse end 31. maiks registreerida Järva maleva staabi korrapidaja juures telefonil 717 9749 või välkpostitsi kp.jarva@kaitseliit.ee
 

Kl 10 Türil koolinoorte kergejõustiku meistrivõistlused.

Kl 19 Türi kõnnisarja II retk.

NÄITUSED

Türi kultuurimaja

3. juunini Inga Saare fotonäitus.

Paide vallimägi

Paide ajakeskuses töötab ajamasin.

Paide kultuurikeskus

31. maini näitus aasta portreefotodest.

21. juunini Tiiu Tagametsa meremaalidest.

Järvamaa muuseum

Jaanipäevani fuajees «Looduse Aasta Foto 2012» žürii poolt paremaks tunnistatud fotod.

Kuigi Järvamaa elektriautode kasutajad on kiirlaadmispunktidega üldiselt rahul ja saavad hakkama, võib maakonda juurde tulla veel üks kiirlaadimispunkt.

Elektriautode kasutusuuringust järeldub, et neid, keda elektriautode kiirlaadimispunktide praegune võrk ei rahulda, Järvamaal polegi.

Ka Tartumaa ja Valgamaa kasutajate hulgas rahulolematuid polnud. Ligi kaks kolmandikku Järvamaa vastanutest ütles, et praegused võimalused elektriautot laadida vastavad nende vajadustele. Ülejäänud tunnistasid, et pole olukorraga rahul, kuid saavad hakkama.

Enamik Järvamaa kasutajaist ehk 71 protsenti laeb elektriautot töökohal tavapistikust, kiirlaadimispunkte kasutab vaid 6 protsenti. Sama paljud kasutavad kodus laadimise võimalust.

Kredexi uuringust selgus ka, et sõiduulatuse suurendamise ja plaanimise vajaduse vähendamise aspektist on oluline tihendada laadimiskohtade arvu maanteede ääres ja

tanklates.

Maanteedest nimetati Tallinna–Tartu, Võru–Tartu ja Põlva–Tartu maanteed. Vastajate hinnangul võiks kiirlaadimispunkt olla ka Aegviidus, Järvamaal Annas, Pärnumaal Sindis, Saaremaal Valjalas ja Kuressaares, Hiiumaal Kärdlas ja Kõrgessaares ning Võrumaal Võru kesklinnas.

Kredexi kommunikatsioonispetsialist Tarmo Seliste ütles, et neil on väike varu kiirlaadijaid, mida saab vajadusel veel üle Eesti paigaldada. «Me ei luba, et laadija kindlasti Anna tuleb. Välistada seda aga ei saa,» lisas ta.

Kredexi uuringule vastanute hinnangul võiks laadimispunktid olla 40–70 kilomeetri järel.

Järvamaa muuseumi direktori kt Valev Väljaots, kes kaotab 1. juulist töö, sest muuseum liitub ajakeskusega Wittenstein, asub tööle Järvamaa kutsehariduskeskusse.

Väljaots selgitas, et töötab praegu veel muuseumis ja uut töölepingut pole sõlminud, kuid tunnistas, et on andnud nõusoleku asuda augustist tööle kutsehariduskeskuse arendusjuhina.

Kahe töökoha vahele jääva kuu aja jooksul tahab Väljaots viia end kurssi end uue töökohaga.

Väljaots ütles, et kutsehariduskeskus ei panusta üksnes betooni, vaid on pööranud suurt tähelepanu ka töötajate koolitusele.

Et Järvamaa kutsehariduskeskuse arengukava hakkab lõppema, peab Väljaots üheks ülesandeks asuda koostama uut arengukava. (JT)

Suvel elustuvad 1805. aasta sündmused – mängitakse läbi talurahvaülestõus, mis toimus Järvamaal Karinu mõisas.

“Proovime sündmust elustada niipalju, kui me sellest teame või arvame teadvat. Maarahvarahutusi toimus üle terve Eestimaa kubermangu. Ei saa öelda, et neid mujal polnud, oli nii Liivimaal kui Kuramaal,” rääkis üks projekti eestvedajaid Priit Adler.

Üks läbimäng toimub 23. juulil Karinu mõisa hoovis Järvamaal, teine 17. augustil Tamsalu vallas Järsi, Võhmuta ja Türje küla kokkutuleku raames Võhmuta mõisa hoovil. “Teeme kogukonnateatrit, mis tähendab, et osatäitjad on valdavalt vabatahtlikud, kellel seni näitemängukogemus puudub,” selgitas Adler.

Valminud on näitemängu käsikiri, mille koostas näitleja Sten Zupping. “Praeguseks oleme juba ka välja mõelnud ning osaliselt komplekteerinud kostüümid,” ütles Priit Adler.

Etenduses jagub teomeeste, soldatite, taluperemeeste rolle. “Vajame vähemalt paarkümmend suurema rolli täitjat, kuid inimeste hulk, kes ühel või teisel viisil etendustes kaasa lüüa saavad, on suur,” kõneles Priit Adler. Eelkõige oodatakse osalejaid piirkondadest, kus näidendis kirjeldatud sündmused aset leidsid ning ülestõus läbi mängitakse.

Suvel toimuvad peale proovide ka loengud.

Teatrietendus on köitev ettevõtmine piirkonna inimeste identiteedi- ning ühtekuuluvustunde suurendamiseks. “Pealtvaatajatel aitab teatritükk silmaringi laiendada ning viia end kurssi ühe olulise Eesti ajaloosündmusega,” ütles Priit Adler.

Projekti eestvedaja on Karinu külaselts Karame, toetavad Vabaühenduste Fond ning AS Nordkalk.

Täna avalikustas statistikaamet andmed eelmise aasta rände kohta. Sellest selgub, et eelmisel aastal rändas pealinna 304 järvalast.

Ka varasematel aastatel on pealinna läinud sadu järvalasi:
2007 – 273
2008 – 239
2009 – 304
2010 – 413
2011 – 320

Kuid samal ajal on pealinnast rännanud inimesi ka Järvamaale:
2007 -122
2008 - 114
2009 - 153
2010 - 128
2011 - 140
2012 - 107

Mai lõpuks geiderdatakse, profileeritakse ja tehakse tolmutõrje 17 000 ruutmeetril Paide linna kruusakattega teedel. Töid teeb avaliku hanke tulemusena AS Järva Teed.

Paide linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Lauri Talumäe teatas, et tööde käigus hööveldatakse kruusateed tasaseks ja kujundatakse selliselt, et vihmavesi ei jääks teedele, vaid valguks ära. Seejärel tehakse tolmutõrje kaltsiumkloriidi lahusega, mis aitab pinnasel hoida niiskust ja vältida tolmamist. Iga ruutmeetri korrastamise hinnaks on 0,32 eurot.

Paide linnapea Kaido Ivaski sõnul on tolmutõrje suveks vajalik töö. «Tolmutõrjet on tehtud kõikidel eelnevatel aastatel ja see on end õigustanud. Jätkame sellega ka tänavu.»

Linnapea väitel on kruusateede korrashoiul oluline roll linnapildis ja lähiaastail loodetakse jõuda ka nende teede tolmuvaba katte alla panemiseni. «Suvisel ajal on oluline on hoida ära tolmamine ja läbi vee eemalejuhtimise tõsta teede vastupidavust. Seni oleme rekonstrueerinud suuremate elamurajoonide vahelisi teid ning sel suvel võtame tööd ette Pärnu tänaval. Lähiaastail soovime aga ka kruusateed saada tolmuvaba katte alla,» rääkis Ivask.

Paide linna omandis ja avalikus kasutuses olevaid tänavaid on kokku 42,6 kilomeetrit. Neist 3,1 kilomeetrit ehk 7% on kruusakattega.

2012. aasta andmete põhjal toimub Eesti väljarändes liikumine suuremat majanduslikku heaolu pakkuvate riikide suunas, teatab Statistikaamet. Eestist emigreerutakse peamiselt Soome ja Suurbritanniasse ning Eestisse rändavad sisse inimesed Soomest ja Venemaalt.

Järvamaalt rändas eelmisel aastal välismaale 290 inimest. Neist 223 Soome, 24 Suurbritanniasse, 19 riikidesse väljaspool Euroopat, 5 Euroopa riikidesse, mis ei kuulu Euroopa Liitu, 4 Rootsi, 4 Venemaale ning 2 Saksamaale.

Maakonnast lahkus välismaale 129 meest ja 161 naist.

Omavalitsuste lõikes oli enim lahkujaid Türi vallas (95) ja Paide linnas (78). Järgnesid Koeru vald (23) ja Paide vald (19).

Sisse rändas Järvamaale 84 inimest, kellest 60 olid Soomest, 5 riikidest väljapoolt Euroopat ja 5 Euroopa riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu, 4 Venemaalt ja Suurbritanniast ja 1 Rootsist, Saksamaalt ja Ukrainast.

Sel neljapäeval algab Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas XIII noortalunike kutsevõistlus, kus osaleb üle 30 õpilase viiest koolist.
Kooli põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi lausus, et võistlustulle astub ka eelmise aasta võitja järvalane Jaan Piigert.

Noored võtavad mõõtu kümnel alal: teadmiste test, arvuti kasutamine, kodumaiste puiduliikide määramine välise vaatluse, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine ning põllutööriistade haakimine traktorile.
 

Pärnu jõel Rael toimunud Järvamaa kalastajate klubi lahtistelt meistrivõistlustelt spinninguga kalapüügis võttis osa 27 osalejat, kellest 12 jagus ka kalaõnne.

Kaalumisele esitati 20 kala (18 haugi ja 2 ahvenat). Kalade kogukaaluks oli 18955 grammi. Kõige suurema kala (haug 1930 g) püüdis Hardy Tubli. (JT)

TULEMUSED: I Vallo Vinter (kalade kogukaal 3565 g), II Hardy Tubli (kogukaal 2695 g), III Raido Tubli (kogukaal 2400 g).

Täna lõunaajal vuras Türile kaks veoautot, koormaks osa Tallinnast A. Le Coq Arena teiselt kunstmurustaadionilt ülevõetud kattest. Kahe auto peale mahtus 12 katterulli kogukaaluga ligi 25 tonni.

Türi kunstmuruväljakut mõõtmes 40 × 25 meetrit kasutatakse väiksusele vaatamata agaralt.

Uue väljakukatte ruutmeetri hind on jalgpalliklubi Türi Ganvix eestvedaja Vitali Gansen teada 26 eurot (+ käibemaks). Tuhanderuuduse staadioni katmiseks oleks tulnud seega arvestada ligi 30 000-eurose väljaminekuga. Kasutatud kate tuli türilastele katte tasuta. (JT)

Koeru aleviku piiril, kohe Mullamäe kõrval müttab tööd teha rasketehnika. Suur plats on juba siledaks lükatud, platsi servades kõrguvad mullahunnikud.

Aasta lõpuks peaks sinna kerkima kaarhalli tüüpi garaaž teedeehituse ja rasketehnikale.

Kaarhalli rajamise plaane pidava ettevõtte Hõbemutter OÜ omaniku Ennor Lugna selgitusel on

tehnikapark ettevõttel ja nende peamisel partneril, Teede- ja Keskkonnaehitus OÜ-l omajagu suureks paisunud. «Tuli hakata suurema hoiustamistpaigale mõtlema ja tulevane kaarhall on ka tehnika remondibaasi,» lausus ta.

Et ehitustöid rahastab ettevõtte omavahenditest, pole objekti täpne valmimisaeg teada.

Lugna lisas, et kui kaarhall on valmib, vajavad nad sinna kindlasti ka remondimehi. Mõlemad ettevõtted on otsinud Järvamaalt ka spetsialiste, kes oskaksid tee-ehitusmasinatega ringi käia. «Tundub, et Järvamaal neid eriti pole, üks töölesoovija oli hoopis Haapsalust,» sõnas Lugna. (JT)

Paide linnavalitsus võõrandab avalikul kirjalikul enampakkumisel kolm kinnistut.

Paide linnavalitsus võõrandab avaliku kirjaliku enampakkumise korras kolm Paide linnas asuvat kinnistut:

Tööstuse tn 13a, Kaevu tn 6 ja Sillaotsa tn 2a kinnistu.

Sillaotsa täna kinnistu alghing on 16 890, Tööstuse tänaval 20 600 ja Kaevu tänaval 17 601 eurot.

Kõigi kolme kinnistu enampakkumine toimub 4. juunil. (JT)

21. mai

Raikkülas Järvamaa orienteerumisteisipäevak kl 17.

Oisu rahvamajas Ugala teatri etendus «Meeste kodu» kl 19.

22. mai

Türil koolinoorte kergejõustiku-meistrivõistlused kl 10.

Veskisillal vanapaberi kogumise  kampaania lõpu­üritus kl 13.

Türi kõnnisarja II retk kl 19.

23. mai

Väätsal maapõhikoolide kergejõustiku-meistrivõistlused kl 10.

Paide kultuurikeskuses doonoripäev kl 10.30.

Päinurme külas Koigi valla kultuuripärandi aasta tähistamine kl 13.

Tolli metsa terviseradadel Türi rattapoe maastikurattasõidus seeriavõistluse I etapp kl 18.30.

Türi kultuurimajas annab etenduse Paide huviteater kl 19.

24. mai

Türi muusikakooli kontsert-lõpuaktus kl 17.

Paide Püha Risti kirikus naiskoori Vox Margarita kontsert kl 18.

Sargvere mõisas Südamaa tantsutuba kl 19.

25. mai

Aravetel Ambla valla kergejõustiku-meistrivõistlused kl 12.

Koeru Maarja Magdaleena kirikus naiskoori Vox Margarita kontsert kl 17.

Türi kultuurimajas heategevuskontsert kl 19.

26. mai

Paide spordihallis Paide võimlemiskooli kevadpidu.

Türi linna staadionil tantsupeo proovid kl 9.

Rullimatk Paidest Türile kl 12.

Roosna-Allikul VII vendade Roobade jalgpalliturniir kl 13.

Paide Vallimäel «Horoskoobi» laulude kontsert kl 15.

Türi kultuurimajas eakate klubi Ehavalgus peoõhtu kl 15.

27. mai

Türi linna staadionil tantsupeo proovid kl 9.

Ürituste teave on oodatud aadressil kuido@jt.ee

Eesti punnvõrride kestvussõidu karikasarja ajal laupäeval Sargveres peetud «Sargvere sääru» tõi kahes klassis starti 34 kahe- kuni neljaliikmelise võistlusekipaaži. Võistlejaid oli korraldajate andmetel 80-90.

Võistlusraja pikkus oli 800-900 meetrit ning see kulges valdavalt tasasel maastikul.

Klassis Standard osutus kõige kestvamaks Janek Molotovi meeskond, mis läbis võistlusaja jooksul 126 ringi. Klassis Tehnikud oli vastupidavaim Kalmer Antoni võistkond 135 ringiga.

Võistluste üks korraldajaid Kalmer Anton ütles, et järvakaid võis rajal olla isegi kuni kümnes ekipaažis.

Pealtvaatajaid said sõite jälgida tasuta. Anton pakkus, et kõige huvitavam võiski olla stardirüsin ja jälgida oma tuttavate edenemist. «Teisalt oli kolmetunnine võistlusaeg sedavõrd pikk, et selle jooksul võis juhtuda, mis iganes,» märkis ta.

Kestvussõidu sarjas on neli etappi. Järgmisena sõidetakse 15. juunil Viljandimaal «Mõisaküla võrril». (JT)

Järvamaa «TV 10 olümpiastarti»    

III võistlus

Tüdrukud nooremad

Kaugushüpe: I Emili Liis Osula PÜG 3.85, II Maria-Elisabet Avamere TPK 3.79, III Kirke Grünmann Koeru KK 3.79.

Pallivise: I Elin Lõoke Koeru KK 43.84, II Emili Liis Osula PÜG 34.56, III Kirke Grünmann Koeru KK 34.11.

600 m jooks: I Maria Laur TPK 2.06,9, II Kai-Melli Kapten TPK 2.10,8, III Emili Liis Osula  PÜG 2.13,1.

Tüdrukud vanemad

Kaugushüpe: I Johanna Ilves Koeru KK 4.49, II Lishanna Ilves Koeru KK 4.25, III Jade Šadeiko TPK 4.17.

Kettaheide: I Johanna Ilves Koeru KK 24.50, II Jade Šadeiko TPK 23.23, III Lishanna Ilves Koeru KK 17.02.

Pallivise: I Johanna Ilves Koeru KK 45.25, II Jade Šadeiko TPK 43.15, III Lishanna Ilves Koeru KK 42.82.

600 m jooks: I Johanna Ilves Koeru KK 2.00,6, II Nele Mangman TPK 2.06,5.

Poisid nooremad

Kaugushüpe: I Andres Viidikas TPK 4.28, II Elmar Braks Koeru KK 4.09, III Marek Koroljov Koeru KK 3.99.

Pallivise: I Elmar Braks Koeru KK 49.09, II Jürgen Eibak Laupa PK 45.70, III Andre Troost Laupa PK 45.19.

Kettaheide: I Andre Troost Laupa PK 23.80, II Jarl-Joosep Ilves Koeru KK 19.08, III Jürgen Eibak Laupa PK 19.02.

Teivashüpe: I Elmar Braks Koeru KK 1.70, II Marek Koroljov Koeru KK 1.10.

1000 m jooks: I Andres Viidikas TPK 3.42,9, II Elmar Braks Koeru KK 3.51,2, III Kerdo Kuldner Koeru KK 3.54,9.

Poisid vanemad

Teivashüpe: I Erko-Hendrik Mõttus TPK 2.40, II Cren Jürgen Koeru KK 1.70, III Karmo Karu TPK 1.50.

Pallivise: I Cren Jürgen Koeru KK 59.17, II Erko-Hendrik Mõttus TPK 54.03, III Mark-Hubert Heil Koeru KK 52.07.

Kettaheide: I Karmo Karu TPK 27.75, II Cren Jürgen Koeru KK 25.87, III Erko-Hendrik Mõttus TPK 20.71.

1000 m jooks: I Erko-Hendrik Mõttus TPK 3.28,5, II Janno Lemetsar TPK 3.38,2, III Helar Okas Koeru KK 3.39,9.

Peakohtunik: Leonhard Soom.

Ilm on lämmatav. Toitlustaja on hädas, sest karastusjoogivaru kahaneb hirmsa kiirusega. Piisab vaid umbsesse turvavarustusse mässitud krossimeeste ponnistuste jälgimisest, kui stange (loe laup) kattub higiga.

Olukorra ebanormaalsusest on aru saanud ka krossimehed. Nii mõnigi neist tuiskab sõidu lõppedes tsiklist ja varustusest vabanedes karsumdi kargesse karjäärivette jahutust otsima. Pealtvaatajad vabastavad end samal ajal riietest ja naudivad päikest.

Rada tuli kasta ohtralt

Ega «Kevadpealinn Türi 2013» krossi korraldajatelegi laupäevased südasuvist ideaalilähedast rannailma meenutanud olud kasuks tulnud.

Vältimaks mootorrataste üles keerutatud tolmutorme, kulgesid krossieelsed päevad raja niisutamise tähe all. Seda üsna rutiinset tööd said Türi auto-motoklubi (AMK) mehed nii neljapäeval kui ka reedel teha oma neli tundi.

Türi AMK juhatuse liikme Kaspar Tammiste võistluseelne öö jäi napilt paaritunniseks, kuid vaev sai tasutud.

Kihli poole sõitjale hakkas juba eemalt silma parkivate autode tavapärasest suurem hulk. Kui eelmistel aastatel on korraldajatel tulnud leppida asjaoluga, et motomehi on pealtvaatajatest kaks või isegi kolm korda rohkem, siis sel korral oli vastupidi.

Piletimüügist selgus, et pääsme lunastas ligi 330 krossihuvilist. Viimastel aastatel on neid tavapäraselt olnud 150 kanti. Kaspar Tammist jäi suure huviga vägagi rahule. Tema meelest võis huvilised kokku tuua nii ilus ilm, sündmusterikas nädalavahetus kui ka asjaolu, et üle poole aasta polnud Kihlis motokrosse peetud. «Reklaam jäi meil suhteliselt tavapäraseks,» lisas ta.

Rajameister Veiko Vettik tundis samuti heameelt, et inimesed on leidnud tee motokrossile. Vettik laupäeval Kihlis ei viibinud, olles hoopis poja Meicoga Läti motokrossi meistrivõistluste teisel etapil.

Valik õigustas end, sest nii nagu avaetapil, tuli Meico ka teisel osavõistlusel klassis 65cc esimeseks. Sel nädalavahetusel ootavad Tartumaal ees Eesti meistrivõistlused.

Lubadused said teoks

Eesti meistrivõistluste arvestuses nägi Kihlis võidu kihutamas külgvankreid ning Top 200 sarjas viie klassi soolotsikleid. Järvakad tegid koduvõistlusel kaasa valdavalt hobiklassides (MX B, C ja D).

Meie klubide sõitjatest oli poodiumile asja Lembit Nõlvakul (kolmas klassis MX B), Taavi Jooritsal (esimene MX C) ja Reemo Kingol (kolmas MX D).

Eelregistreerimise põhjal ootasid korraldajad rajale rohkem kui 200 motosportlast. Tegelikkuses jõudis Kihli võistlema neid 150.

Päeva kestel said krossikoolitust asjahuvilistest mudilased. Korraldajad täitsid ka oma teise lubaduse: paigaldasid ala keskele suure leedekraani, kuhu kuvasid kaamerate abil rajalt otsepildi.

Kuigi võiks arvata, et hooaja avamise järel on korraldajatel suuremate korrastustöödega asjad ühel pool, siis nii siiski pole. Et rada oleks sõidetav ka krosside vahel tehtavatel treeningpäevakutel, tuleb seda Veiko Vettiku selgitusel hooldada kogu aeg.

Järgmine kross sõidetakse Kihli motokeskuses juuni lõpus. Suvehooajal on seal kokku neli võistlust.

«Kevadpealinn Türi 2013»

MX1: 12. Kristen Pilv Roosna-Alliku MK.

MX B: III Lembit Nõlvak Roosna-Alliku MK, 13. Enno Lustus Türi AMK, 18. Valeri Homin Roosna-Alliku MK, 24. Kalmer Jalast Roosna-Alliku MK, 26. Margo Merits Türi AMK.

MX C: I Taavi Joorits Türi AMK, 25. Kalev Kallas Türi AMK.

MX D: III Reemo Kingo Türi AMK, 4. Andreas Tankler Türi AMK, 20. Aivo Smitt Türi AMK, 24. Enn Kingo Türi AMK.

Laupäeval tähistati üleeuroopalist muuseumiööd ning hilisõhtustele uudistajatele tegid oma uksed lahti ka Eesti mäluasutused.

Muuseumiöö programmiga oli liitunud Järvamaal Eesti piimandusmuuseum, Eesti ringhäälingumuuseum, Järvamaa muuseum, SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel, Sargvere mõis ja Seidla tuulik.

Imaveres asuva Eesti piimandusmuuseumi giid-pedagoog Tiina Lippant ütles, et luges kokku 114 külastajat. Lisaks sellele, et öised külalised said tutvuda väljapanekuga ja osaleda töötubades, oli neil võimalus ka keha kinnitada.

Laual oli loomulikult muuseumi temaatikale kohaselt sõir, jäätis, või ja leib. «Mõnusat hubast meeleolu tekitas ka Raid Saar, kes kitarril oma lugusid esitas. Viimased külastajad lahkusid õhtul kolmveerand üksteist,» ütles Lippant.

SA A. H. Tammsaare muuseumi juhataja Aune Suve ütles, et Vargamäe maile tulnud külastajad said Peep Veedla eestvedamisel osa linnulauluretkest ning juba muuseumi õuel tuvastasid viie sulelise laulu.

Samuti tutvuti muuseumiga, omandati uusi teadmisi ja näpuosavatel oli hea võimalus meisterdada villaloomi. Suve märkis veel, et muuseumiööl käis Vargamäelt läbi 68 inimest. (JT)

Laupäeval tulid Järva-Jaani kokku maakonna noored oma päeva tähistama. Tegemist polnud siiski lihtsalt grill-chill-kokkusaamisega, vaid päeva jooksul tegutsesid põnevad töötoad ja sai ka  meelt lahutada.

Noorteühenduste maailmakohvikus lahkasid noored ka probleeme. Muuhulgas otsisid vastuseid küsimustele, mida saaksid kohalikud omavalitsused nende heaks ära teha ja vastupidi.

Kesk-Eesti noorsootöökeskuse noorsootöö spetsialisti Kati Nõlvaku  hinnangul kulges päev  suurepäraselt. «Sellel aastal oli kuidagi ülimõnus, alates korraldusest. Meeskond oli hästi positiivne ja hakkamist täis,» sõnas ta.

Veidi nõutust tekitas Nõlvakule ja teistele korraldajatele küll laupäeva hommik, kui kell kümme algama pidanud maailmakohvikus oli kohal vaid käputäis osalejaid, kuigi registreerunuid oli kordades rohkem. «Kümmekond minutit hiljem aga oli olukord selline, et pidime toole juurde tassima, rahvast oli nii palju,» ütles Nõlvak naerdes.

Päeva jooksul tegutsenud töötubadest kujunes kõige populaarsemaks grillituba, sellele mängis kindlasti kaasa ka suvine ilm.

Siiski jagus osalejaid teistessegi töötubadesse. Välja kuulutati ka uus Järvamaa noortekogu tegevjuht, kelleks sai Paide gümnaasiumi õpilane Kadri Pius.

Kati Nõlvak märkis, et kandidaatide laekumisega tegevjuhi konkursile oli tänavu kehvasti. «Paljud võtsid ühendust ja tundsid huvi, ent pelgasid siiski suurt töökoormust. Tegemist on ju siiski maakondliku organisatsiooniga, mis eeldab palju tööd ja vastutust,» lausus ta.

Järva-Jaanis olnud Järvamaa noortepäevast võttis osa 150 inimest, nende hulka kuulusid mitme omavalitsuse noored ja juhendajad. (JT)

• Piltnik ristluslaeval – töökoht Eesti.

• Kaupluse juhataja – töökoht Türil.

• Juuksur – töökoht Paides.

• Kokk – töökoht Tapa vallas Jänedal.

• Klienditeenindajad – töökohad Koerus ja Türil.

• Tootmismeister – töökoht Türil.

• Müüja-klienditeenindaja – töökohad Paides ja Mäekülas.

• Söötja-traktorist – töökoht Koerus.

• Müüja – töökoht Koerus.

• Klienditeenindaja-kiirtoiduvalmistaja – töökoht Türil.

• Terapeut – töökoht Paides või Türil.

• Tootmistöölised – töökohad Mäos.

• Kaubaaluste koostaja – töökoht Türil.

• Majahoidja-remonditööline – töökoht Paides.

• Baaridaam-klienditeenindaja – töökoht Mäekülas.

• Saeraamioperaator – töökoht Türil.

• Karuputke mürgitaja – töökoht Järvamaal.

• Autopesija – töökoht Türil.

• Kassapidaja-müüja – töökoht Paides.

• Geodeet – töökoht Paides.

• Loomakasvatusjuht – töökoht Tarbjal.

• Elektrik – töökoht Paides.

• Keskkonnatehnika lukksepp – töökoht Paides.

• Metallitsehhi tehnoloog – töökoht Paides.

• Transporttööline – töökoht Järva-Jaanis

• Veoautojuht – töökoht Türi vallas.

• Metsa väljaveo traktorist – töökoht Türi vallas.

• Perenaine ja peremees Vodja mõisakoolis – töökoht Viisus.

• Vetelpäästja – töökoht Paides.

• Telefonimüügi konsultant – töökoht Paides.

• Koristajad – töökohad Paides.

• Pinnakattetsehhi tööline – töökoht Paides.

• Tootekonsultant – ürituste juht – töökoht Järvamaal.

• Autoremondilukksepp – töökoht Paide.

• Värvitööde ettevalmistaja-automaaler – töökoht Paides.

• Kallurijuht – töökoht Türil.

• Rahvusvaheliste vedude autojuht – töökoht Türil.

• Lüpsja – töökoht Järva-Jaani vallas Karinu külas.

• Administraator-perenaine – töökoht Amblas.

• Veoautojuht-ekspediitor – töökoht Paides.

• Sõidu- ja veoautode remondilukksepp – töökoht Paides.

• Treial-pingitööline – töökoht Türil.

• Montaažilukksepp – töökoht Türil.

• Haaveldaja – töökoht Türil.

• Pagar – töökoht Paides.

• Kondiiter – töökoht Paides.

• Kondiiter (asendaja) – töökoht Paides.

Täpsem teave tel 385 9180 ja töötukassa iseteeninduskeskkonnas iseteenindus.tootukassa.ee

Tööportaali CV Keskuse värskest küsitlusest selgub, et vaid kolmandik Eesti ettevõtetest avaldab enamasti tööpakkumises ka palganumbri, sageli jääb konkreetne number tööpakkumises avaldamata põhjendusel, et lõplik palk sõltub suuresti töötajast.

«Viimasel ajal on sagenenud etteheited, miks ikkagi ei ole tööpakkumiste juures palganumbreid,» ütles CV Keskuse tegevjuht Paavo Heil. «Olukorra selgitamiseks tegime CV Keskuse tööportaali kasutajate seas läbi küsitluse.» Paavo Heili teada selgus küsitlusest, milles osales 259 ettevõtet, et vaid 30% neist avaldavad oma tööpakkumistes enamikul juhtudel ka palganumbri. «Palganumbri avaldamine sõltub suuresti pakutavast ametikohast – näiteks spetsialistide ja juhtide tööpakkumiste puhul on palgapakkumine enamasti peidetud, sest kõik sõltub inimese oskustest, töökogemusest ja isikuomadustest,» selgitas Heil.  (JT)

Eelmise, aastal 2000 tehtud rahvaloendusega võrreldes on välismaal töölkäijate hulk suurenenud ligi kümme korda. Lahkujaid on olnud ka Järva maakonnas: üleeelmisel aastal töötas välismaal juba 749 inimest, mis teeb kogu riigi piiri taga töötajatest 3%.

Anne Sägi

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus

Välismaale tööleminekut peetakse Eestis üheks tulude suurendamisel võimaluseks ja eelistatuim riik on oma asukoha tõttu Soome.

Järvamaal on suur Soomes töötavate inimeste osa – ehk seal töötas üle 500 inimese – 4,5% kõikidest Järva maakonna hõivatutest, keda oli kokku 12 661.

Teise tööriigina eelistatakse Norrat, kokku töötas välismaal 6% Järva maakonna hõivatud inimestest. Enamik järvamaalastest, kes välismaal töötavad, on mehed, moodustades välismaale läinutest 84%.

Teabekeskuse eelmisel aastal tehtud uuringu järgi olid tulude suurendamiseks välismaale tööle minna soovijad samuti pigem mehed, moodustades kõikidest piiri taha suunduda plaanijatest 70%.  

Mis sunnib inimesi piiri taga tööd otsima? Olulisim põhjus on kahtlemata sissetulekust kiiremini kasvavad eluaseme- ja toidukulud, mis aasta-aastalt välismaale tööle siirdujate arvu kasvatavad. Teabekeskuse uuringule toetudes saab öelda, et see samm võetakse ette, kui ei leita paremini tasustatud töökohta Eestis, kui ei õnnestu palka juurde saada või kui ei jätku ettevõtlikkust endale tööandjaks hakata.  

Ent välismaale tööle minnes tuleb silmas pidada asjaolusid, mis on kogu protsessi juures väga olulised. Piiri taha siirdujate abistamiseks koostas teabekeskus nimekirja kõige tähtsamatest nõuannetest, mis tuleks enne sõitu üle vaadata.

Esmalt veenduge, et kaasas on internetipanga, kõigi kaartide ja ID-kaardi (PIN- ja PUK-kood)  paroolid. Kaasas võiks olla panga klienditoe number juhuks, kui pangaga on vaja kiiresti ühendust saada.

Otstarbekas on sõlmida ka telefonipanga leping, mis on kiire ja mugav viis saada abi ja personaalset infot. Telefonipangaga liitumine on tasuta ning kuutasu üldjuhul maksma ei pea, kuid tuleks arvestada, et välismaalt helistades tasutakse kõneminuti eest vastavalt oma telefonioperaatori hinnakirjale.

Igaks juhuks võiks mõne lähedase, nt vanemate või elukaaslase nimele ka volituse vormistada.

Üle vaadake ka pangakaartide kehtivusajad. Välismaal võib kaardi taotlemine ja kättetoimetamine võtta aega ning sellega võivad kaasneda lisakulud.

Uue krediitkaardi ooteaeg on kuni  kümme päeva.  Enne kodumaalt lahkumist võiksite üle kontrollida ka internetipanga ja pangakaartide limiidid, sest nende uuendus vajab mõnel juhul pangakontorisse minekut.

Kui pangakaart välismaal olles kaob või varastatakse, helistage kohe panka, kes sulgeb kaardi, ja  soovi korral saate tellida uue kaardi.

Uut kaarti on võimalik tellida ka välismaale, kuid see on kulukas ja võtab aega. Kui on määratud volitatud isik, saab tema kontorisse kaardile järele minna ning selle välismaale postitada.

Sellisel juhul peaks volitatud isik enne pangatöötajaga nõu pidama. Turvalisuse kaalutlusel ei tehta kaarti aktiivseks enne, kui konto omanik on selle välismaal kätte saanud.

Maailmas enim levinud kaardid on Visa ja MasterCard – kvaliteetset teenust pakuvad mõlemad. Enne reisile minekut kontrollige, kas kaardiga saab sihtkohariigis sularaha välja võtta. Üldjuhul kehtib reegel, et kui reisi sihtkohas on olemas MasterCardi/Maestro pangakaarte aktsepteerivad sularahaautomaadid, saab sealsetes poodides samade kaartidega ka maksta.

Kaaludest vajadust välisriigi pangas konto avada, vaadake oma arveldamisvajadused ja -harjumused üle ning arvutage välja, mis tuleb soodsam.

Kui ülekandeid on vaja teha ka välismaal asuvatele kontodele (nt üür ja kommunaalmaksed), võib olla odavam teha ülekanne ühelt välismaa kontolt teisele.

Euroopa maksed on tänapäeval juba suhteliselt odavad. Kui regulaarseid makseid on vaja teha ka Eestis (nt kommunaalmaksed), on mõistlik sõlmida otse- või püsikorraldusleping.

Juhul kui on võetud laenu,  hoolitsege kindlasti selle eest, et igal maksepäeval on kontol raha. Maksed lähevad maha automaatselt, kuid maksekäitumine mõjutab kliendi krediidiajalugu ja võimalusi tulevikus pangalt laenu (sh ka krediitkaarti) saada.

Kõik rahaasjad on mõistlik välispanka üle viia vaid siis, kui plaanite Eestist nii-öelda igaveseks lahkuda.

Põhjalikumalt saate välismaale siirdudes abi teabekeskuse koduleheküljelt https://www.swedbank.ee/about/privatefinances/finances/mig

Pühapäeval kogunesid Paide kultuurikeskusse need Järvamaa laste-, neidude-, poiste- ja segakoorid, kes lähevad 29. juunil Tartusse popkooripeole.

Ühisproovis lihvisid lauljad dirigentide  Lauri Breede, Tomi Rahula, Janne Fridolini, Kuldar Schütsi ning Jaanus Väljaotsa käe all peo kavva kuuluvaid laule. Klaveril saatis neid Hain Hõlpus.

Möödunud aastal olnud esimene popkooripidu saab korraldajate ütlust mööda tänavu olulist täiendust ja  laulukaarealune on äärest ääreni lauljaid täis.

Solistidena astuvad tänavu teiste seas üles Maarja, Genka, Ele Kõlar, Ines, Blacky, Voldemar Kuslap, Pearu Paulus, Koit Toome. (JT)

Eile pärast kella 13 juhtus liiklusõnnetus Pärnu tänaval, kui ülekäiguraja ees peatunud sõiduautole Nissan sõitis tagant otsa väikebuss Citroen.

Esialgsetel andmetel ükski inimene õnnetuses vigastada ei saanud, kuid autod vajavad remonti.

Kaks tundi hiljem juhtus liiklusõnnetus Ruubassaare ja Kastani tänava ristmikul, kus jalgrattur sõitis ette peateel liikuvale autole. Ratturi viis sündmuskohalt ära kiirabi.

Autojuhi selgitusel oli rattur talle öelnud, et ei pannud peateel liikuvat autot tähele. Saadud löögist purunesid autol juhipoolne aknaklaas ja küljepeegel. (JT)

6.–9. juunini ootab kevadpealinn Türi juba seitsmendat korda külla kõiki kultuuri- ja loodushuvilisi Kevadfestivalile, mille patroon on Fred Jüssi. Tänavu kannab festival nime «Õitsvad tuuled».

Nagu ikka, mahub kolme päeva sisse kontserte, näitusi, etendusi, loenguid ja loodusmatk.

Türi kultuurimajas, Püha Martini kirikus ja Türi põhikooli algklasside majas astuvad vaatajate-kuulajate ette ansamblid Vox Clamantis ja Weekend Guitar Trio, klavessiiniduo Reinut Tepp – Irén Lill, flötist Tarmo Johannes, paaniflöödimängija Matthias Schlubeck ja pianist Alexander Puliaev.

Festivali kunstiline juht Irén Lill andis veel teada, et teatrisõprade rõõmuks etendavad festivali avaõhtul Theatrumi näitlejad Marius Peterson ning Ott Aardam Jon Fosse «Ma olen tuul», mille on lavastanud Lembit Peterson. «Reedel ja laupäeval on publik oodatud Raadio Ööülikooli salvestustele, kus Jaan Tätte ja Mikk Sarv arutlevad tuule ja vaimu teemadel,» märkis ta.

Pühapäeva varahommikul kutsub matkajuht Kaarel Aluoja huvilisi Türi voorestikuga tutvuma. Läbi tasub astuda ka Janne Põlluaasa loodusfotode näituselt Türi kultuurimaja klaassaalis.

Täpsemat teavet ürituste kohta leiab veebilehelt kevadfestival.tyri.ee ja Facebooki lehelt VII Türi Kevadfestival. (JT)

Kuigi viimaste päevade kuumad ilmad on meelitanud järvede äärde päevitajaid, kes ka veest jahutust otsivad, alustavad vetelpäästjad randades tööd alles juuni keskpaigas.

Nagu eelmistelgi suvedel, valvavad Paides ja Türil puhkajate turvalisuse üle G4S vetelpäästjad ning Järva-Jaanis tegutsevad vabatahtlikud. Teistes randades vastutavad ujujad oma ohutuse eest ise.

Käesoleval suvel hakkab Paide tehisjärve ääres vetelpäästeteenust osutama G4S Eesti AS, kelle vetelpäästjad on tehisjärvel 15. juunist 18. augustini iga päev kella 12st 18ni.

Paide linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Lauri Talumäe teatas, et sel ajavahemikul viibib tehisjärvel kaks eriväljaõppega vetelpäästjat, kes peavad olema varustatud päästepaadi, päästerõngaste, sidevahendite, binoklite, ujumismaskide, hingamistorude, vormiriietuse ja esmaabitarvetega.

Vetelpäästjate ülesannete hulka kuuluvad lisaks ujujate turvalisusele rannaala poidega tähistamine, avaliku korra tagamine, vee- ja õhutemperatuuri mõõtmine ja väljapanek ning järve visatud prahi kokkukorjamine.

Paide linnavalitsus annab kasutada rannavalvemaja. Linnale läheb vetelpäästeteenuse tellimine maksma 5411,04 eurot.

Paide linnapea Kaido Ivaski ütlust mööda on rannavalve oluline teenus. «Linnaeelarvele on see küll märkimisväärne väljaminek, kuid sellega kaasnev turvalisus on tähtsam,» selgitas ta. «Lisaks vetelpääste korraldamisele on tagatud ka avalik kord ja keskkonna säästmine, mis on tehisjärve seisukohalt väga tähtis.»

G4S Eesti ASist eelmisel aastal ja tänavu tehisjärvel vetelpäästet juhtiva Jaak Kaarepere selgitusel möödus eelmine aasta rahulikult, aga sellelt aastalt ootavad nad paremat ilma. «Eelmisel aastal ohtlikke olukordi õnneks palju ei olnud. Intsidente oli vähe, mõni üksik avaliku korra rikkumine,» lausus ta. «Samas oli siis ka ilm vihmane ja rahvast palju ei käinud. Sel aastal ootame paremat ilma, et ka meie töötajatel oleks huvitavam.»

Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Urmas Kupp ütles, et G4S vetelpäästjad alustavad Türil tööd 17. juunil ja on valves kuni 18. augustini.

Vetelpäästjad on Türi tehisjärvel valves ka 1. juunil, kui linnas on Järvamaa laulu- ja tantsupidu. Vetelpäästeteenus läheb Türi vallavalitsusel maksma 5821 eurot.

Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ütles, et nagu viimasel kolmel aastal, üritavad nad tänavugi järve äärde saada vabatahtlikke vetelpäästjaid.

Koeru vallavanem Triin Pobbol ütles, et Väinjärve ääres vetelpäästjad ei ole.

Ujulad lähevad jaanipäevast puhkama

Paide ujula on suvepuhkusel 22. juunist 14. augustini. Mais ja juunis on ujula avatud seitse päeva nädalas tavapärastel aegadel.

Türi ujula läheb suvepuhkusele 22. juunist. Mais on ujula suletud esmaspäeval ja laupäeval ning juunis esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval.

Rohkem kui 300-l maakonna noorel avaneb suvel võimalus taskuraha teenida. Tööd laagris või malevas pakuvad nii omavalitsused kui ka põllumajandusettevõtted.

Valdavalt teevad noored heakorra- ja puhastustöid, täisealiseks saanuid lubab Väätsa vald ka muru niitma ja trimmerdama. Nädala pärast algavas laagris on 20 kohta.

Enamik töölaagritest ja -malevatest ootab 13–18aastaste osalust. Kuni 19aastased on oodatud Roosna-Alliku vallas ning kuni 20aastastele pakub tööd Väätsa vald.

Samas ei maksa kumbki omavalitsus palka, vaid premeerib noori ettevõtmistega, mis muidu jääksid paljudele ilmselt kättesaamatuks.

Väätsa vald viib laagrilised Livu veeparki, Roosna-Alliku vald aga paadimatkale ning Tallinna või Tartusse kinno. Mõlema valla noorsootöötajad loodavad, et vaatamata rahatasu puudumisele täituvad kohad kiiresti. Samas tunnistas Roosna-Alliku valla noorsootöötaja Kätlin Merisalu, et noorte huvi just suur ei ole.

Rohkem kui kümme aastat Kareda valla noortele suvel tööd pakkunud OÜ Peetri Põld ja Piim maksab usinamatele preemiat. Ettevõtte sekretär-juhiabi Külli Majori ütles, et eelmisel aastal teenisid tublimad preemiat isegi poole palga ulatuses.

Majori ütlust mööda pole ka teiste omavalitsuste lastel keelatud töölaagrisse tulla. «Saada on neli kohta vähemalt 15-aastastele noortele,» täpsustas ta.

Üksikud vabad kohad on maakonna suurima malevaga liitumiseks. Türi noortejuht Erika Teras kinnitas, et juunist augusti keskpaigani töötavate rühmade tegevus Türi ja Imavere valla noortele on plaanitud maleva põhimõtteid järgides. «Ööbimisega rühmi küll pole, kuid kõik muu, sealhulgas kultuuriprogramm, on olemas,» kinnitas ta.

Üheksast rühmast kahele annab tööd OÜ Estonia. Laagrilised teevad tööd ka Türil, Laupal, Retlas ja Kabalas. «Tublimad saavad üleeestilisele malevate kokkutulekule,» lubas Teras.

Ambla vallas võivad töölaagri kohta taotleda vaid kuni 16aastased, kel on kooliga kõik korras. Noorsootöötaja Annika Rohi ütles, et soovijaid oli rohkem, kuid paljud jäid avalduse esitamisega hiljaks. «Koolis suvetööle jäänud noori ei võta me ka malevasse,» märkis ta.

Järva-Jaanis ja Koerus osutus töömalev lausa nii populaarseks, et kohtade pärast tuli teha loosimine. Järva-Jaani kohalikes põllumajandusettevõtetes on kohta veel viiele 15–17aastasele noorele.

Ambla vald on kaasanud noortele tööd leidma ka kohalikke külaseltse ning mittetulundusühinguid. Samuti löövad laagrilised kaasa valla juunisse jäävate juubeliürituse ettevalmistuses.

Maleva- ja töölaagrisuve pole Paide ega Koigi vallas. Paide vallas aeg-ajalt noortele tööd pakkunud Mäo põllumajandusühistu plaanib teha seda järgmisel suvel,

Koigi vald korraldab noortele augustis puhkelaagri. Kui eelmistel aastatel on Järvamaal tööd leidnud ka üks üleeestilise õpilasmaleva rühm, siis tänavu seda pole, sest kohalikel ettevõtetel polnud malevlastele tööd pakkuda.

Suvemalevad ja töölaagrid

4.–14. juuni Väätsa töölaager,

6. juuni – 16. august  Lõuna-Järvamaa malev,

6.–20. juuni OÜ Peetri Põld ja Piim töölaager,

10.–21. juuni  Ambla valla töölaager,

10. juuni – 12. juuli Paide linna töölaagrid

1.–12. juuli Järva-Jaani keskkonnalaager ja AS Põlluvara laager,

17. juuni – 1. juuli Koeru õpilasmalev,  

17. juuni – 7. juuli Albu valla töölaagrid,

17.–28. juuni Imavere valla töölaager ,

5.–16 august Roosna-Alliku töölaager.

Suhtlusvõrgustikus Facebook levivad pildid Paide linna Ruubassaare tee 9 alajaama taha sokutatud prügihunnikutest.

Ka Järva Teataja fotograaf  kaes olukorra oma kaamerasilmaga üle. Prügihunnikust on leitavad ka võimalikule prügistajale viitavad paberid.

Kahju, et endiselt on inimesi, kes prügistavad meie ümbrust ega tea, milleks on prügikast või jäätmejaam.

• Esimesel septembril algab Väätsa koolis uus õppeaasta oma kooli kunagise kehalise kasvatuse õpetaja Enn Lehtpuu juhtimisel.

• Koerus tegutsev Jutron Baltic Assamblies OY, mis teeb allhanketöid elektroonikatööstusele, laiendab tootmispinda ja rakendab poole aasta jooksul tööle veerandsada inimest.

• Seni oma valdustes 40 kilomeetri kaugusel Paides asunud Kõrvemaa maastikukaitseala kontor kolib oma maadele ehitatud palkmajja.

Järva Teataja, 23. mai 2003

Eelmise nädala viis enim loetud uudist JT digilehes:

• Taimede hinnad Türi lillelaadal

• Fotod: presidendipaar ostis lillelaadal taimi

• Politsei tabas naiselt suurt summat välja petta üritanud leedulase

• Järvamaale tuleb uus bussiliin

• Laadapealinnast sai suur parkla

Eelmise nädala tähtsündmus oli kahtlemata lillelaat, mis tõi muuhulgas Türile tuhandeid välismaalasi. Lillelaat on endiselt tõeline kevadpealinna tunnusmärk.

Nii nagu süda on mootor, mis tagab, et kogu organism toimiks ja oleks elujõuline, on tõmbekeskused maakondades kohaliku arengu mootoriks.

Kaia Iva

riigikogu IRLi fraktsiooni esimees

Mootoriks, mis tagab, et ka keskuses ja selle ümber oleks häid võimalusi elada, lapsi kasvatada, tööl käia ja kodu rajada.

Järgmise seitsme aasta euroraha lähebki eelkõige selliste keskuste, nende nii-öelda kohalike südamete turgutamiseks ja elujõulisena hoidmiseks. Et keskused suudaksid kogu oma toimeala ulatuses tegelda koordineeritult kohaliku elu küsimustega.

Kui tahame teha tarku otsuseid, peame oskama ja ka julgema vaadata palju ette. Meie rahvaarv väheneb ning inimesed kolivad üha enam keskustesse ja nende ümbrusse.

Registri andmetel kahanes Järvamaa elanike arv eelmisel aastal rohkem kui 500 elaniku jagu. Riigi ja kohalike omavalitsuste ühine kohustus on mõelda, mida saab praeguses olukorras ette võtta, et neil, kes soovivad, oleks võimalik elada, oma kodu rajada, lapsi kasvatada ning sobivat ja ka tasuvat tööd teha just selles Eestimaa paigas, kus neile meeldib.

Selleks peame vaatama, kuidas inimesed elavad, kuidas on ajas muutunud nende harjumused ja vajadused.

Uuringud näitavad, et suur osa inimesi peab Eestis mõistlikuks töölkäimise ajaks poole tunni pikkust teekonda. Suur osa inimesi nii tegelikult käitubki: 73 protsenti maapiirkondade inimestest käib tööl mõnes teises omavalitsuses.

Ongi kujunenud võtmeküsimuseks, kuidas tagada hea töökoht, hea haridus ja muud igapäevaeluks vajalike asjade kättesaadavus kuni pooletunnise teepikkuse jooksul.

Lahendusi on kaks. Ühest küljest tuleb panustada infrastruktuuri arengusse ehk parandada teede olukorda ja nüüdisajastada ühistranspordivõrku, et liikumine oleks võimalikult kiire, mugav ja ohutu.

Teisalt tuleb tugevdada ka keskusi, kuhu paljud inimesed iga päev tööle, kooli, poodi või miks mitte ka kinno, kontserdile ja kohvikusse sõidavad.

Kui vaadata viimasel kümnendil toimunud rahvastiku ümberpaiknemist, siis peamiselt panevadki inimesi liikuma töökohad.

Linnastumine on omane kogu Euroopale, kuid proovikivi on leida lahendusi, et uusi võimalusi otsivad inimesed ei liiguks otsejoones pealinna või suisa välismaale, vaid leiavad oma tegutsemiseks sobivad olevat piirkonna tõmbekeskuse.

Neid eesmärke – tõmbekeskuste tugevdamist ja eelkõige töökohtade loomist ning liikumisvõimaluste parandamist – teenib ka järgmise perioodi euroraha, et panna pidurit inimeste koondumisele paari suuremasse linna ja nende ümbrusse.

Järgmise perioodi eurorahast on 2,3 miljardit eurot otsese regionaalse arengu mõjuga. Tööstusalade ja kompetentsikeskuste loomine tõmbekeskustes, nüüdisaegse koolivõrgu väljaarendamine, investeeringud tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonda – need on sammud, mis muudavad keskused tugevamaks. Millised need tõmbekeskused on, tuleb selgeks teha igas maakonnas kohalikke olusid arvestades.

Pole võimalik üles ehitada riiki, kus igas külas ja alevikus on nüüdisaegne koolimaja, tööstuspark, kaubanduskeskus, ujula ja spordihall. Meie ülesanne on luua ja tugevdada piirkonna keskusi. Tugevast keskusest ei võida isegi nii palju keskus ise, kuivõrd just tema tagamaa ja seal elavad inimesed, kes pole sunnitud paremate võimaluste otsimiseks kolima suurtesse linnadesse, vaid saavad elada edasi oma kodukohas, käia näiteks tööl või gümnaasiumis piirkonna keskuses.

Nii nagu tugevast ja tervest südamest on kasu kõigil organeil, kuhu süda verd pumpab ja neid elujõulisena hoiab.

Üleeelmisel nädalal hoidsid erksalt mõtlevad järvamaalased Järva Teataja veergudel üleval teemat maakonna omavalitsuse tulevikust võimalike liitumiste kaudu.

Kersti Sarapuu

Keskerakonna Järvamaa piirkonna esimees

Korduvalt kõlas etteheiteid Paide poliitikute aadressil, et maakonnakeskus ei küüni tuleviku Järvamaa haldusjaotuse kujundamise eestvedajaks.

Ootasin nimme nädalapäevad, et näha, kas Paides ja Järvamaa pea ülejäänud omavalitsustes võimu raudses haardes hoidvad IRLi või Reformierakonna juhtfiguurid ütlevad sõna sekka. Nende käes on ju võim ka Toompeal ja iseendaga läbi rääkida pole ju ülemäära raske.

Valitsev vaikus paneb Arlet Palmistega nõustuma: Paide praeguste juhtide passiivsus jätab mulje, et on maakonna omavalitsuste liitumise pidur. Või puudub tõesti neis erakondades vaatamata deklaratsioonidele tahe omavalitsusi korrastada ja tugevdada?

Oma loos hoiatas Arlet Palmiste poliitikute valimistega kaasnevate populismipuhangute eest ja manitses hoolikalt sõnu valima. Seda kurvem on, et söekate ütlemistega Ambla vallavolinik kukkus oma arvamusloos vaid paar lõiku hiljem puusalt tulistama ning langedes ise populismi ja pooltõdede lõksu.

Üsna arusaamatud on minu aadressil kirjutatu. Arlet võinuks ju teada, et ma pole juba üle kahe aasta Paide linnapea. Samuti peaks omavalitsuse volikogu liige teadma, et volikogu esimees kirjutab alla dokumentidele, mis väljendavad volinike enamuse seisukohti, mitte ei esita volikogu nimel enda omi.

Ajaloos on sõnumitoojate pea mahalöömine igihaljas teema. Üsna lambist tuletatud oli ka väide, et linnapea hoiab kümne küünega toolist, et mitte olla vallavanem suurvallas. Ma pole mitte kunagi midagi säärast öelnud!

Tegelikkuses allkirjastasin möödunud aasta detsembris, olles siis veel Paide linnavolikogu esimees, Järva-Jaani vallale saadetud vastuse, mis väljendas Paide volinike ühisarvamust, et enne liitumiste  arutelu tuleks seadusandlust muuta või täiendada klausliga, et linn säilitaks oma identiteedi.

Muide, Paide linnavolikogu komisjoni, mis veab omavalitsustega peetavaid läbirääkimisi, juhib hoopis Ants Hiiemaa IRList.

Juba mitme aasta eest veensime selles toonast regionaalministrit Vallo Reimaad seadustama maakonnakeskuse staatust ning määratlema, missugused teenused ja struktuurid peavad seal olema. Riigikogus oli toetus isegi olemas, kuni IRL oma ministri maha võttis ja trall hakkas otsast peale. Kaotsi läks hulk aastaid.

Praegune liitumismehhanism muudab tuhandete elanikega linna staatuslikult samaväärseks külaga, kus on kolm elanikku või on see sootuks inimtühi.

Ja kui küladel on liitunud omavalitsustes jätkuvalt kogukonda juhtimas enamasti külavanemad, siis pärast liitumist pole näiteks Türil ega Tapal linnapeast enam keegi midagi kuulnud.

Väikelinnad alla neelanud vallad on seni silma selle koha pealt kinni pigistanud. Aga kujutame ette, et mõni suur linn liitub rõngasvallaga. Kas kujutate ette, et  Tallinnal või Tartul pole enam meeri, vaid raekojas on vallavanem? Kisub absurdseks ju.

Mis maakonnakeskusest ja Järvamaa identiteedi hoidjast me rääkida saame, kui maakonnalinnal pole mingit seadustatud seljatagust? Viimati meenub samasugune reform 18. sajandist, kui Paide linn anti Mäo mõisniku meelevalda.

Sellise reformi tulemusel saab Järvamaa kui maakonna asemel olema paar-kolm rivaalitsevat linnriiki. Iidsete Järvamaa osade Lehtse ja Tapa eemaldumine maakonnast on näide juurte hülgamisest kasurehkenduste kasuks. See on taandareng.

Sea selga sadula rakendamisest vaevalt ükski maakond võidab. Keskerakond on kindlal seisukohal, et omavalitsuste koondumine ja tugevnemine on mõistlik.

Ent sama mõistlik on, et uisapäisa liitumise asemel mõeldakse läbi kõik aspektid ja luuakse sobiv seadusandlik raamistik. Muidugi ei saa venitada aega lõputult.

Ma tänan järvalast Priit Roostalu, et ta usub Keskerakonna  jõusse kokku kutsuda ümarlaud, kus asjad sirgeks rääkida. Meie hiljutine kogemus ütleb, et iga algatus naeruvääristatakse juba eos. Kardetakse, et keegi lõikab sellest populaarsust, ja kellele on vaja, et konkurendi ettepanek väärib arutelu ja võib osutuda asjalikuks?

Sellise käitumisega süvendavad poliitikud ühiskonnas arvamust, et keegi ei taha oma rahva heaks midagi teha, vaid tähtsam on oma positsiooni tsementeerida.

Kui kogusime järvamaalaste allkirju, et saada selgust siiani segasest kiirabireformist, ütles üsna  mitu teistesse erakondadesse kuuluvat omavalitsusjuhti, et nemad ei tule algatusega kaasa just sel põhjusel, et algatus tuli «valest» erakonnast.

Mis maakonnaülestest eesmärkidest me siin erakondade puhul räägime?

Järvamaa tegelikkust arvestades on mõistlik, kui maakonna tulevikusuundi vaagivad ümarlaua kokkukutsumise ettepanek tuleb kodanikualgatuse korras. Siis ei saa valimiste eel reitingute järgi elavad erakonnad enam inimeste ettepanekuid farsiks keerata ja neist mööda vaadata.

Lähipäevil on sooja mõõdukamalt. Tänasest neljapäevani kujundab ilma Läänemere lõunaosa kohalt aeglaselt Lõuna-Rootsi leviv madalrõhkkond.

Selle kirdeservas on meil täna muutlikult pilves ilm. Mitmel pool sajab hoovihma ja võib olla äikest. Puhub mõõdukas idatuul, sooja on 18...24 kraadi.

Eelolevaks ööks ja homme ennelõunaks toob madalrõhulohk pilves selgimiste ja vihmahoogudega ilma. Kohati on sadu tugev ja esineb äikest.

Pärastlõunal alates Lõuna-Eestist pilvisus hõreneb ja sajuvõimalus väheneb. Tuul pöördub idast lõunasse ja on valdavalt nõrk. Öösel tuleb 10...16 ja homme päeval 15...20 kraadi sooja.

Neljapäeva öö on vahelduvalt pilves ja sajuta. Päeval on pilvi taas rohkem ning mitmel pool esineb sajuhooge ja äikest. Puhub valdavalt nõrk lõuna- ja kagutuul. Öösel on 8...13 ja päeval 16...21 kraadi sooja.

Reedest alates hakkab ilma kujundama Musta mere kohalt loodesse liikuv madalrõhkkond. Selle põhjaservas pöördub tuul reedel itta ja kirdesse, olles öösel nõrk ja päeval mõõdukas.

Öö on vahelduvalt pilves ja kohatiste vihmahoogudega. Päeval on pilvi rohkem ja mitmel pool sajab vihma, kohati on äikest. Sajuvõimalus on suurim Lõuna-Eestis. Ööl vastu reedet tuleb 7...12 ja reede päeval 16...21 kraadi sooja.

Laupäeval öö tuleb madalrõhkkonna loodeosas pilves ja vihmane. Päeval on ka selginemisi ja sademeid tuleb hooti, kohati esineb äikest. Puhub nõrk või mõõdukas põhjakaare tuul. Öösel on 10...15 ja päeval 16...21 kraadi sooja.

Pühapäeval madalrõhkkonna mõju pikkamööda väheneb. Ilm on vahelduvalt pilves, kohati sajab hoovihma. Tuul on valdavalt nõrk ja muutliku suunaga. Öösel on 7...13 ja päeval 16...22 kraadi sooja. Ka alanud nädalal tuleb arvestada äikesepilvedega kohati kaasnevate tugevate tuuleiilidega. 

Reedel kell 00.05 löödi Türil Hariduse tänaval 26aastast meest. Politseinikud on kahtlustatavatena kinni võtnud 26aastase ja 20aastase mehe.

Samal päeval kella 10.50 ja 12.15 vahel on Türi vallas Kurla külas tungitud maja rehealusesse ning varastatud laste-ATV ja kiiver. Kahju on 350 eurot. ATV ja kiiver leiti hiljem Viljandi maakonnast Kõo vallast. (JT)

Eile lõunaajal vuras Türile kaks veoautot, koormaks osa Tallinnast A. Le Coq Arena teiselt kunstmurustaadionilt ülevõetud kate (pildil). Kahe auto peale mahtus 12 katterulli kogukaaluga ligi 25 tonni.

Türi kunstmuruväljakut mõõtmes 40 × 25 meetrit kasutatakse väiksusele vaatamata agaralt. Uue väljakukatte ruutmeetri hind on jalgpalliklubi Türi Ganvix eestvedaja Vitali Ganseni teada 26 eurot (+ käibemaks).

Tuhanderuuduse staadioni katmiseks oleks tulnud seega arvestada ligi 30 000-eurose väljaminekuga.

Türile jõudnud kolmanda põlvkonna (senisest pehmem, paksem, tänapäevasem – toim) kate on pealinlasi teeninud küll kümmekond aastat, kuid täiesti kasutuskõlblik. Mis peamine – see tuli kohalikele jalgpallientusiastidele kätte täiesti tasuta.

Gansen märkis, et väljaku senine kate on väga õhuke. «See «betoonvaip» tähendas, et mängijate jalad ja seljad said lubamatult palju põrutada,» selgitas ta. «Väikelaste jooksmistega polnud väga hullu, kuid kord juba vigastustega kimpus olnud seal pikalt trenni teha ikka ei tahtnud.»

Ganseni ammune unistus väljaku uuest kattest sai teoks kohalike edendajate, Eesti jalgpalli liidu ja Türi vallavalitsuse koostöös. Katte veoks andis tehnikat ja otsis sobiliku hoiustuspaiga Avemet Eesti OÜ.

Gansen loodab, et Türi vallavalitsus leiab tulevaseks aastaks 3000 eurot, et vanale kattele paigaldada uus kate.

Türilase Tiit Pajose meelest tunnistas maanteeamet talle hüvitist makstes, et tee polnud nõuetekohaselt hooldatud, kui ta avarii tegi, samas pole ta rahul, et amet tegi heaks üksnes pool kahjust.

Kauane autojuht Tiit Pajos tegi 16. märtsil Mäo liiklussõlmes oma autoga Suzuki Grand Vitara avarii, mille tulemusena muutus auto vanarauaks.

Pajos endal liiklusõnnetuse põhjustajana süüd ei näe, sest tollel päeval oli ilus kevadilm ja teed kõikjal kuivad. Aga kui Pajos hakkas Pärnu–Rakvere maanteelt Tallinna–Tartu maanteele keerama,  sattus ta viadukti alla voolanud ja ära külmunud sulaveele.

Kuigi Pajose auto kiirus oli kõige rohkem 50 kilomeetrit tunnis, kaotas sõiduk jääkonarlikul teel juhitavuse, keeras vasaku külje ette ja paiskus vastu metallpiiret. Sealt edasi lendas auto üle piirde lumevalli, kus rullus üle katuse ja maandus lõpuks ratastele.

Pajos selgitas, et viadukti all olevat jääd ei saanud ta kuidagi ette näha, seetõttu tegigi maanteeametile avalduse, kus palus hüvitada avariiga tekkinud 6500eurose kahju.

Eelmisel nädalal leppiski maanteeamet Pajosega kokku, et hüvitab talle poole kahjust ehk 3250 eurot.

Pajos tunnistas, et ega ta otsusega päris rahul ole, kuid ei soovinud hakata maanteeametiga kohut käima. «Kohtus käimine on samuti kulu ja see võib aastaid aega võtta,» põhjendas ta. «Eks alati ole nii, et nõrgem pool peab suurema otsusega leppima.»

Pajosele oli meeltmööda siiski otsuse see pool, et kahjutasu makstes tunnistas maanteeamet oma süüd.

Maanteeameti Ida regiooni hooldevaldkonna juht Jaan Võsu ütles, et amet sõlmis Tiit Pajosega kompromisskokkuleppe eelmisel nädalal.

Võsu ei osanud veel öelda, kas kahjutasu jääbki maanteeameti kanda või nõutakse see sisse teehooldajalt, kes on Järva Teed.

Võsu lisas, et kahjutasu maksmine pole erakordne.

Järva Teataja kuulutusi saab lugeda SIIT