Paide kogukonnakeskuses Tallinna 9/11 majas on hoogustamas tegevust märtsis loodud MTÜ Käsitöö Katsikud, kes loodab avardada paidelaste võimalusi harrastada käsitööd.

Käsitöö Katsikute asutajate Katrin Aesma ja Kadri Eisenbergi tegevust innustab põhimõte, et paidelastel – nii emadel, isadel, lastel eraldi kui kõigil koos – lisanduks argipäeviti ja nädalavahetuseti võimalusi tutvuda ja harrastada kõikvõimalikke käsitööliike. «Linna arengukavas on ka kirjas luua SRIKi majja käsitöökeskus, aga siiani polnud eestvedajaid, mõtlesime siis hakata Kadriga eestvedajaiks,» selgitas Aesma.

Esimese töötoakogemuse said Katsikud kreisilinnapäeval kogukonnakeskuse õuele üles seatud töötoas, suurem ettevõtmine oli möödunud laupäeval taaskasutuslaat. «Taaskasutuslaada vastu oli huvi päris suur, seepärast arvame, et neid tuleb veel,» lausus Aesma. «Liigume edasi tasa ja targu, sest kuskilt peab ju alustama.»

Sügisene tubane hooaeg algab juba tuleva esmaspäeva õhtul poolteist-kaks tundi kestva õpitoaga, kus sünnivad salvrätitehnikas poekotid. «Kõik materjalid on meie poolt, seepärast oleks hea enne oma tulekust meile teada anda,» soovitas Aesma (tel 521 6861). «Meie põhimõte on, et rühm ei oleks väga suur, pigem teeme neid mitu, muidu õpetaja ei jõua kõigini.»

Kuidas kogukonnakeskuse käsitöökeskus ka aastate pärast tegevuses püsiks, on Aesmal ja Eisenbergil selles suhtes mõtteid palju. «Lisaks töötubadele igas eas poistele käsitööring, käelist tegevust emadele väikelastega, siin on suur mängumaa, praegu on neile vaid beebikool,» selgitas Aesma. «Miks mitte ka isad koos poegade ja tütardegagi leiaksid tegevust, sest tahame olla eeskätt perekesksed, ja emad võivad õhtuti töötuppa tulles lapsed kaasa võtta.»
Edaspidi, kui projektidega on raha kogunenud nii palju, et on võimalik sisustada ruum puutööpinkide, õmblusmasinate ja kangastelgedega, tahab keskus neid ka kohapeal välja rentida, et maja täidaks kogu aeg mingit laadi tegevus. «Näiteks kui koolilapsel on kodus õmblustööd teha, aga kodus pole masinat, saab ta meie juurde õmblema tulla,» lisas Aesma.

Aesma märkis veel, et kaugem mõte on tutvustada kohalikku käsitööd turistidele ja korraldada kohalikke laatu ka majas. «Et tehtu ei koguneks kapinurka või kui kaua sa neid asju ikka kingid, siis on võimalus ka müüa,» selgitas ta. (JT)

Nelja nädala pärast avatakse ümberehitatud Paide Vallitorn ajakeskus Wittensteini nime all.

Ajamasina rolli hakkab seal täitma lift, mis viib inimesi erinevatesse ajastutesse alustades kiviajast ja lõpetades tänapäevaga.
Wittensteini kodulehele on üles pandud erinevaid ajastuid tutvustavad videod.
Projekti esialgne maksumus on 42 650 000 krooni. (JT)

VAATA VIDEOT

Türi toimetulekukooli lapsed astusid eile esimest korda oma uude õpilaskodusse, kus on 13 ööbimiskohta, lisaks elanike kasutada köök ja puhkenurk.

Veel üleeile oli toimetulekukooli töötajatel uue õpilaskodu korrastusega käed-jalad tööd täis. Direktor Tiiu Sadamal oli põhjust vaadata pikisilmi aknast välja, kas ometi on tulemas auto, mis toob veel puuduolevat sisustust. «Riidehoidu peaks tulema tumepruun diivan, loodan, et õhtuks jõuab,» lisas ta.

Kohale polnud veel jõudnud vaibad, pehmed tumbad õpilaste tubadesse, teler ja muusikakeskus ning veel nipet-näpet asju, mille puudumine õpilaskodus elamist siiski ei takista.

Juurdeehitis annab koolile 248 ruutmeetrit lisaruumi. Selles on peale tubade, köögi ja puhkenurga ka riidehoid, mida Sadama ütlust mööda seni koolis polnudki.

Pärast kaks ja pool aastat kestnud remonti, 20 miljoni krooni kulutamist ja koristajate meeletut tööpingutust särab Laupa mõisakool õppeaasta algul rohkem kui kunagi varem.

Laupa mõis sai kooliks valmis viimasel tunnil. Kuigi hoonet keldrist katusealuseni haaranud suurremont kestis kaks ja pool aastat, läks lõpp väga kiireks.
Eelmise reede õhtul võõpasid töömehed alles teise korruse koridori põrandat, esmaspäeval lihvisid parketti, värvisid rõdu, tegid viimaseid viimistlustöid.

Koolipere sättis remondisegaduses maja korda, tassis ja paigutas mööblit. Majandusjuhataja Peeter Sergejev ütles, et koristajad on valanud viimasel nädalal kõvasti higi ja pisaraid, kaasanud isegi abitööjõudu, et saaks ometi ruumid remonditolmust puhtaks.

Eelmise õppeaasta algul valmis keldrikorrus, kus on nüüd õpetajate ja õpilaste rõivistu, mida koolil varem polnud, ning avar võlvlagedega puhkeruum. Sealt tuli ligi 150 ruutmeetrit pinda juurde. Ilmet hakkasid võtma esimese korruse klassid.
 

Kaks nädalat tagasi kukkus Paide Püha Risti kiriku räästast hulk kive teele, kus liiguvad inimesed. Et võimalikku õnnetust ära hoida, on kavas sinna ehitada kahemeetrine tara.

Paide Püha Risti kiriku juhatuse liige Andres Jalak ütles, et kirik pole kellegi õues asuv puukuur, kus võib remonti teha, kui selleks soov tuleb, mistõttu midagi kiiresti toimetada ei saa.

Jalak selgitas, et päev pärast varingu avastamist sõitis töömees tõstukiga üles ja kopsis lahtised kivid alla, kuid sellest hoolimata ei saa anda tagatist, et edaspidi midagi veel alla ei kuku. «Selleks ongi aeda vaja, sest praegu ei oska öelda, kas tööd jõuab tehtud kahe kuu või kahe aastaga,» lausus ta.

Paide Püha Risti kiriku õpetaja Algur Kaerma ütles, et ehitustöödest on kirikul alles jäänud planku ja sellest aed ka ehitatakse.
Praegu piirab ohtlikku ala renditud aed, kuid Kaerma selgitusel tuleb odavam ehitada uus.
 

Aravete keskkooli ligi 12 miljoni kroonine suurremont muutis hoone valgemaks, avaramaks, soojemaks ja õhurikkamaks. Lisaks pakuvad silmarõõmu värvilised triibud.

Eelmise aasta augustis alanud suurremondi tulemusel sai Aravete keskkooli 1980ndate algul valminud osa uue hingamise.

Ligi 12 miljoni krooniga on soojustatud vundamenti ja maja, paigaldatud uus elektri-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Ruumides said korda seinad, laed ja põrandad.

Kooli juht Andy Tilk lausus, et remondi järel on ruumi juures tüdrukute tööõpetusklassis, mis enne koosnes ühest suuremast ruumist, kus sai õmmelda, ja abiruumist, kus oli õppeköök.

Nüüd on tüdrukute kasutuses nii-öelda väike kompleks, sest abiruumile ja praegusele klassile lisandus ruum, kuhu kolis õppeköök.

Tilk märkis, et õpilased said endale ka raadiotoa, mida neil varem polnud. Enne asus tehnika majandusjuhataja kabinetis.

Uus on seegi, et remonditud majaosas on peaaegu igas ruumis internetiühendus. Samuti on hoones ja õues üleval valvekaamerad.

Kuma Raadio sünnipäev.

Kell 10 – 16 kultuurikeskuse parklas SEPTEMBRILAAT

Kl 22 Pubis Alempos disko. Tasuta
Kl 22 Imavere Kõrtsis ansambel Tänatehtu. Pilet 50-

NÄITUSED
Paide Kultuurikeskuses
19. septembrini näitus "Kingitus Pärdile"
Näitust saab külastada iga päev kell 10. -18.

Eesti Ringhäälingumuuseumis
Püsinäitus «Ringhääling».

Järvamaa muuseum
Muuseumi püsiekspositsiooni fotonurgas fotod 70ndatest. Fotod on jagatud viie teema vahel: lapseeast tööeani.

Fuajees Ebe Trambergi maalide näitus.

31. juulist avatud uuendatud püsiekspositsiooni arheoloogia osa.

Täna hommikul pani Järvamaa muuseumi programmijuhi kohusetäitja Elle Näppo muuseumi fuajeesse rahvale vaadata ja hinnata võistlusele «Järvamaa suveniir 2010» esitatud tööd.

Oma lemmiku saab valida kaheksa väga erisuguse töö seast. «Kartsin, et laekub vähem, sest konkurss algas vastu kevadet,» tunnistas Näppo.
Võistlustööde seas on nii puu- kui tekstiilesemeid, aga ka näiteks Ambla tanukirjaga klaasvaas, sepistatud küünlapiik koos legendiga, paberist Järvamaa mõisad, pusle ja lauamäng.
Tööd jäävad muuseumi kuni 2. oktoobrini. Lisaks külastajatele valib oma lemmiku välja žürii.
Paide turismiinfopunkti konsultant Piret Sihver ütles, et võidutöö autor pälvib rahapreemia, teise ja kolmanda koha töö autorit tunnustab Järvamaa arenduskeskus esemelise auhinnaga.
Paremate tunnustamine leiab aset novembri algul ettevõtlusnädalal.
Sihver lisas, et Paide turismiinfokeskus võtab heameelega müüki nii võidutöö kui ka teisi võistlustöid.
Järvamaa arenduskeskuse suveniirivõistlus kestis 31. märtsist 30. augustini.

Maavanem Tiina Oraste autasustas kolme tublit järvalast Järvamaa teenetemärgiga.

Paide gümnaasiumi direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Kersti Kertsmik pälvis tunnustuse olulise panuse eest hariduse arengusse. «Kersti Kertsmiku kohusetundlik töö kaasaegse õppe-kasvatusprotsessi korraldajana on andnud häid tulemusi: Paide gümnaasiumi õpilaste õpitulemused on stabiilselt head ning riigieksamite tulemused alati maakonnas paremate hulgas,» põhjendas Oraste.
Teenetemärgi pälvisid ka Lääne-Eesti päästekeskuse Koeru päästekomando vanempäästja Tõnu Kallasmaa ja päästja Arvo Jürgen, maavanem annab autasud päästekomando arendamise eest kätte ülehomme Koeru päästekomando 15. aastapäeva tähistamisel.

Osaühing Itella SmartPOST paigaldas üle Eesti kümmekond uut pakiautomaati, üleeilsest on pakiautomaat ka Türi Säästumarketis.

 «Nüüd saab sealt mugavalt teele panna pakisaadetisi ning võtta vastu näiteks kataloogidest ja netipoodidest tellitud kaupu,» selgitas osaühingu müügijuht Vitali Vorobjov.
Laienemise puhul maksab kuni nädala lõpuni uutest automaatidest pakki saata vaid üheksa krooni.
Pärast laienemist on SmartPOSTil üle Eesti 46 pakiautomaati, teenuse kasutajaid on ligi te 100 000.
Paides asub SmartPOSTi automaat Selveris. (JT)

Tarbja lasteaed-algkooli esimese klassi õpilaste nimekiri: Rein-Eric Allik, Alyse Artla, Tommy Kärp, Kaarel Roo, Steven Veelmaa.
Klassijuhataja Helle Külljastinen.

Järvamaal saab täna aabitsa 312 last, keda on 34 rohkem kui eelmisel aastal.

Uudis on seda rõõmustavam, et viimasel paaril aastal on kooli tulijate arv vaid vähenenud. Näiteks kui eelmisel aastal läks Imavere põhikoolis esimesse klassi viis, siis tänavu läheb  13 last. Järva-Jaani gümnaasiumis on esimeses klassis 24 last ehk kaheksa rohkem kui eelmisel aastal.

Järvamaa maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja kohusetäitja Inge Mihkelsaar ütles, et praegu pole märki sellest, et esimesse klassi minejaid võiks järgnevatel aastatel oluliselt vähemaks jääda. «Näiteks Kabala põhikool, kuhu tänavu tuleb esimesse klassi neli last, ootab järgmisel aastal õppima kaheksat kooliuusikut,» sõnas ta.

Kõige väiksemad esimesed klassid on  tänavu Peetri põhikoolis (2 last), Vodja koolis (2 last) ja Ambla lasteaias-põhikoolis (3 last). Ühtegi last ei alusta kooliteed Türi toimetulekukoolis ja Päinurme internaatkoolis.
Inge Mihkelsaar sõnas, et õpetajad peaksid koolides olemas olema.

Kümnendasse klassi astub Järvamaal praeguse seisuga 256 õpilast, keda on 65 noort vähem kui eelmisel aastal.
Järvamaal istub homme koolipinki 3827 last.
Kui eelmisel õppeaastal õppis Eesti üldhariduskoolides 141 802 last, siis algaval õppeaastal prognoosib haridus- ja teadusministeerium nende hulgaks 138 330.

ESIMESE KLASSI ÕPILASTE NIMEKIRI

Ahula lasteaed-algkool
Jaan Kirsipuu, Anna Koržova, Simo Kübarsepp, Kevin Metso, Jan Lepik, Kaido Nõmme, Kevin Ojamets, Anette Parik, Steven Veelmaa.
Klassijuhataja Merle Martinson.

Albu põhikool
Karoliina Tõnisson, Kaarin Rannu, Brenda-Rane Peterson, Marleen Liiv, Daniel Suve, Anna Maria Praks, Karli Tihane.
Klassijuhataja Maarja Liiv.

Ambla lasteaed-põhikool
Karl Kapsi, Kirsika Kirsi, Mari-Liis
Ojaniit
Klassijuhataja Signe Jõerand.

Aravete keskkool
Varmo Ivask, Keitlin Jalast, Birgitta Juurik, Angela Kalle, Lisette Liige, Annabell Lilleaed, Kennet Oro, Aron Ott, Ats Pajula, Kert Piil, Mai Pitka, Rico Rohi, Rein Sander, Vivian Urbanus, Marii-Kristiin Vikat, Valeria Vyurtts.
Klassijuhataja Helve Leib.     

Imavere põhikool
Sandra Mikk, Sigrid Kiik, Eliise Voitka, Marlen Kaik, Janek Martsepp, Indrek Tamm, Liisi Oinak, Kevin Kurss, Karl Ilmar Loog, Kardo Hansschmidt, Gerly Rännik, Age Kööp, Jaanika Schasmin.
Klassijuhataja Margit Reinpõld.

Järva-Jaani gümnaasium
Kristi Aaloe, Liseth Agan, Melani Arusalu, Annabel Härm, Ines Ilves, Kaur Kirsimäe, Alina Koppel, Sven Kurvits, Kennet Künnarpuu, Martin Läänesaar, Markus Melnik, Kati Mändmets, Marco Müganen, Heneriin Nokkur, Eeva Nugis, Liisa Nugis, Katriin Ots, Anett Roosalk, Merilin Saar, Andris Soosaar, Markkus Tamm, Kermo Trahv, Annabel Vaarma, Merilin Võti.
Klassijuhataja Mariana Kellner.

Kabala põhikool
Juss Anniste, Markus Anvelt, Domar
Kivimägi, Hanna-Reet Nirgi.
Klassijuhataja Heli Tammai.

Koeru keskkool
Karl Mattias Bobrovski, Lisette Endi, Raiko Glase, Leanika Jürgen, Kevin Klap, Laura-Liisa Kool, Sten Karl Kopti, Jane-Ly Laug, Carmen Ceisy Lehter, Rasmus Lilletai, Laura Matrov, Ketrin Päri, Kristin Raudvee, Merili Rohesalu, Sireli Rohesalu, Timon Saar, Kaira Sild, Carl Erik Tauk, Jane-Ly Tihane.
Klassijuhataja Rita Õunapuu.

Koigi põhikool
Maris Koitla, Vanessa Luzetskaja, Marcus Moorits, Ants-German Mäesalu, Lisete Neemsalu, Kevin Nutov, Jürgen Tooming, Anna Maria Tõnise, Andrus Välb.
Klassijuhataja Etta Sakkis.

Laupa põhikool
Armido Aedma, Dmitrij Avramenko, Kevin Masik, Elis Niitsoo, Karmen Nugiseks, Regina Saadov.
Klassijuhataja Ülle Kaarus.

Paide gümnaasium
Ia
Raiko Arume, Kenzo Brauer, Letisia Burujan, Andero Kaljuvee, Kitty-Marleen Kask, Aleksander Koppel, Liisa Laanemets, Loreta Meos, Riho Metsar, Melissa Paltsmar, Eliise Peržinski, Markus Pärl, Steven Rebane, Kristelle Sklave, Aiki Suits, Kristofer Tael, Triinu-Ly Uuselu, Ingela Uussalu, Anabel Verbo, Meico Vettik, Märten Viitmaa, Artur Võsujalg, Lizette Marii Õisma, Carl Patrick Õunapuu.
Klassijuhataja Anneli Ninep.

Ib
Mari-Helen Aare, Kristofer Allmere, Liisa Allorg, Daaniel Gluškov, Karl Jakobson, Elizbeth Kattai, Miia Kattel, Sandor Keller, Aleksandra Kleštšova, Grete Nugis, Kristjan Nugis, Kristiina Nuhkat, Erko Oja, Hugo-Hannes Osolin, Sandra Paidre, Märt Rattur, Tuule Elise Riispap, Markus Salum, Andrek Schults, Stella Victoria Siider, Gabriel Simson, Karl Vilpuu, Carl-Gustav Vill, Kevin Wirth.
Klassijuhataja Eve Seire.

Paide ühisgümnaasium
Ia
Iris Arold, Daniel Davõdov, Kaidi Jamnes, Mirjam Järv, Rasmus Kala, Karmen Kalvik, Desiree Klausen, Gregor Kruusement, Karin Kõiva, Maribel Lepik, Kristina Loitmets, Meliina Moppel, Matrix Einer, Triinu Palmiste, Karoliina Pimpernell, Chatrine Põder, Maara Rebas, Tanel Salm, Kristin Samoilov, Marleen Tammik, Artur Tammiste, Robin Vestung, Madis Voosemaa, Kimmo Jürjens.
Klassijuhataja Merike Laas.

Ib
Lauraliis Hiis, Rainer Hints, Kaisa Ilves, Birgit Jalakas, Hanna Eliisa Jõgiste, Rasmus Kallas, Kärt Kirsimägi, Urmas Küün, Indre Lehis, Jan Kristofer Meesak, Annabel Morozov, Hanna Mändmaa, Emili Liis Osula, Cardo Piisner, Sandra Pilipenko, Renne Ploom, Kaido Rehemaa, Maarja-Marleen Rullinkoff, Karmen-Liis Saarloo, Eliina Smirnova, Kätlin Vasemägi, Martin Voinov, Renata Posti, Vanessa Ossipova.
Klassijuhataja Ülle Leppoja.

Ic
Anastasia Smekalova.
Klassijuhataja Iren Šarapova.

Peetri põhikool
Urmo Dikker, Ene Roosi.
Klassijuhataja Tuuli Järva.

Retla kool
Karmen Gnatienko, Kelly Kraak, Eren Lina, Endel Luts, Hannes Nordlund, Carolin Nurmsalu, Timo Petrovits, Ken-Eric Such.
Klassijuhataja Reet Mets.

Roosna-Alliku põhikool
Marcus Bindevald, Hanna-Liisa Ehasalu, Kristiina Kaljurand, Eva-Johanna Lepp, Karl Müllerbeck, Gert Püümann, Maarja Teivejõe, Aigar Trika, Rebeka Siirand.
Klassijuhataja Merike Sõmermaa.    

Türi gümnaasium
Ia
Kaspar Avila, Kristjan Ilves, Gerda Jakobson, Lisette Kaasiku, Kaily-Ann Kiuru, Reet Kand, Kasper Koiduste, Kristiin-Mikaela Koks, Gaira Liiver, Keitlyn Martsepp, Karl-Erik Matzstein, Mia-Maria Männi, Agnes Patsmann, Tõnis Pent, Karolin Puusepp, Kelly Pärle, Rasmus Raamat, Ott Rattasepp, Matthias Rikka, Henri Rõžikov, Rasmus Salum, Agnes Sugurov, Erika Tšigura, Vanessa Tähe.
Klassijuhataja Külli Piirits.

Ib
Mauno Allik, Ines Altsivanovitš, Helen Fatal, Rasmus Juhanson, Karl-Heinrich Kajakas, Maris Keerberg, Anneli Krais, Tauri Linnusaar, Mirko Martjak, Jander Metsma, Andreas Nurmsalu, Madis Pilv, Liisa Pool, Reio Rannapalu, Geilin Raudsepp, Jessica Rohtla, Sander Suitsberg, Martin Suurkaev, Cätlin Taimre, Lisette Taube, Kerttu Timberg, Simon Uukareda, Andreas Villem, Christopher Vokk.
Klassijuhataja Ellen Roosileht.

Türi majandusgümnaasium
Joosep Ainjärv, Eleen Asten, Brigita Berg, Sander Deket, Raimond Holm, Trinity Jõgisalu, Kadri Kaasik, Kermo Kasemaa, Kristofer Kirotar, Hans Kristjan Kuningas, Andero Lavrinenko, Kerdo Männilaan, Laura Ojasaar, Ann-Ly Tatrik, Saale Liisbet Tõrv.
Klassijuhataja Anu Arulepp.

Sargvere lasteaed-algkool
Kert Piirsoo, Arnis Simson, Karl Ander Sinijärv, Mihkel Teter, Alex Oskar Vau.
Klassijuhataja Anne Treial.

Tarbja lasteaed-algkool
Rein-Eric Allik, Alyse Artla, Tommy Kärp, Kaarel Roo, Steven Veelmaa.
Klassijuhataja Helle Külljastinen.

Vodja kool
Maris Aluste, Marta Laas.
Klassijuhataja Ellen Pohla.

Väätsa põhikool
Els Juhvelt, Erika Kamarik, Kevin Kinev, Elsa-Mai Ludvi, Mike-Kevin Nagel, Sander Ortikova, Allar-Alex Palu, Ats-Alexs Rämson, Kaarel Savi, Hanna Tedre.
Klassijuhataja Helle Suurkivi.

Kl 10–16 Paide kultuurikeskuse parklas septembrilaat.

25. Türi sügislaat Kooli pargis.

Kl 14 Järva-Jaani vallas Jalgsema külas admiral Johan Pitka ja tema venna Peäro-August Pitka-Ansomardi mälestusele pühendatud kõnekoosolek. Infotahvli avamine, Johan Pitka teemalise kirjanduse näitus. Tee ja pirukad.

Kl 22 Pubis Alempos disko. Tasuta.
Kl 22 Imavere Kõrtsis retrodisko. Pilet 50-
Kl 22 Parkali Lokaalis ansambel Tänatehtu

NÄITUSED
Paide Kultuurikeskuses
19. septembrini näitus "Kingitus Pärdile"
Näitust saab külastada iga päev kell 10. -18.

Eesti Ringhäälingumuuseumis
Püsinäitus «Ringhääling».

Järvamaa muuseum
Muuseumi püsiekspositsiooni fotonurgas fotod 70ndatest. Fotod on jagatud viie teema vahel: lapseeast tööeani.

Fuajees Ebe Trambergi maalide näitus.

31. juulist avatud uuendatud püsiekspositsiooni arheoloogia osa.

Sihtasutus Archimedes eraldas suvel Euroopa Liidu struktuurifondidest Järvamaa kutsehariduskeskusele õpetamise kvaliteedi parendamiseks üle 6,1 miljoni krooni.

Kooli juht Rein Oselin lausus, et 1,4 miljoni krooni eest saavad uuel õppeaastal 33 kutsehariduskeskuse ja viis Viljandi ühendatud kutsekooli õpilast sooritada ettevõttepraktika välisriigis, 400 000 krooni kasutatakse õpetajate õpiränneteks ning ülejäänud 4,3 miljoni krooni eest tuleb kolme aasta jooksul välja arendada kaks maailmatasemel varustatud tehnika- ja õppevahenditega niiöelda firmaklassi.

Oselin märkis, et algamas on ka Euroopa kultuuride koostööprojekt, kus koolil on koos kolme partneriga kasutada 1,4 miljonit krooni. Jätkuvad tegevused projektis, mis püüab võidelda väljalangevusega ning koostame jooksvalt ka väiksemamahulisi projekte. 2011. aasta sügiseks kavandavad nad alustada uute, selahulgaskutsealase eelkoolituse projektidega.
Projekte juhivad Elizabeth E. Parsons-Lenz, Gärt Filippov, Gerli Mikk, Tiina Kroll, Ene Pener ja Pipi-Liis Siemann.

Järvamaal avas õppeaasta avaaktuste maratoni eile Tartu Ülikooli Türi kolledž, kus tänavu on esmakursuslasi umbes kümme korda rohkem kui eelmisel aastal ehk 50.

Kolledži direktor Timo Kikas lausus, et ilmselt tõid tänavu rohkem tudengeid muutunud  vastuvõtutingimused. «Enam ei arvestanud me riigieksamite tulemusi, vaid lõputunnistuse keskmist hinnet, mis näitab õpilase taset ehk rohkemgi kui riigieksamid,» selgitas ta. «Samuti ei olnud vestlust kandidaatidega ning tegime ka eeltööd rohkem ja tutvustasime ennast koolides.»
 

Kaheksateist aastat SEB Paide kontorit juhtinud Arne Malmrel on täna viimane tööpäev, tema juhikohustused võtab üle suure juhtimiskogemusega Tiina Ormisson.

SEB panga juhatuse esimees Riho Unt ütles, et Malmre panus Paide kontori ja tegelikult kogu panga arengusse on olnud oluline. «Arne on ehitanud panga töö Järvamaal põhimõtteliselt nullist,» selgitas ta. «Praegu on SEB Paide kontori turuosa omas piirkonnas üle 50 protsendi ning kontorit on alati iseloomustanud head tulemused. Ma tänan Arnet tehtud töö eest!»

Tiina Ormisson on aastatel 1996–1999 juhtinud SEB panga Rapla kontorit ja aastatel 2000–2005 Tallinna kontorit. 2005. aastal läks ta juhtima tööturuametit.

Juuli lõpuks valmima pidanud Kirna teelõigul polnud tööd läbi ka eilseni pikendatud tähtajal, kuid sellest hoolimata pole maanteeametil ehitajale etteheiteid.

Pärnu–Rakvere maantee Kirna teelõik pidi ehituslepingu järgi valmima augustiks, kuid kokkuleppel pikendati tähtaega 30. augustini.

Ida regionaalse maanteeameti ehitusosakonna juhataja Rein Kuusk ütles, et ehitaja lubas asfalteerimistööd lõpetada täna ja siis kaovad teelt ka valgusfoorid ning kasutusse tulevad mõlemad liiklussuunad. «Objekti viimistlustööd peaksid lõppema sel nädalal ja selle ajani peaksid sinna jääma kiiruspiirangud,» lisas ta.

Rein Kuusik lisas eile, et viimastel päevadel pole ilm teetöid soosinud, kuid ehitaja on pingutanud. Objekti õigel ajal valmimisest peab Kuusik tähtsamaks, et tööd oleksid tehtud hästi. «Ma ei tähtsustaks seda trahvimist üle,» lisas ta.
 

NÄITUSED
Paide Kultuurikeskuses
19. septembrini näitus "Kingitus Pärdile"
Näitust saab külastada iga päev kell 10. -18.

Eesti Ringhäälingumuuseumis
Püsinäitus «Ringhääling».

Järvamaa muuseum
Muuseumi püsiekspositsiooni fotonurgas fotod 70ndatest. Fotod on jagatud viie teema vahel: lapseeast tööeani.

Fuajees Ebe Trambergi maalide näitus.

31. juulist avatud uuendatud püsiekspositsiooni arheoloogia osa.
 

Tiina Oraste
Järva maavanem

Üks suvehommik on äkki vilu…
Päikesest palavad päevad ja maa soojusest õhkuvad ööd on ootamatult kuhugi kadunud. Kaskede rohetavatesse kroonidesse sigineb esimesi kollaseid värvilaike.
Teeäärtes punavad pihlakad. Koduaedade astrid on ootevalmis, et saata pisikesi koolipoisse ja -tüdrukuid nende esimesse koolitundi.

Homme algab 2010/2011. õppeaasta – kellele esimene, kellele viimane, kellele üks paljudest. Uut kooliaastat alustavad kõik ühesuguse õhina ja lootusega.
Kevadeks kogunenud pinged ja väsimus on suvepäikese käes haihtunud. Küllap lubavad paljud poisid-tüdrukud uuel õppeaastal tublimad, hoolsamad, püüdlikumad olla.

2010/2011. õppeaasta on taas eriline: uute õppekavade koostamine ühel ajal uue põhikooli- ning gümnaasiumiseaduse rakendamisega ei ole lihtne.
Tänavu jaanuaris kinnitas valitsus uuendatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, milles on esimest korda sätestatud nii põhi- kui ka gümnaasiumihariduse alusväärtused, seatud eesmärgid põhikoolile ja gümnaasiumile.

Uued õppekavad pööravad suuremat tähelepanu ainete lõimimisele. Senisest kindlam on suund õpetamiselt õppimisele. Õppekavades on rõhutatud õpikeskkonda – kool kaitseb õpilaste tervist, nii vaimset kui ka füüsilist, arvestab nende individuaalsusega.

Uues õppekavas on vähendatud ainemahte, samuti suurendatud gümnaasiumiõpilaste valikuvõimalusi. Kõik need ja teised uuendused nõuavad koolijuhtidelt ja õpetajatelt valmisolekut ka oma koolis muutusi ellu viia. Selleks tuleb palju juurde õppida. Järgnevad õppeaastad, mille jooksul rakendub uus õppekava, tähendavad õpetajatele ja koolijuhtidele õppimise aastaid.

Juunis võeti vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis sätestab põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused, õpilase ja õpilase vanema või eestkostja õigused ja kohustused, kooli töötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle tehtava riikliku järelevalve alused.
Seadusemuudatused annavad võimaluse ja kohustuse senisest enam toetada õpilase arengut ja arvestada tema individuaalseid vajadusi.

Esimest korda räägitakse seaduses andekusest kui hariduslikust erivajadusest ning sätestatakse haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks tehtavad toimingud koolis.
Seadus kohustab koole tagama õpilastele täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde, õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenus.

Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt kord õppeaastas arenguvestlus. Seadus täpsustab erinevate osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustusi ja vastutust koolikohustuse tagamisel.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus pöörab tähelepanu nii õpilaste kui ka kooli töötajate vaimse ja füüsilise tervise tagamisele.

Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Kool võib vajadusel kasutada elektroonilisi vaatlusseadmeid ning kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist. Õppeasutus töötab välja hädaolukorra lahendamise plaani.
Igas maakonnas peab olema tagatud üldkeskhariduse omandamise võimalus. Gümnaasiumi pidamisel tuleb tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada nendest vähemalt kolm õppesuunda gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.

Alates 2013/2014. õppeaastast tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada kolm kohustuslikku riigieksamit (eesti keel, matemaatika, võõrkeel), gümnaasiumi koolieksam (kooli õppesuunast tulenev komplekseksam), õpilasuurimus või praktiline töö, kusjuures riigieksamil peab saavutama vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest.

Koolieksam võimaldab paremini hinnata, kuidas on õpilased omandanud just konkreetse kooli õppekava.
Algaval õppeaastal elavnevad kindlasti arutelud gümnaasiumihariduse andmise teemal, ees seisab koolivõrgu korrastus. Mitu maakonda on astunud samme riigigümnaasiumide asutamiseks.

Järvamaal on gümnaasiumihariduse ümberkorraldamisel jõudnud kõige kaugemale Türi vald – seal alustab 2011. aastal tööd nn puhas gümnaasium.
Eeltoodu on vaid osake järgnevate õppeaastate tegemistest. Muutused koolikorralduses ja õppesisus puudutavad õpilaste ja koolitöötajate kõrval ka lastevanemaid, kohalikke omavalitsusi ja kogu Eesti ühiskonda, sest haridusvaldkond läheb meile kõigile korda.

Lugupeetud lasteaedade ja koolide õpetajad! Teie kätte on usaldatud Eesti riigi homse päeva kujundajad – meie lapsed.
Kasvatada üles uus põlvkond haritud, teotahtelisi, kõrgete väärtushinnangutega Eesti Vabariigi kodanikke on suur ja vastutusrikas ülesanne, aga ka eriline privileeg.
Teie töö tulemusest oleneb, milliseks kujuneb meie riigi homne pale. Jätkugu teil jõudu ja head tahet anda iga päev endast parim!

Armsad õpilased! Soovin, et teid ootaks ees huvitav ja tore kooliaasta, et uudishimu ja teada tahtmine oleksid teie kaaslased igas õppetunnis.
Tundke huvi kõige vastu, mis teid ümbritseb. Minu kõige suurem soov on, et märkaksite kaaslasi enda ümber. Te kõik olete kordumatud, ainulaadsed – osake üksteist hoida ja väärtustada!

Head lastevanemad! Ka teil algab uus õppeaasta. Ikka koos lapsega, koos koolirõõmude ja -muredega.
Te saate oma last kõige rohkem abistada sellega, et olete ta kõrval, tunnete huvi mitte ainult hinnete vastu, vaid ka selle vastu, mida uut laps koolis või lasteaias teada sai, kas tal oli tore päev, mis lapsele muret valmistab.

Laps ei saa alati kõikide probleemide lahendamisega hakkama, olgu ta kui suur tahes. Ükski laps ei peaks tundma end üksikuna.
2010/2011. õppeaasta eel soovin, et meil kõigil jätkuks tarkust väärt mõtteid ja ideid ellu viia ning et suurte muutuste käigus säilitaksime kõik hea, mis iseloomustab Eesti kooli.

Jaan Kundla
parteitu riigikogu liige

Riigikogu võttis erakorralisel istungil kuu algul vastu teist korda parandatud kujul monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse, mille president 6. augustil välja kuulutas.
Varem oli riigikogu seaduse vastu võtnud 17. juunil, mille president esimesel katsel täiesti põhjendatult riigikokku tagasi saatis.

Presidendi hinnangul läks seadus esialgsel kujul vastuollu põhiseadusega ega taganud tarbijate kaitset põhiseaduses nõutud määral.
Seaduses on kiirustamisest tingitud vigu ja vastuolusid, mis rikkunuks põhiseadusevastasel kujul tarbijate huve ja õigusi ning võinuks kaasa tuua kohtuvaidlusi.
Presidendi õigusnõunik Ülle Madise märkis, et seaduses oli veel hulk põhiseadusevastaseid vigu ja vastuolusid.

Minul kui ühel kolmest seaduse esialgsel kujul vastuvõtu vastu hääletanust on tekkinud küsimus, kuidas oli võimalik, et suurem osa riigikogulastest, sealhulgas eriharidusega tunnustatud juristid, hääletasid «praakseaduse» vastuvõtu poolt.

Veelgi enam, seaduseelnõu väljatöötajad ja riigikogus läbisurujad olid IRLi kuuluvad Tartu Ülikooli õigusteaduse lõpetanud Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher, kes on töötanud aastaid erialal: Vaher 2003-2005 justiitsministrina, Reinsalu on praegu sotsiaalkomisjoni esimees ja Vaher õiguskomisjoni esimees. Ehk peaksid nad diplomi ülikoolile tagastama?

Olen sellise küsimuse esitanud riigikogu saalis ja mitmes lühiintervjuus, kuid vastust pole saanud. On ju seaduste loomine ja ajakohastamine riigikogu põhitöö, aga seejuures kindlasti mitte praaki toota. Ettevõtluses tähendaks prohmakas pankrotti, aga riigikogu parandab presidendi kättenäidatud vead koolipoisilikult ära.

Kangesti tekib küsimus, kas ehk oodatigi presidendi ämbrisse astumist. Oleks president põhiseadusega vastuolus oleva seaduse välja kuulutanud, oleks võinud tulla suur jama. Juba aasta pärast on uued presidendivalimised – antikampaania avalöök missugune.
Või on riigikogu täielikult minetanud vastutustunde ja tahab teha presidendist lapsehoidja? Küsimusi on mitu, vastuseid pole.

Riigikogu valimissüsteem ja erakondlik ülesehitus pole ratsionaalne. Veel kord kinnitus, et väike käputäis äraostmatuid võivad riigikogus läbi suruda absoluutselt ükskõik mida, häbenemata kummitempli staatust. Poleks ma riigikogu parteitu liige, ei saaks ka mina sellist artiklit kirjutada.

Seaduse pealkiri varem vastuvõetud kujul polnud enne ega ole praegugi kooskõlas sisuga. Nüüd on tehtud hulk parandusi, mis muudavad seaduse oluliselt paremaks.
Kahjuks peab tunnistama, et käesolev seadus muudab ära praegu kehtiva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse sätted, mis puudutavad veeteenuse hinna kujundamist.
Praegu moodustub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind abonenttasust, tasust, mis on võetud vee ja heitvee ärajuhtimise eest, kusjuures vee-ettevõtja peab saama katta tootmiskulud, täita kvaliteedi- ja ohutusnõudeid, keskkonnatingimusi ja on tagatud põhjendatud tulukus.
Senine seadus kehtib juba aastaid ja on veetarbija suhtes õiglane.

Paraku lisandub uue seaduse järgi vee hinnale uus komponent: tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
Tasu suurus sõltub tarbitud puhta vee kogusest. Mida rohkem tarbid puhast vett, seda rohkem maksad lisatasu teenuse eest, mida puhta vee tarbijana pole tellinud ega saanud, st sademevee ja drenaaživee ärajuhtimise eest vee-ettevõtte teeninduspiirkonnas, sõltumata sellest, kas maa-ala kuulub eraomanikule, riigile või kohalikule omavalitsusele, nagu teed, tänavad, väljakud, parklad, haljasalad, omavalitsuse kinnistud.

Sademe- ja drenaaživee kogus ei sõltu mingilgi määral tarbitava puhta vee kogusest, see on absurd.
Siinkohal peab kiitma Tallinna linnavalitsust. Lähtudes praegu kehtivast ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusest, ei maksa Tallinna puhta vee tarbija kulutusi, mis tehakse sademe- ja drenaaživee ärajuhtimisele ja puhastamisele, sest linn maksab ligi 50 miljonit krooni oma eelarvest.
Uue seaduse jõustumisel peab selle kinni maksma puhta vee tarbija ja veeteenuse hind võib vee-ettevõtte praeguse kasumi säilimisel veelgi tõusta.

Uue seaduse väljatöötajate lootus, et lepinguga määratud Tallinna Vee kasumimarginaali on võimalik vähendada, ei tarvitse paika pidada.
Kuidagi pole mõistetav drenaaživee ärajuhtimise eest võetava tasu sõltuvus puhta vee tarbimisest. Kui muus osas võrdsetes tingimustes kahest veetarbijast üks tarbib vett kaks ja teine kümme kuupmeetrit kuus, osaleb suurem tarbija viis korda suurema summaga drenaaživee ärajuhtimise kulutustes. Seega on räigelt rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.

Pöördusin küsimusega tarbijakaitseameti poole, kust sain vastuse: «Kindlasti on tarbijakaitseamet selle poolt, et tarbijad, tasudes veeteenuse eest, omaksid ka selget ja üheselt mõistetavat arusaamist sellest, millest koosneb veeteenuse eest makstav tasu ning milline on ühe või teise komponendi osa veeteenuse tasu määras ning millistel alustel see kujuneb. Tarbijakaitseamet, ei toeta kindlasti põhimõtet, kus tarbija tasub kulusid, mis seonduvad teenusega, mida talle osutatud ei ole.»

Kujunenud olukord hämmastab hoopis teises mõttes. Kuidas sai võimalikuks, et riigikogu võttis vastu põhiseadusega vastuolus oleva seaduse?
On varemgi juhtunud, kui president pole riigikogu vastuvõetud seadust välja kuulutanud põhiseadusega mittevastavuse tõttu, kuid praegu parandamisel olevat monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadust võib julgelt nimetada riigikogu praagiks.

Kus olid nende 52 riigikogu liikme, sealhulgas juriidilise haridusega nimekate juristide mõtted, kui hääletasid praakseaduse vastuvõtu poolt? Kus olid õiguskomisjon ja põhiseaduskomisjon, kui mitte keegi ei märganud vastuolusid põhiseadusega?

Mis võib veel rohkem kahjustada riigikogu mainet, kui mitte selline kollektiivne prohmakas? Järjekordselt saab selgeks, et kui riigikogu koalitsioonis käputäis inimesi soovib, võib riigikogus vastu võtta igasugu jaburaid seadusi. Tuletan meelde, et seaduse vastuvõtu vastu hääletas toona vaid kolm riigikogulast.

Samuti näitab selle loo puhul oma võimetust ajakirjandus. Peaaegu kõik meediakanalid, kaasa arvatud mõni telekanal, kajastavad riigikogu üksikute liikmete seaduspäraste kuluhüvitiste kasutust, millega rikutavat riigikogu mainet. Praegusel juhul, kui seda tehakse sisuliselt ja kollektiivselt, ei sekku ükski ajakirjanik, nähtavasti puudub julgus või pädevus.

Rahva usaldus riigikogule väheneb praakseaduste tõttu hoopis rohkem, sest riigikogu põhitöös praaki toota on äärmiselt kahetsusväärne.
Kus olid nüüd riigikogu IRLi liikmete Margus Tsahkna, Erki Noole, Kaia Iva silmad?

Lõpetuseks meenutan tuttavat lõbusat lugu ühest rahvaesindajate koosolekust, kus kinnitati miljardilist eelarvet. Siis polnud kellelgi küsimusi ja kõik tõstsid poolthääletuseks käe.
Kui aga hakati arutama jalgrattakuuri ehitamist ja maksumust, ei tahtnud küsimusterahe ja vaidlused kuidagi lõppeda.

Metallmööbli tootjal Jalax tööd jagub. Soov on teha rohkemgi, kuid selleks on tarvis palgata üle paarikümne töötaja, keda leida on osutunud keeruliseks, sest sobivaid inimesi napib.

Jalaxi juhatuse liige Peeter Allik sõnas, et tööga praegu muret pole, sest tellimusi jagub. Kui eelmisel aastal oli ettevõtte käive 60 miljonit, siis tänavu on ta ennustanud 90 miljoni kroonist käivet.

Allik sõnas, et tänavu suurenenud käive pole Jalaxit püsivasse kasumisse viinud. «Osal kuudel on tehtud väikest kasumit, teistel väikest miinust. Paremad tulemused seisavad otseselt tööjõupuuduse taga, sest see seab tootmisvõimsusele piirid,» selgitas ta.

«Aasta viimases kvartalis seisab Jalax silmitsi ohuga, et osast tellimustest tuleb loobuda, sest me ei suuda neid tähtajaks ära teha.»

Kolm aastat tagasi buumiajal oli Jalacellis ja Jalaxis kokku 250 töötajat, eelmise aasta jaanipäeval oli ettevõttes 110 ja praegu on 170 inimest.
Allik lausus, et Jalax on kohe valmis juurde võtma üle paarikümne inimese, kuid neid leida on raske. «Kui me ei suuda leida oktoobri keskpaigaks 15 inimest, siis on selge, et viimase kvartali võimalik ja reaalselt paistvad kasuminumbrid jäävad saavutamata,» lausus ta.