Järvalane aitas ehitada Eesti esimest satelliiti
Kui Lauri Kimmelil oleks tagataskust välja käia paar miljonit eurot, reisiks ta kosmosesse. Aga mitte turistina pilte klõpsima, vaid parema meelega seaks ta end sisse rahvusvahelises kosmosejaamas.
Kui Lauri Kimmelil oleks tagataskust välja käia paar miljonit eurot, reisiks ta kosmosesse. Aga mitte turistina pilte klõpsima, vaid parema meelega seaks ta end sisse rahvusvahelises kosmosejaamas.
Laupäevases Järva Teatajas on intervjuu Türil üle 20 aasta ärinaisena tegutsenud ja oma esimese raamatu „Varitõed“ kirjutanud Piret Laiaga. Digilehes pakume lugemiseks katkendeid raamatust.
Tänavu keskendub Lastefond peredele, kus kasvab sügava või raske puudega laps. Kampaania «Aita aitajal aidata» eesmärgiks on koguda annetusi, et pakkuda voodihaigete lastega perekondadele vajalikku lapsehoiuteenust. Esimesteks abisaajateks on Väätsa vallas elavad 15-aastane Peeter ning tema ema Anne.
Vastukaaluks kõiksugustele superstaariotsingutele algatas Rahvusooper Estonia möödunud sügisel konkursi lootustandvate noorte ooperilauljate välja selgitamiseks. Tuntud laulukantsist Järvamaalt püüdlevad oma unistuse poole kaks noort.
TV3 kokasaade Põllult Patta külastas mõne aja eest Järvamaal Kalamatsi meiereid ja Põhjaka mõisa.
Eesti lasteaiad vajavad mehi, on üks tuntud naispoliitik oma sõnavõttudes rõhutanud. Ilmselgelt ei pidanud ta silmas seda, et tuleks palgata majandusmehi, vaid meesõpetajaid, keda otsi taga tikutulega.
Kehakaalu pärast kooliajal kaaslaste mõnitamist talunud Anneli Orasi on praegu rahulolev ja õnnelik, sest kaotatud 42 kilogrammi on andnud talle peaaegu ideaalilähedase keha.
Kaia on kahe poja ema. Perepojad on juba suureks kasvanud, üks nõuab tarkust taga ülikoolis ja teine on gümnaasiumiealine. Ent vanemate peas küpses mõte anda kodu veel ühele lapsele. Lastekodust pärit lapsele.
Järvalane Ahti Uppin on olnud õpetaja 26 aastat, praegu töötab ta kolmes koolis, lisaks treeneritöö. Tema päeva mahub nii andekaid lapsi kui ka sada kilomeetrit autoroolis.
Öeldakse ikka, et muusikuamet pole midagi väärt ja leiba lauale ei too, ent Järvamaalt pärit noored muusikud Gert-Ott Kuldpärg ja Keio Vutt on oma valikus kindlad.
Samal ajal kui enamik 25aastaseid unistab villast mere ääres ja uhkest autost, mõtleb Paidest pärit Maarja Õunaste ökomajast, reisib taaskasutatud õli alusel sõitva autoga ja unistab loodussäästlikust hostelist.
Türi noormehed Kaspar Randmäe (19) ja Kaspar Aare (18) on TRE-pidudel plaate keerutanud juba aastaid. Esineda on nad jõudnud ka Lätis. Kuigi Kaspar Aare töötab ehitusel ja Kaspar Randmäe läheb õppima restauraatoriks, on neil muusikaga suured plaanid.
Teatrikuu kohtumisõhtu «Paidest pärit» tõi kodulinna käima näitleja, lavastaja ja kirjaniku Andres Noormetsa, kelle meelest oli Paide lapsepõlveks ja kooliskäimiseks parim paik.
Hoolimata sellest, et viimastel aastatel ostetakse koju üha rohkem digiklavereid, ütleb klaverimeistri ametit pidav Kalmer Laanemägi, et tema tööpõld niipea otsa ei lõpe.
Paar aastat tagasi Tallinnast Paidesse kolinud Ave Soolepp on oma imeilusa käsitööga võitnud linnarahva tunnustuse, aga Paide ise pole suutnud käsitöömeistri südant võita.
Vähemalt kahel päeval nädalas maanduvad tuhanded eestlased teleri ette diivanile kaasa elama kodumaistele sarjadele «Kättemaksukontor» ja «Õnne 13».
Nii mõnigi Järva-Jaani kooli vilistlane on tänulik 55 aastat õpetajana töötanud Vilmi Möllile, kes nõudis rangelt koduseid rehkendusi, keelitas noore ema õppima ja tõi metsa põgenenud õpilase kooli tagasi.
Paidelane Arne Uusjärv teadis juba pisikese poisina, kelleks ta tulevikus saada tahab – maadeavastajaks. Viimase kümne aastaga on ta ehedate elamuste otsinguil läbi käinud peaaegu sada riiki.
Suve lõpuni Järvamaa haiglas erakorralise meditsiini osakonnas abiõena töötava Roman Masõtši ütlust mööda on mehejõudu ja -sõna sellel erialal hädasti tarvis, sest tegeleda tuleb ka väga raskelt haigete patsientidega.
Türil üles kasvanud, viis aastat tagasi Inglismaale keele õppimise eesmärgil lapsehoidjaks läinud ja šokeeriva kogemuse läbinud Jelena Ossipova juhatab Londonis «kaastundekodu» kodututele ja õpib ülikoolis psühholoogilist nõustamist.
Praegu menusarjas «Pilvede all» kaasa tegeval Rait Õunapuul on küllalt aega, et näitlejaks õppimise kõrvalt tantsida kodukoha rühmas Jürid-Marid ja veeta aega sõpradega.
Märtsis erru läinud kindralmajor Vello Loemaa tegemised on nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes olnud lennukad alates hävituslendurina nõukogude armees teenimisest kuni Eesti kaitseväe kujundamiseni.
Türi poisi Kaarel Orumäe päevad mööduvad muusikakoolis, kolmes kooris, kolmes ansamblis ja näitestuudios. Lava on temale nagu teine kodu, esineda on ta jõudnud nii Eestis kui ka välismaal.
Täna õhtul selgub, kellest saab järgmine saate "Tantsud tähtedega" võitja. Järvalastel on põhjust pöialt hoida Türilt pärit Liina Vahterile.
Kui kudumistöö alguses on üks silmus valesti läinud, on Garis Pihelgas valmis kogu kudumi üles harutama. Sama põhjaliku ja korranõudlikuna tahab ta juhtida ka Türi uut põhikooli.
Raske on leida osavamate kätega poissi, kui on Paide ühisgümnaasiumi õpilane Timo Mäeots, kes võlub kauni muusika välja nii orelist, kitarrist kui ka klaverist ning meisterdab esikohaväärilisi mudelpaate.
Paide ühisgümnaasiumi keemiaõpetaja Lilia Heinsoo teab, et räägib oma tööst niivõrd hästi, et arvatavasti on inimestel lihtsalt raske uskuda, et ta ei valeta.
Õigel hetkel tehtud otsus vastata Euroopa Parlamendi tööpakkumisele avas Türilt pärit Kristiina Mildile Lääne-Euroopa: ta elab Luksemburgis, peletab koduigatsust Saksamaal, avastab Prantsusmaad ja põikab nädalavahetuseks Belgiasse.
Täna täpselt 25 aastat tagasi alustas Järvamaa haiglas tööd arst, kellega otseselt või mõne tuttava kaudu on kokku puutunud küll vist enamik kohalikke inimesi.
Naissaarel Omari küünis mängitud Jaan Tätte näidend «Lendajad» andis taaskohtumise lapsepõlve lemmiknäitleja Teet Hanschmidtiga, kes loobus lavakarjäärist 28 aastat tagasi, aga püsib ikka vormis.
Endine tipp-poliitik Ants Käärma tunneb heameelt, et pole enam riigikogu liige ning saab porisõja asemel keskenduda lastelaste kasvatamisele ja headele raamatutele.
Mütoloogilisi olendeid maaliva Valasti küla elaniku Mauno Kuusi pilte fantaasia valdkonda liigitada ei saa, sest ta on näinud oma silmaga haldjaid ja tundnud kurja vaimu pitsitavat haaret.





