Möödunud neljapäeval avaldas Järva Teataja artikli Paide linna asutatud sihtasutuste ja linna osalusega ettevõtete nõukogu liikmete töötasudest.

Riigikaitse on iga riigi peaülesandeid. Julgeolekut ei saa jätta juhuse või hea õnne hooleks, sest isegi vanasõna ütleb «Looda kõiges jumalale, aga kaamel seo ikka ise kinni».

Väga esinduslikel foorumitel on kõlanud seisukohti eesti keele ja kultuuri säilitamise võimalustest ka ilma rahvusriiki absolutiseerimata, ilma viimast säilitamata.

Kuu aega tagasi tuli Järva Teataja välja uue digilehega, mida on ühtviisi mugav vaadata nii arvutist, nutitelefonist kui ka tahvelarvutist.

Möödunud nädalal oli võimalus tähistada üht ainulaadset tähtpäeva, mis kunagi ei kordu. Nimelt  sai eelmisel kolmapäeval taasiseseisvumise järgne iseseisvusaeg pikemaks maailmasõdade vahelisest iseseisvusajast.

Ajakirjanikke on Eesti kaitseväelaste eluoluga missioonipiirkondades tutvumas käinud varemgi, kuid puhkuselt naasva kompaniiga Afganistani lennata pole kindlasti tavaline.

Kuigi tagasihoidlik ja väljastpoolt ehk väheke endasse tõmbunud, on Eesti inimene tegelikult abivalmis ja sooja südamega.

1. aprillil tõusevad pensionid viis protsenti. Keskmist vanaduspensioni saavale pensionärile lisandub kuus 16 eurot, aastas teeb see ligi 200 lisaeurot.

Eile keskpäeval oli Väätsa alevik politseiautodest tulvil, sest kella ühest kaheni skandeeris sadakond inimest vallamaja ees ja vehkis loosungitega.

Tänasel koolielu leheküljel kirjutame, et suure tõenäosusega ei saa järgmisest aastast teistest omavalitsustest pärit õpilased enam Järva-Jaani gümnaasiumi juurde rajatud perekodus peavarju, sest riik seda ei toeta, aga  peredel käib maks üle jõu.

President Toomas Hendrik Ilvese pöördumine priiuse põlistumise päeva eelõhtul, 26. märtsil ETV-s.

Viis enim loetud lugu Järva Teataja digilehes eelmisel nädalal:

Väätsa vallavalitsuse ametnikel lasub kahtlus raskustesse sattunud inimestele mõeldud riigiabi oma taskusse sahkerdamises.

Eelmise nädala teises pooles läks Järvamaal põlema kaks elumaja. Ühe maja puhul arvatakse, et tulekahju võis alguse saada elektrisüsteemist.

Abivajajale on kõige olulisem pääseda kõige nüüdisaegsemat ja kõige kvaliteetsemat abi pakkuva arsti vastuvõtule. Võib eeldada, et patsiendi seisukohalt on alati kõige tähtsam arstiabi kvaliteet, milles järeleandmisi teha ei saa.

Viimastel nädalatel on leheveergudel mitu puhku olnud arutusel, kas Paidel on jõudu ja tahtmist olla Järvamaa pealinn.

Igal aastal jääb Järvamaa 500 elaniku jagu vaesemaks. Tänavu on pealinna tasuta ühissõidukite tõttu  maakonnast ennast välja kirjutanud veelgi rohkem inimesi ja juba kahe kuuga oleme kaotanud üle 300 inimese.

Teoreetikud väidavad, et ühiskonnas on ettevõtlikke inimesi umbes 5% elanikkonnast. Ettevõtlikeks peetakse neid, kelle puhul võime loota, et nad alustavad ühel hetkel oma äriga ning lisaks enda ja oma pere toitmisele annavad tööd ka teistele.

Sotsiaaldemokraadid tegid nädalapäevad tagasi minu juhitud valimisliidule Tuleviku Paide ettepaneku sügisesteks valimisteks jõud ühendada ning mulle ühtlasi ettepaneku nimekirja esinumbrina olla nimekirja linnapeakandidaat.

Teisipäeva õhtul rünnati Paides noort naist, kes õnneks tõsiselt viga ei saanud ega pidanud ka andma ründajale rahakotti ega telefoni, sest neid polnud tal kaasas.

Järva Teataja digilehes ilmunud Kersti Sarapuu arvamusloole «Järvamaa seisab teelahkmel»

Keskerakonna poliitik Ester Tuiksoo kritiseerib avalikult minu ettepanekut riigiasutused pealinnast välja viia.

Nii kutse- kui ka ülikoole on kritiseeritud selle eest, et nad õpetavad alasid, mis olid populaarsed aastaid tagasi, aga nüüd on lõpetanutel juba raske tööd leida. Samal ajal kiruvad teatud sektorites tegutsevad ettevõtjad, et spetsialistide põud on nende äri suurim pidur.

Kuigi kevade alguseni on jäänud kaheksa päeva, on viimastel öödel paukunud väljas pakane. Nii külma on tänavu olnud kõigest paaril ööl.

Järvalane Arlet Palmiste pani teisipäevases Järva Teatajas ilmunud arvamusloos Paide linnale ja Järvamaale karmi diagnoosi: Paide ei kanna välja maakonnakeskuse rolli ja maakonna eri nurgad ei tunne enam end maakonna kui terviku osana.

IRL sõlmis 2011. aasta riigikogu valimiste eel valijaga lepingu, milles lubas lühidalt ja konkreetselt, mida IRL valitsuses ära teha soovib.

See on lõpuks valmis! Värskem sinine, soliidne hall, uus kujundus, rubriigid ja uued võimalused!

Viimased uudised Paide linnast seoses Järvamaa arenguleppega on sundinud ka oma mõtteid kirja panema. Kummaline on olnud lugeda ja kuulda ka raadiouudistest, et Järvamaa arenguleppesse on kirjutatud Paide kontserdimaja ja jäähalli-veekeskuse ehitus.

Vabariigi aastapäev on selleks korraks selja taha jäänud. Meie pilgud on presidendi aastapäeva kõnest tiivustatuna viiele eesoleva aastale suunatud ja ma usun, et paljud mõtlevad sellele, kuidas kaasa aidata «Eesti korda tegemisele».

See on lõpuks valmis! Värskem sinine, soliidne hall, uus kujundus, rubriigid ja uued võimalused!
Järva Teatajal on hea meel esitleda oma digilehte, mis on lugejasõbralik ning võimaldab  teavet esitada selgemini, huvitavamalt ja mitmekesisemalt kui varasem lehekülg.

Eesti Vabariigi aastapäev on Eestimaa elanikele oluline sündmus.

1980ndatel Paide MEKi juhatades tuli aeg-ajalt minu jutule mõni kohalik kompartei boss ja soovitas ühele või teisele inimesele korter eraldada.

Ma ei ole tänast sõnavõttu kellegagi kooskõlastanud, ka mitte oma fraktsioonikaaslastega. 1991. aastal, kui Eesti taasiseseisvus, seisnes minu ülim rõõm selles, et lõpuks ometi saan rääkida tõtt. Ei peagi hukka mõistma inimesi, keda kästi, ja kiitma neid, keda kästi.

IRL püüab meeleheitlikult õigustada oma senise koalitsiooni reetmist Keskerakonna süüdistamisega. Samamoodi heitis hitlerlik Saksamaa 1939. aastal Poolale ette sõja vallandamist ja Nõugogude Liit pasundas Soomet kallaletungist.

Seitse aastat tagasi võtsime koos Keskerakonnaga vastutuse juhtida Paide linna ning seadsime eesmärgi kujundada Paide Kesk-Eesti tõmbekeskuseks.

Euroopa Liidu keskmine põllumajanduse otsetoetus on 280 eurot/ha, Balti riikides aga: Leedus 144, Eestis 117 ja Lätis 95 eurot /ha.

Ühe tuntud sotsiaalteadlase hinnangul pidi Eestis hetkel olema revolutsioonieelne olukord. Ühe tuntud poliitiku meelest pidi aga kõik olema parimas korras ning need, kes seda tunnistada ei soovi, on lihtsalt ignorantsed.

Aastal 1918 sai eestlastega asustatud väike Vene riigi provints segastes ajaloolistes oludes võimaluse end iseseisvaks kuulutada. Paarkümmend aastat vaba rahvana vabal maal, seejärel pool sajandit kestnud okupatsioon, mis üritas rahva mälust kustutada mälestused iseseisvana elatud aastatest.

94 aastaseks saava Eesti Vabariigi moodustavad 226 omavalitsust. Omavalitsused ei moodusta Eesti riiki mitte üksnes haldusjaotuse mõttes, vaid oma elanike huvide, vajaduste ja õiguste eest seistes.

Lugesin Järva Teataja online-portaalist teatud üllatusega hea kolleegi Tõnis Kõivu vihapurset sotsiaaldemokraatide ja personaalselt minu suunas. Tahan alljärgnevalt kolleegile selgitada oma arusaamu nii Toompea kui kohalike omavalitsuste tegemiste kohta.

Viimasel ajal on Paides toimunud lausa hulgi kõiksugu konverentse. Peamiselt on need kõik tegelenud Paide või Järvamaa arengu küsimustega.

Ühes väga vanas loos räägitakse Headusest ja Kurjusest, kes maailma loomise algusajal omavahel võistlesid. Kurjusel õnnestus näpata Headuse kõige kallim varandus – Täieliku Tõe Peegel – ning visata see kildudeks.
Kurvalt vaatas Headus katkise peegli tükikesi, sest igaveseks oli kadunud võimalus näha täielikku tõde ja tõelisust tervikuna. Veelgi hullem oli, et ühel päeval võis Kurjusel õnnestuda leida kõik Täieliku Tõe Peegli tükid ja purustada need lõplikult.
Et seda ei juhtuks, on nii, et iga inimene, kes maailma sünnib, saab endale ühe tükikese Täieliku Tõe Peeglist, mida ta hoiab ja kaitseb. Iga inimene valitseb üht väikest osa kogu tõest.

Vallal pole tulevikku, kui selle juhidki sellesse ei usu. Kareda valla juhtkonna ükskõiksus on edasi kandunud ametnikesse ja elanikessegi.
Varem aktiivsed on nüüd käega löömas ega taha «tühjast tüli». Minu jaoks on ületatud piir, kus ma julgen öelda välja seda, millest paljud ehk mõtlevad, aga ise välja öelda ei julge.

Kolisin Tallinnast Aravetele elama seitse aastat tagasi. Armastan oma kodu ja kodukohta ning sõltumata ilmast, kellaajast või kaugusest, sõidan peaaegu alati oma erinevatelt töödelt üle Eesti ikka koju.

17. märtsi Järva Teatajas ilmus arvamuslugu, kus Arlet Palmiste kirjeldab oma katsumisi Järvamaa talvistel teedel ning väljendab rahulolematust Järva Teede talviste hooldetööde kvaliteediga.

Olen harjunud sellega, et kohalikus elukorralduses aktiivselt kaasa rääkides ja avaliku elu tegelasena pälvin tähelepanu, suuremas osas kriitikat.