Investeeringutoetused MTÜ-dele:

Külade uuenduse ja arenduse investeeringutoetus
Toetuse andja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
Toetatakse maapiirkonda seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali, avaliku infopunkti ehitamist ja sinna sisustuse ostmist, lisaks pargi, haljasala, puhkeala, mängu- või spordiväljaku, matkaraja, terviseraja, õpperaja, paadisilla, ujumiskoha, külaplatsi rajamist või parendamist, aga ka küla tutvustava püsiviida ja kaardi ostu ja paigaldust, sporditarvikute, muusikariistade ja eesti rahvarõivaste ostu, kasutuses mitteoleva põllumajandusliku ehitise lammutamist, multifunktsionaalse teeninduskeskuse ehitamist.
Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on kuni 938 796 krooni aastas ja kuni 4 693 980 krooni kogu programmiaja jooksul. MTÜ-le antakse investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest toetust kuni 90 protsenti. 

LEADER programm
LEADER on Euroopa Komisjoni algatusprogramm maaelu arendamiseks, selle rõhk on  maapiirkondade koostööl. Programmi kasutuse piirkonnas otsustab kohalik tegevusrühm vastavalt arengustrateegiale.
Selleks lepivad kohalik omavalitsus, ettevõtjad ja mittetulundusühendused kokku selles, mis on neile oluline – see kirjutatakse strateegiaks ja raha jaotatakse selle eelistuse järgi.
Järvamaal on kaks LEA­DER-rühma: Lõuna-Järvamaa Koostöökogusse kuuluvad Türi, Imavere ja Väätsa vald; Järva Arengu Partnerid koondab Paide, Koigi, Kareda, Roosna-Alliku, Järva-Jaani ja Albu valla.
Toetuste suurus on 5000 kroonist mitme miljoni kroonini mitme aasta jooksul.

Norra-EMP regionaalarengu toetus 
Toetusskeemi eesmärk on edendada Eesti piirkondade arengut. Eelistusvaldkondi on kaks.
Esiteks: kohaliku ja regionaalse koostöö edendamine ja avaliku sektori organisatsioonide haldusvõimekuse arendamine.
Selle alla kuuluvad ettevalmistavad tegevused ühiste avalike teenuste arendamiseks ja administratiiv-territoriaalse haldusjaotuse optimeerimiseks; katseprojektide elluviimine ühiste avalike teenuste osutamiseks; ühiste arengukavade, strateegiate, üldplaneeringute ja teemaplaneeringute koostamine.
Teiseks: majandus- ja arenduskeskkonna parandamine.
Selle alla kuuluvad näiteks avalike traadita interneti alade loomine, kohalike töötubade rajamine ja sisustamine, alternatiivtegevuste väljaarendamine stimuleerimaks kohalikku tööhõivet.
Projektide elluviimise maksimaalne kestus on 24 kuud ning abikõlblikkuse lõpptähtaeg ei või olla hilisem kui 28. veebruar 2011. 
Toetuse suurus projekti kohta on 100 000 kuni 3 100 000 krooni.
MTÜ-dele on toetuse määr  kuni 90 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Tähtaeg 1. aprill 2009 kell 17.

Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm 
Toetuse andja on siseministeerium. Fond toetab ehitus- ja ümberehitustöid ruumides, hoonetes ja rajatistes lastele, noortele, peredele, vanuritele ja puuetega inimestele elamise, õppimise, sportimise, vaba aja veetmise ja muude tegevuste tarvis paremate tingimuste loomiseks. 
Abikõlbulikud on objekti ümberehitus ja remont, nõrkvoolutööd, tehnosüsteemide ehitus või ümberehitus, uute rajatiste, vabaõhulavade, tantsuplatside ja istepinkide, kaldteede ehitamine ning tõstukite paigaldamine ligipääsetavuse parandamiseks, spordisaalide ja -väljakute sisustuse ning suurköögiseadmete ja -mööbli soetamine. 
Taotluse piirsumma ühe taotleja kohta on 500 000 krooni.
Taotleja omarahastus või partnerite kaasrahastus peavad moodustama vähemalt 15 protsenti projekti üldmaksumusest.

Kohaliku omaalgatuse programm
Kohaliku omaalgatuse toetuse eesmärk on kohalik areng ja piirkondade konkurentsivõime kasv läbi kogukonna kaasamise ja tugevdamise. Tegu on Eesti riigi toetusega, mille jagamist koordineerib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja  mille maakondlikeks rakendusüksusteks on maavalitsused. Toetuse suurus kohaliku tähtsusega projektidele on kuni 25 000 krooni, maakondliku või laiema tähtsusega projektidele kuni 50 000 krooni. Projektidesse peab olema kaasatud taotlejapoolne omafinantseering või tema koostööpartnerite poolne kaasfinantseering vähemalt 10 % ulatuses projekti kogumaksumusest.
Abikõlbulikud tegevused on jaotatud kolme valdkonda: kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamine,  kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine ning kohaliku elukeskkonna parandamine. Tähtajad 1. aprill ja 1. oktoober.

Life-Environment
Toetuse andja on keskkonnaministeerium. 
LIFE-Environment on mõeldud uuendusliku tehnika ja meetodite edendamise ja katseprojektide kaasrahastamiseks. Põhieesmärgid on integreerida keskkonna aspekt ruumilisse planeerimisse, eriti linna-aladel; arendada loodust säästvat tööstust, vähendada tööstustegevuse negatiivset keskkonnamõju; edendada jäätmete ümbertöötamist ja jäätmete mõistlikku käitlemist; arendada uusi keskkonnakaitse meetmeid. 

Vabaühenduste Fond – Norra ja EMP finantsmehhanismid 
Fondi eesmärk on toetada kodanikuühiskonna arendamise abil riigi üldist sotsiaalset ja majanduslikku arengut.
Toetatavad projektid peavad olema kavandatud ühes kolmest eelistatud valdkonnast: demokraatia ja kodanikuühiskonna areng, keskkond ning säästev areng või sotsiaalne integratsioon ja kohalik areng.
Projektikonkursis oodatakse osalema algatusi, mille abil tõhustatakse ühenduste tegevusstrateegiaid ja juhtimist, aidatakse kaasa organisatsiooni järjepidevuse tagamisele, soodustatakse koostöövõrgustike tugevnemist, luuakse võimalusi suurema hulga inimeste osalemiseks ja kaasamiseks otsustusse, arendatakse kogukonnateenuseid, parandatakse vabaühenduste tegevuse läbipaistvust ja hinnatakse kodanikuühiskonna arenguid.
Toetust saab taotleda väikeprojektidele 20 000–100 000 krooni, projekti kestvus kuni 12 kuud; suurprojektidele 100 000–500 000 krooni, projekti kestvus kuni 24 kuud.
VÜFi toetusest saab katta kuni 90 protsenti projekti maksumusest, ühe kümnendiku kulud peab maksma taotleja kas ise või teiste toetajate abiga. Pool kaasrahastusest võib olla mitterahaline. 
Viies taotlusvoor tuleb septembris 2009: suur- ja väikeprojektid, kuues taotlusvoor jaanuaris 2010: väikeprojektid. 

Keskkonnaprogramm 
Toetuse andja on Keskkonna Investeeringute Keskus.  Programmi tegevused on loodusvarade kasutusega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine, keskkonnaseisundi taastamine, taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine, taastumatute loodusvarade täiendavate varude ja jäätmete taaskasutus võimaluste uuringud; keskkonnaseisundi jälgimine, saastamist vähendavate keskkonnakaitseabinõude rakendamine, keskkonnauuringute ja loodusobjektide kaitse korraldamine.
Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel on soovitatav omaosalus 10 protsenti projekti või projektijärgu abikõlbulike kulude maksumusest.
Taotluse menetlus- ja otsustus kestab ligi neli kuud.
Tähtajad 15. juuli ja 15. november 2009.