Sõrandu külaselts kogus projektidega peaaegu miljoni

Kaheksa aasta jooksul on Sõrandu külaseltsi juhatuse liige Kaie Altmets projektide kirjutamisega peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondidest külla toonud  938 824 krooni.

Selle rahaga on korda tehtud ja külamajaks kujundatud saja-aastane koolimaja.

Nõutud omaosalused maksis külaselts esimestel aastatel Koigi valla antud tegevustoetustest. «Ainult liikme- või osavõtumaksudest saab omafinantseeringu ehk ühele projektile aastas, aga meil on neid aastas kolm-neli,» selgitas  Altmets.

Koigi vald maksab kõigile registreeritud mittetulundusühingutele aastas 10 000 krooni tegevustoetust, lisaks saab kaks korda aastas taotleda ürituste toetust, mis on Sõrandu külaseltsi aidanud 15 000–25 000 krooniga aastas.

Suurima osa toetussummast on Sõrandu külaselts saanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetusest.

2001. aastal võttis külaselts ette tühjalt seisnud vana koolimaja taastamise. Esimene toetussumma, 10 000 krooni, tuli kohaliku omaalgatuse programmist ja sellega sai maja kuus uut akent.

Kaks aastat hiljem SAPARDi programmile esitatud projekt «Sõrandu koolimaja korda!» ja tõi külaseltsile 98 662 krooni.

Külamajale uue katuse tegemiseks läks tarvis 129 000 krooni, omaosaluse maksis selts valla toetustest. Tööde tegemiseks andis Koigi vald Sõrandu külaseltsile tagastatavat abi 98 000 krooni, mille selts pärast tööde valmimist ja toetussumma laekumist vallale tagasi maksis.

2005. aastal kirjutas Altmets projekti «Sõrandu koolimaja» ja taotles PRIAst 75 085 krooni külamajale uue elektrisüsteemi ja kuue akna tarvis.

Et PRIA rahastab projekte pärast nende elluviimist, sõlmis neli külaseltsi juhatuse liiget käenduslepingu Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES) laenu saamiseks. «Alati on võimalik, et PRIA kontroll leiab, et rahakasutus ei vasta nõuetele ja toetust ei anta,» ütles Altmets.

Kui nii oleks juhtunud, oleks igaüks neljast naisest pidanud MESile tagasi maksma 18 750 krooni.

Järgmisel aastal sai külaselts külade uuenduse ja arenduse investeeringutoetust 93 200 krooni. Projektiraha ja omaosaluse toel lõhuti välja vanad ahjud ja asendati kahe Bullerjaniga, lisaks sai köök uue pliidi.

2007. aastal tuli külaseltsile MESilt laenu võtu käendajaks kohalik ettevõte Sõrandu Farm OÜ. «Siis tahtsime nii suurt summat, et inimeste käest ei julgenud küsima hakatagi,» põhjendas Altmets.

Külamaja laepealse soojustamiseks ja uute aluslagede ehitamiseks kulus üle 390 000 krooni, taotletud toetussumma oli 352 000 krooni. «Ajasime laka pealt maha sajandivanuse mulla, soojustasime lae, ehitasime laka peale põranda ja tegime majale uued aluslaed,» selgitas Altmets. «Maja otsa kunagi ehitatud kinoruumi lammutasime ära, see oli nagu võõrkeha, aga me tahtsime taastada hoone esialgse välimuse.»

Peale selle eraldas kultuuriministeerium 150 000 krooni hoone fassaadi korrastuseks. See toetus oli kulupõhine. «Kui töö tehtud, esitasime arved ja maksime ehitajale siis, kui ministeerium raha üle kandis,» selgitas Altmets.

Eelmisel aastal esitas külaselts PRIAle järgmise rahataotluse, seekord siseviimistlustöödeks. Soovitud taotlus oli 624 259 krooni, millest peaks jätkuma ka ühte saali mööblit osta.

Otsus projekti rahastamise kohta peaks tehtama lähiajal.  «Kui tuleb positiivne vastus, läheb mõttetööks, kust kõige soodsamalt raha saab,» lausus Altmets. «MESi prioriteet on tänavu põllumajandustootjate toetamine, nii et peame vist esimest korda panga poole pöörduma.»

Tööd peaksid tehtud olema 1. septembriks. Sõrandu külaselts tahaks järgmisel aastal uuenenud majas väärikalt tähistada selle sajandat aastapäeva.

Külaseltsi plaanid ei piirdu ainult külamajaga. Tänavu tahab selts LEADER programmi kaudu saada toetust, et ehitada parklat ja teha haljastust. «Peab kõik võimalused ära kasutama,» ütles Altmets. «Ilma projektirahata oleks see maja üsna varsti sisse kukkunud.»