Ametnikud pusisid emakeeletesti teha

Küsimustele vastajad valisime nende hulgast, kes tegelevad keskmisest rohkem tekstide koostamisega ja ametiasutuste esindajatena peavad kasutama korrektset emakeelt.
Väätsa vallavanem Kaja Sepp on esimene, kes nõustub vastama. Kui tema kabinetti jõuan, pakub ta, ehk võiks lasta testi täita sekretäril, sest tavaliselt koostab ja korrastab just tema vallavanema kirju, kuid asub siiski ülesannete kallale.

Vastuseid kontrollides leiame 12 õiget. Kuigi tulemus on võrreldes teiste vastanutega alla keskmise, kinnitab Sepp, et vallavalitsusest vigadega tekste siiski välja ei lähe, sest lisaks sekretärile kasutab Sepp tekste koostades hoolega «Eesti õigekeelsussõnaraamatut». «Eks arvuti spellergi leiab paljud vead üles,» lisab ta.
Kuma kirjastuse toimetaja-korrektor Reet Piik ennast kaua veenda ei lase ja teeb testi ära vaevalt mõne minutiga.
Kolme vea kohta arvab ta, et eksimatu pole keegi. Kui vahel juhtubki viga sisse tulema, on ta lohutanud ennast keelemees Eduard Vääri ütlusega, et ainult loll on see, kes üldse ei kahtle.

Kõvasti kahtleb testi täites Türi vallavanema nõunik Kersti Viilup. Pärast mõningast keelereeglite meeldetuletamist õnnestub see tal keskmiselt hästi.
Viilupi võti on leida küsitavate kõrvale samalaadseid sõnu. «Piksel? Kas see võiks ehk käänduda nagu Aksel? Aksel, Aksli, Akslit, järelikult valin «mitu pikslit»,» arutleb ta.

Hiljem selgitab Viilup, et koostab ainult selliseid lauseid, mille kohta teab kindlalt, et oskab õigesti kirjutada.
Vahekokkuvõtete tegemine paneb toimetuses kõrvu kikitama kõige tagumises nurgas töötavat reporterit Anu Bollverki. «Kas tõesti on nii palju valesid vastuseid?» küsib ta.
Vastamise asemel pakun testi tallegi. «Oi, tõesti on raske!» tunnistab Bollverk veidi aja pärast. Hõõrun juba heast meelest käsi, et enese ja teiste õigustuseks kolleegile midagi parastavat nähvata, kuid tulemusi kontrollides selgub, et vaid nelja vale vastusega on Bollverk kõigi vastajate hulgas teisel kohal.

Paide linnavalitsuse teabenõunik Alo Aasma on vait kui sukk, loeb nohinal küsimusi ja tõmbab järjest õigetele vastustele ringe ümber.
Vastuseid analüüsides näeme, et 21 vastust on läinud õigesti, aga üheksa on ta märkinud valesti. Mõne parandusega on Aasma nõus, aga kõigiga mitte. «Tundub kahtlane!» ütleb ta, kui kuuleb, et kirja algus- ja lõpupöördumistele koma ei panda (vt küsimus 8).
Aasma kavatseb esialgu jätkata harjumuspärast vale kirjutusviisi, ent lubab siiski Urmas Sutropilt aru pärida.
Järva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Eevi Tüüna on ülipõhjalik. Paistab, et Tüüna puhul toimib põhimõte «puust ja punaseks», sest ta otsib kiiresti lehe valget paberit ja asub märkmeid tegema.

Kirjutab üles õige ja vale variandi, käänab mõlemaid, võrdleb omavahel tulemusi ja jõuab üsna kummalisi teid pidi enamiku küsimuste puhul lõpuks õige vastuseni.
Maavanem Üllar Vahtramäe asub testi kallale hoogsalt ja otsusekindlalt ning hakkab enda meelest õigetele vastustele kiiresti ringe ümber tõmbama.
Korraks peatub ta vaid sõna «basiilik» juures. «Basiilik on ju maitsetaim?» küsib ta ja märgib siis kiiresti vastuse.
Hetkeks jääb Vahtramäe kõhklema viimase vastuse juures. «Terminal on laensõna inglise keelest, inglise keeles on see ühe a-ga, ma panen ka ühega!» arutleb ta.

Vahtramäe on maavanema pingelise päevakavaga harjunud: testi täitmisele kulub tal vaid kaks minutit.
Järva Teataja kutsub kõiki emakeelepäeval kaasa mõtlema ja samadele küsimustele vastama. Rohkem teste leiab Eesti Keele Instituudi kodulehelt. Sealsed testid on koostatud küsimuste põhjal, mida inimesed instituudi keelenõuandjailt kõige rohkem pärivad.

TEAVE

Keelenõu aitab hädast välja
Kui teksti koostades, lugedes või seda toimetades tekib küsimus, kuidas õigesti kasutada, aga endal on mõistus otsas, tasub ühendust võtta Eesti Keele Instituudi keelenõuandega.
Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik selgitas, et keelenõu võib küsida nii tavakirja, meili kui ka telefoni teel.

Kui näiteks küsida Raadikult, kas kirjutada «Ette tänades, Rita Roos» või «Ette tänades Rita Roos», vastab Raadik, et kirja algus- ja lõpupöördumistele koma ei panda.
Oma sõnade kinnituseks viitab Raadik kirjastandardile, mis on ametiasutustele kohustuslik jälgida.
Raadik ütles, et loomulikult on inimese enda otsustada, kas ta tahab näidata, et ta tunneb normi, või tahab ta näidata, et talle pole norm tähtis.

Kui küsida, miks on õige «töötab lasteaias-algkoolis», mitte «töötab lasteaed-algkoolis» saab teada, et lähtuda tuleb sellest, et sidekriips tähistab siin ja-d, mistõttu tuleb käänata mõlemat sõna.
Raadik teab, et tegemist on sõnaga, mille vastu on ajast aega eksitud, aga normimuutust ta selle konstruktsiooni puhul ette ei näe.
Ta selgitas, et kui keegi leiab, et üht või teist normi oleks tarvis muuta, võib ta selle kohta Emakeele Seltsile ettepaneku teha.

Keeleabi pakkujad vastuseid välja ei mõtle, vaid lihtsalt oskavad neid õigetest kohtadest otsida. Igapäevasele keelekasutajale soovitab Raadik abi otsida «Eesti õigekeelsussõnaraamatust», mis on tasuta kättesaadav ka Eesti Keele Instituudi kodulehelt. «See on esmane ja kõige tähtsam allikas,» märkis ta. Enne raamatu kasutust tuleks kindlasti tutvuda ka kasutusjuhendiga. Raadik õpetas, et tuleb vaadata, kuidas sõna raamatus märgitud on, sest see, et sõna raamatus esineb, ei tähenda veel, et sõna tarvitada tohiks. «Ja ka vastupidi: kui sõna raamatus pole, ei tähenda see sugugi, et seda kasutada ei tohiks,» ütles ta.

Teise raamatuna soovitas Raadik läheduses hoida Tiiu Erelti kirjutatud «Eesti ortograafiat» või «Eesti keele käsiraamatut». «Eesti ortograafia» on käepärasem ja lihtsam, käsiraamat veidi põhjalikum, ühtlasi leiab selle üles ka võrgust.
Keelereeglite järgmise või eiramise kohta ütles Raadik, et esmalt tuleb vaadata, milline on keelekasutuse olukord.
Kui inimene suhtleb ametiasutustega, siis ta eeldab, et talle antakse sealt normingukohast keelt, ja selle mittekasutamine oleks inimeste ootuste petmine. Aga sõprade või perega suheldes ei hakka keegi keelekasutust kontrollima või vigades süüdistama.

_________________________________________________

1. a) Otsus anda korter üürile polnud õige.
b) Otsus anda korter üürile, polnud õige.
2. a) Kevadpäike, arglik ja paitav, piilus pilvede vahelt.
b) Kevadpäike arglik ja paitav piilus pilvede
vahelt.
3. a) Kirjanik sündis Järvamaal Albu vallas Vetepere külas.
b) Kirjanik sündis Järvamaal, Albu vallas, Vetepere külas.
4. a) Dokument on allkirjastatud Tartus 20. juunil 2003. aastal.
b) Dokument on allkirjastatud Tartus, 20. juunil 2003. aastal.
5. a) Õpetan matemaatikat nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.
b) Õpetan matemaatikat nii põhikoolis, kui ka gümnaasiumis.
6. a) Ta on kohal kogu nädal, välja arvatud laupäeval.
b) Ta on kohal kogu nädal välja arvatud laupäeval.
7. a) Mina Leena Lõhmus volitan...
b) Mina, Leena Lõhmus, volitan...
8. a) Ette tänades, Rita Roos
b) Ette tänades Rita Roos
9. a) toidus kasutati basiilikat
b) toidus kasutati basiilikut
10. a) kolm eelnõud
b) kolm eelnõu
11. a) teatrialtite
tüdrukute
b) teatrialdiste
tüdrukute
12. a) habraste kruuside
b) haprate kruuside
13. a) kontsertide algus
b) kontserdite algus
14. a) kuut sõpra
b) kuute sõpra
15. a) töötab lasteaed-algkoolis
b) töötab lasteaias-algkoolis
16. a) naasesin
Helsingist
b) naasin Helsingist
17. a) ümises lauluviisi
b) ümises lauluviit
18. a) peenete sõrmede
b) peente sõrmede
19. a) mitu pikselit
b) mitu pikslit
20. a) sovietlik
b) sovetlik
c) sovjetlik
21. a) arahhis
b) arahhiis
c) arahiis
22. a) intelikentne
b) intelligentne
c) inteligentne
23. a) apelsiin
b) apelsin
c) appelsin
24. a) materjal, materiaalne
b) materjal, materjaalne
c) material, materiaalne
25. a) prestiižsed
b) preštiissed
c) prestiižed
26. a) magistriõpe ehk magistrantuur
b) magistriõpe ehk magistranduur
c) magistriõpe ehk magistratuur
27. a) drellpuur
b) trellpuur
28. a) mandarin
b) mandariin
29. a) pankrot
b) pankrott
30. a) terminaal
b) terminal

______________________________

VASTUSED: 1.a, 2.a, 3.a, 4.a, 5.a, 6.a, 7.b, 8.b, 9.b, 10.b, 11.b, 12.a, 13.a, 14.a, 15.b, 16.b, 17.a, 18.b, 19.b, 20.b, 21.a, 22.b, 23.b, 24.a, 25.a, 26.a, 27.b, 28.b, 29.a, 30.b.
Allikas: www.eki.ee/keeleabi

Kuma toimetaja-korrektor Reet Piik
1.a, 2.a, 3.a, 4.a, 5.a, 6.a, 7.b, 8.b, 9.b, 10.b, 11.a, 12.b, 13.a, 14.a, 15.b, 16.b, 17.a, 18.b, 19.b, 20.c, 21.a, 22.b, 23.b, 24.a, 25.a, 26.a, 27.b, 28.b, 29.a, 30.b.
TULEMUS: 27 õiget

Järva Teataja reporter
Anu Bollverk
1.a, 2.a, 3.a, 4.a, 5.a, 6.a, 7.b, 8.b, 9.b, 10.b, 11.a, 12.a, 13.a, 14.a, 15.a, 16.b, 17.a, 18.b, 19.b, 20.c, 21.a, 22.b, 23.b, 24.a, 25.a, 26.a, 27.a, 28.b, 29.a, 30.b.
TULEMUS: 26 õiget

Paide linnavalitsuse
teabenõunik Alo Aasma
1.a, 2.a, 3.a, 4.a, 5.a, 6.b, 7.b, 8.a, 9.b, 10.a, 11.a, 12.a, 13.a, 14.a, 15.a, 16.b, 17.b, 18.a, 19.b, 20.c, 21.a, 22.b, 23.b, 24.a, 25.a, 26.c, 27.b, 28.b, 29.a, 30.b.
TULEMUS: 21 õiget

Türi vallavanema nõunik Kersti Viilup
1.a, 2.a, 3.a, 4.b, 5.a, 6.a, 7.b, 8.a, 9.b, 10.a, 11.a, 12.b, 13.b, 14.a, 15.a, 16.b, 17.a, 18.a, 19.b, 20.b, 21.b, 22.c, 23.b, 24.a, 25.a, 26.a, 27.b, 28.b, 29.a, 30.b.
TULEMUS: 20 õiget

Järva maavalitsuse
haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kt Eevi Tüüna
1.a, 2.a, 3.a, 4.b, 5.a, 6.a, 7.b, 8.a, 9.b, 10.a, 11.b, 12.a, 13.b, 14.a, 15.a, 16.a, 17.a, 18.b, 19.b, 20.a, 21.c, 22.b, 23.a, 24.a, 25.a, 26.a, 27.b, 28.b, 29.a, 30.b.
TULEMUS: 20 õiget

Järva maavanem
Üllar Vahtramäe
1.a, 2 .a, 3.b, 4.a, 5.a, 6.a, 7.b, 8.b, 9.a, 10.a, 11.a, 12.a, 13.a, 14.b, 15.a, 16.a, 17.a, 18.a, 19.b, 20.a, 21.a, 22.c, 23.b, 24.a, 25.a, 26.a, 27.a, 28.b, 29.a, 30.b
TULEMUS: 20 õiget

Paide gümnaasiumi XI klassi õpilane
Kristiine Kurema
1.b, 2.a, 3.a, 4.b, 5.a, 6.b, 7.b, 8.a, 9.b, 10.b, 11.a, 12.b, 13.b, 14.a, 15.a, 16.a, 17.a, 18.a, 19.b, 20.c, 21.c, 22.c, 23.b, 24.a, 25.c, 26.c, 27.b, 28.b, 29.a, 30.b.
TULEMUS: 15 õiget

Väätsa vallavanem
Kaja Sepp
1.b, 2.a, 3.a, 4.a, 5.a, 6.a, 7.a, 8.a, 9.a, 10.a, 11.a, 12.a, 13.b, 14.b, 15.a, 16.a, 17.a, 18.a, 19.a, 20.c, 21.b, 22.b, 23.b, 24.a, 25.b, 26.c, 27.a, 28.a, 29.a, 30.b.
TULEMUS: 12 õiget