Haldusreform tekitab lõputult küsimusi

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Anu Ansberg

Järvamaa omavalitsusjuhid pole haldusreformi vastu, kuid peavad minister Siim Valmar Kiisleri plaani moodustada sügiseks igast maakonnast üks omavalitsus, kiirustatuks ja läbimõtlematuks.


Välja arvatud Koeru vallavanem Jaago Kuriks, kinnitasid omavalitsusjuhid, et teemaga tuleb tegeleda, kuid see võtab aega üks kuni neli aastat.


Üksnes Kuriks oli seda meelt, et liitumisteemat on juba aastaid uuritud ja nüüd on käes aeg tegutseda.


Haldusreformi plussideks peavad omavalitsusjuhid, et paraneb euroraha kasutuse võimekus ja on võimalus palgata häid spetsialiste. Suurima miinusena tõid na esile ääremaastumise hirmu.


Kõige rohkem tahavad vallavanemad ja Paide linnapea riigijuhtidelt teavet, milline on omavalitsuste tulubaas ja millised on nende kohustused.



Kalju


Kertsmik


Albu vallavanem



Tunnistan ausalt, et pole jõudnud ettepanekusse põhjalikult süüvida, tegemist on palju olnud.


Ootan kõigepealt valitsuskoalitsiooni seisukoha ära ja eks siis näe, mis edasi saama hakkab.


Aga nii kiiresti, et sügiseks omavalitsused liita, need asjad küll ei käi.


Eks suuresti sõltu kõik sellest, mis kohustused riik omavalitsustele paneb ja palju raha saame.


Kardan, et selliste suurte omavalitsuste puhul läheb ääremaal elu senisest veelgi raskemaks.



Alari


Kirt


Ambla vallavanem



Koos Järva-Jaani ja Koeru valla juhtidega tegime juba sügisel ettepaneku moodustada suur ja tugev omavalitsus. Seega põhimõtteliselt ma Järvamaa valla moodustamist pooldan.


Kui tahetakse juba sügisesteks valimisteks uued omavalitsused moodustada, siis seda pean küll liialt kiirustatuks. Oma kogemustest Tapa valla tekkel võin kinnitada, et see on suur töö ja võtab paar aastat aega. Siis on kõik arusaamatused selgeks vaieldud ja hiljem probleeme vähem.


Seega võiks uute piiridega kohalike omavalitsuste valimised teha koos järgmiste riigikogu valimistega.


Teatud määral peab riik reformi omavalitsustele ka peale suruma, sest alati leidub inimesi, kes ei taha suurte muutustega kaasa minna.


Riik peaks määrama tähtajad ja moodustavate omavalitsuste teatud näitajad ning siis ühinemise eest ka nii-öelda kommi välja panema.



Jüri


Ellram


Imavere vallavanem



Praegu on reform täielikult ette valmistamata, nii seda teha ei tasu. Niisugusel kujul on reform jama.


Kõigepealt tuleb riigis saavutada poliitiline kokkulepe. Tuleb selgeks teha, mida me tahame saavutada.


Kui praeguste plaanide järgi reformi teha, tulevad kahetasandilised omavalitsused. Ja võib-olla ongi õige, kuid see tuleks siis ka selgelt välja öelda.


Praegu keskendutakse haldusterritoriaalsele reformile. Omavalitsuste eelarvetest ja tulubaasist pole keegi midagi rääkinud.



Toomas


Põldmaa


Järva-Jaani vallavanem



Ega me reformist kuhugi pääse, ta tuleb nagunii. Põhja-Euroopa on seda teed juba läinud, ega meiegi siin väikeses Eestis suuda vastuvoolu ujuda.


See on suur ja tähtis töö, mistõttu ei tohi teha seda kiirustades. Kui tahetakse sügiseks uusi omavalitsusi, siis see on vaieldamatult liigne rabistamine ja toob kaasa palju probleeme.


Iga asjaga kaasneb nii head kui halba, samamoodi on ka haldusreformiga. Suurimaks plussiks pean, et ametnike professionaalsus suureneb ja sellega koos ka teenuste kvaliteet. Kindlasti saavad suured omavalitsused ka euroraha tõhusamalt kasutada.


Kui halbadest asjadest rääkida, usun, et suures vallas kaoks meie gümnaasium ära. Kool jääks küll alles, kuid mitte enam gümnaasium.


Triin


Pobbol


Kareda vallavanem


Mul on hirm, et reformi hakatakse liigselt kiirustades tegema. Kui nüüd sügiseks üks suur vald tehakse, siis seda suppi sööme pikka aega.


Valdades on palju erinevusi, mida ei suudeta mõne kuuga ühtselt tööle panna. Kui praegu algust teha, võib mõistlik ühinemiste aeg olla aasta 2011.


Järvamaa tugevuseks pean, et omavalitsused oskavad teha koostööd, mis on ühinemise juures oluline.


Suure omavalitsuse üks pluss võib olla, et saab palgata oma ala spetsialiste, kes tegelevadki üksnes kindla valdkonnaga. Praegu töötavad vallavalitsustes geeniused, kes suudavad hallata korraga mitutkümmet ala, kuid nad ei keskendu ühele kindlale.



Jaago


Kuriks


Koeru vallavanem



Igal suurel reformil on omad plussid ja miinused, nii ka sellel.


Plussiks pean, et omavalitsusi on praegu liiga palju. See hirm, et teenus läheb inimesest kaugemale, ma ei usu, sest teeninduspunktid jäävad.


Suurima miinusena näen, et ääremaastumine süveneb. Kui selle vastu ei võitle, saavad maale elama jääda üksnes rikkad inimesed.


Kõikidel pessimistidel soovitan mõelda sellele, et Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani on reformi ära teinud ja kas te arvate, et nad kõik on lollid.


Tehniliselt on võimalik reform sügiseks ära teha, kuid see eeldab kõigepealt poliitilist kokkulepet. Arvan, et ega seda saavutata. Küllap hakatakse jälle rääkima, et on vaja veel uurida ja analüüsida ning nii see asi jälle vaibub.



Kristjan


Kõljalg


Koigi vallavanem



Selle idee ainus eesmärk on kaotada maavalitsused ja joonistada uus Eesti kaart.


Võib-olla on sellist reformi vaja maakondadele, kus koostööd ei tehta, kuid Järvamaal probleemi pole, seega ei näe ma sellest meile mingit kasu.


Olen eelnõuga põgusalt tutvunud, kuid tõesti ei oska praegu öelda, mis reformi lõpptulemus peaks olema. Samuti ei oska ma öelda, mis peaks sellest Koigi või Paide inimestele kasu tõusma.


Kui tekib suur omavalitsus, on oht, et investeeringuraha voolab keskustesse ja ääremaade olukord halveneb veelgi.


Selle reformi tõttu kaoks ära ka maakonna ainus linn Paide.



Mart


Mäemets


Paide vallavanem



Ega selles plaanis midagi uut ole, pigem on tegemist vana ja äraunustatud idee ülessoojendamisega.


Kui tahetakse teha kahetasandilist omavalitsust, kuhu jäävad alles osavallad, siis olen päri.


Rahalist kokkuhoidu siit kindlasti ei tule, seda on näidanud nii Soome kui Taani eeskuju. Ega siis senist tööd saa jätta kusagil tegemata. Elu peab ikka edasi minema.


Küll peaksid olema investeeringud tulevikku ratsionaalsemad.


Kui Taanis reformi tehti, istusid riigis kokku kõik erakonnad, ka meil peaksid nii koalitsiooni kui ka opositsiooni erakonnad kokku leppima, millist reformi tahavad.



Peeter


Saldre


Roosna-Alliku vallavanem



Sellest haldusreformist ei arva ma ausalt öeldes midagi. Sellise tormamisega, et teeme sügiseks suured omavalitsused, pole võimalik tööd teha.


Reaalne on moodustada uued omavalitsused nelja aasta pärast. Valdade ühinemist ma tegelikult valeks ei pea ja on võimalik, et Roosna-Alliku vallalgi tasub mõne naabriga liituda.


Seda, et kõik omavalitsused peaksid olema nii suured, et seal elaks vähemalt 25 000 inimest, ma küll õigeks ei pea.


Kui aastaid tagasi toonase siseministri Tarmo Looduse juhtimisel üritati reformi ellu viia, tehti ikka kõvasti tööd. Tundub, et nüüd tahetakse niisama rabistada, mitte analüüsida.



Toomas


Marrandi


Türi vallavanem



Praegu räägitakse ümmargust juttu. Enne kui reformi kohta midagi öelda, peab riik kaardid lauale panema. Peame saama paika omavalitsuste ülesanded ja tulubaasi. Et sügiseks kogu töö tehtud on, peab ikka väga kõva tempo olema, kuid usun, et see on ebareaalne.


Kahtlen, kas haldusreformist maapiirkondadele palju kasu tõuseb, võitjaks võivad osutuda linnad ja teised suuremad keskused, kuid ääremaastumise oht aina süveneb.


Kabala, Oisu ja Türi valla ning Türi linna liitumist üheks omavalitsuseks pean õnnestunuks. Oleme suurt tähelepanu pööranud sellele, et areng oleks piirkonniti ühtlane. Kahtlen, kas väga suures omavalitsuses iga ääreküla peale nii palju ikka mõeldaks.



Kaja


Sepp


Väätsa vallavanem



See valitsuse plaan on täiesti toores. Mina küll ei tea, mis riigil praegu reformiga plaanis on, ja tahaksin seetõttu kõigepealt rohkem teavet.


Haldusreformist peaks loomulikult rääkima, kuid siin tuleb teatud asjades kokku leppida. Näiteks, milline on koolivõrk ja ühistranspordi süsteem.


Eks see ole muidugi õigustatud küsimus, kas 800 elanikuga vald on jätkusuutlik.


Kui praegu haldusreformiga tegelema hakata, võiks nelja aasta pärast ka tegudeni jõuda. Vahepeal tulevad riigikogu valimised ja uus koalitsioon võib jälle uut asja ajama hakata. Haldusreformi teemat on ju juba pikki aastaid aetud.



Kersti


Sarapuu


Paide linnapea



Haldusreformi vastu pole mul midagi. Paide linnal on näiteks maast puudu ja liitudes naabervaldadega, saaks see mure murtud. Näen, et väikestel valdadel on raskusi spetsialistide palkamisega ja investeerida on samuti suurtel omavalitsustel lihtsam.


Selle praeguse reformi kohta ei oskagi midagi öelda. Küsimusi on palju, kuid vastuseid ei saa kelleltki.


Kõigepealt tuleks selgeks teha, mis on omavalitsuste kohustused ja milliseid teenuseid peavad nad pakkuma, ja siis tuleb määrata meie tulubaas. Kuni need asjad pole selged, ei ole siin millestki rääkida.


Erinevalt peaministrist arvan mina küll, et haldusreformiga saab ka raha kokku hoida. Kui kiiresti asja kallale asuda, oleme aasta pärast jõudnud nii kaugele, et võiks liitumisega pihta hakata, kuid varem kindlasti mitte.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles