Riigi pühad lehmad

Kristo Kivisoo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Rumm.
Hannes Rumm. Foto: .

Loobudes 8,3protsendi­sest riigieelarve toetusest, näitame solidaarsust nende eluvaldkondadega, mille kulutusi eelarvekärped vähendasid.

Hannes Rumm

sotsiaaldemokraat, Riigikogu liige


Selle talve moesõna on  «solidaarsus», sest just solidaarsusest räägiti  2009. aasta riigieelarve hiigelkärpe tegemise ajal kõige rohkem.


Õigekeelsussõnaraamat selgitab solidaarsuse tähendust nii: «…kaas-, ühismeelsus, huvide ühtsus.  Teadlaste solidaarsus õpetajatega, teadlaste ja õpetajate solidaarsus.»


Eelarvekärpijad põhjendasid otsuseid sellega, et inimesed peavad kõik millestki üksmeelselt loobuma, sest muidu on Eesti riigikassa halvemal juhul juba aasta lõpuks tühi.


Eelarvekärbete kritiseerijad heitsid kõige sagedamini ette just seda, et see või teine kärbe ei arvesta huvide ühtsust.


Laulupidu = parteikassa


Tagantjärele tarkusega võime öelda, et suuresti räägiti solidaarsusest õigustatult. Eelarvekärbete üle peeti ajakirjanduse vahendusel tuliseid arutelusid, aga erinevalt Lätist ja Leedust ei lõppenud need Eestis parlamendihoone akende sisseloopimise ja märulipolitsei tänavale toomisega.


Enamik Eesti inimesi sai aru, et kui Euroopat on tabanud kõige rängem majanduskriis pärast Teist maailmasõda, siis tuleb peaaegu kõigil millestki loobuda.


Pensionärid said väiksema pensionitõusu ja õpetajad väiksema palgatõusu, põllumeeste toetused vähenesid. Töötajad jäid ilma kolme esimese haiguspäeva hüvitisest ja ettevõtjad said kohustuse maksta töötajatele kinni viis järgmist haiguspäeva.


Enamiku riigilt palka saavate elualade esindajate palgad langevad ja töökohtade arv väheneb, isegi sõdurpoiste taskurahast tõmmati seitse protsenti maha.


Kahjuks eksiti riigieelarve kulusid koomale tõmmates solidaarsuspõhimõtte vastu rängalt erakondade rahastamise puhul, mida ei kärbitud ühegi krooniga.  Niisamuti, nagu ei kärbitud üldlaulupeo kulusid.


Suurtest huvirühmadest pääsesid ainult lastega pered ja puuetega inimesed. Seepärast naljatas üks minu kolleeg riigikogus: «Paremparteid võrdsustasid erakonnad puuetega inimestega, kellele mõeldud toetusi Eesti riik ei kärbi. Minu arvates ei kuulu erakonnad eelnevalt nimetatud riskirühma.»


Sotsiaaldemokraadid võitlesid kogu eelarvekärbete menetluse aja selle eest, et üldine solidaarsus puudutaks ka erakondade rahastamist.


IRL ja Reformierakond keeldusid erakondade rahastamist vähendamast, viidates parlamendiparteide kunagisele kokkuleppele jätta erakondade rahastamine neljaks aastaks 90 miljoni krooni peale.


Kummalisel kombel toetas muidu valitsust nuhelnud Keskerakond erakondade rahastamise küsimuses täielikult Reformierakonda ja IRLi.


Keskerakondlane Evelyn Sepp teatas Eesti Päevalehes:  «Iga protsent põhiseaduslike institutsioonide rahastamise vähendamise suunas on tegelikult protsent juurde populismi kasvule ja nii-öelda demokraatia ohtude suurenemise suunas.»


Maksame raha tagasi


Nii uskumatu, kui see ka pole, aga erakondade rahastamine  oli kaheksa miljardi kroonise kärpepaketi kokkupanekul kõige viimane põhimõtteline vaidluskoht.


Valitsus lõi kärpepaketi lukku kolmapäeval, erakondade rahastamise üle vaieldi vihaselt veel esmaspäeval-teisipäeval.


Siseminister Jüri Pihl tegi valitsuses ettepaneku vähendada erakondade rahastamist seitsme ja poole miljoni krooniga, kuid paremparteid panid sellele veto. Teisipäeval veenis partnereid riigikogu fraktsioonidest tulutult rahandusminister Ivari Padar.


Kaheksamiljardise kärpe taustal on seitse ja pool miljonit krooni väike raha, aga sel summal on suur märgiline tähendus. Sellest sõltub, kas erakonnad on solidaarsed ainult sõnades või ka tegudes.


Sotsiaaldemokraatide veendumuse kohaselt on erakondade rahastamisest püha lehma tegemine moraalitu ja solvab avalikku õiglustunnet.


Seepärast peab sotsiaaldemokraatlik fraktsioon õigeks kanda tänavusest erakonnale riigieelarvest laekuvast toetusest 615 000 krooni ehk 8,3 protsenti riigieelarvesse tagasi, et näidata solidaarsust  nende eluvaldkondadega, mille kulutusi eelarvekärped vähendavad.


Loodame, et ka teised parlamendiparteid mõtlevad järele, ning kuigi tänavu tulevad kahed valimised,  järgivad nad eeskuju ja käituvad oma valijatega solidaarselt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles