Kaalepi noortele jätkub paarist toast, et muuta elu põnevaks. Detsembris avatud külatoas nad meisterdavad, mängivad lauamänge, mõtlevad välja animafilme ja harjutavad näitemängu.
Kaalepi noored leiavad oma külast rosinaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laste lemmiktegevus külatoas on enamasti pinksimäng. «Mulle meeldib seal lihtsalt aega veeta,» ütles Albu põhikooli õpilane Kristiina Kask (12), kes on külatoa üks sagedasemaid külastajaid.
Ahula algkooli õpilastele Johannes Kasele (9), Raner Ruusalepale (8) ja Albu põhikooli õpilasele Henry-Sven Adamsile (10) meeldib arvutis olla ja sõpradega teed juua. Ranerile meeldib ka meisterdada.
Paljudel lastel on kujunenud juba harjumuseks külatoas vaba aega veeta. «Mina ootan oma vennaga juba enne viit ukse taga, et mängima tulla,» lausus Jessica Veelmaa (7), kes käib alles lasteaias.
Vanematel lastel pole aega iga päev külatoast läbi astuda, sest vanemaks saades venib koolitee üha pikemaks ja õppimisega tuleb rohkem vaeva näha.
Külatoa külastajate hulka ei kuulu ainult noored, mõnel õhtul käivad seal pinksi mängimas ka täiskasvanud inimesed.
Noorte juhendaja Tiina Kask sõnas, et ühel õhtul mängisid noored külatoas lauamängu «Eesti» ja väikesed kurtsid, et nemad seda ei oska.
Lauamängus laseb
reisida läbi Kaalepi
Siis tuligi mõte koostada lihtsam lauamäng, mis oleks kõigile võimetekohane. Mõte meeldis paljudele ja enamik asus oma lauamängu välja mõtlema.
Johannes Kasel ja Anni Jalakal valmis mäng «Sõpradega kooliteel ehk Kaalepist kooli» ja Henry-Svenil «Jalutuskäik külatuppa».
Kõige paremaks, ilusamaks ja huvitavamaks mänguks peavad noored «Reisi läbi Kaalepi», mille koostasid VII klassi õpilased Mari-Liis Tommula (14) Aravete keskkoolist ja Andra Lepper (14) Albu põhikoolist.
Mängul on kujutatud Kaalepi küla, kus kulgebki kogu tegevus. Mängus saab osaleda nii palju noori, kui tahtjaid on. Peab lihtsalt täringut veeretama ja nupuga edasi liikuma.
Et mäng oleks põnevam, katkestavad reisi väikesed peatuspunktid ehk siis vahelejäämise korrad. «Lahedaim peatuspunkt on tädi Maiu (külavanem Maiu Mäe – toim) juures teed joomas,» ütles Ahula algkooli õpilane Annika Süving (11).
Kaalepi noored on praegu loomas animatsiooni. Mõtte käisid välja vennad Elvis ja Egert Homin, kui otsisid nii-öelda rosinaid. «Rosinateks nimetame tegevusi, mis tõmbavad noori midagi küla heaks tegema,» selgitas juhendaja Tiina Kask.
Kask lausus, et õed Mare, Sirje ja Kadri Laube on tegelenud animatsiooniga mitu aastat, nad teevad joonisfilme, mida on ka konkurssidele saatnud ja seal häid kohti võitnud.
Animatsioon põhineb mitmesugustel teemadel. Noored otsustasid ise, millest jutu kirjutavad ja 15–30 pilti joonistavad.
Mari-Liis Tommula võttis näidendite teema, noorte tegevused ja seenioride õnnitlemise. «Käime osa noortega 70aastaseid ja vanemaid õnnitlemas: laulame neile ja mängime pilli,» selgitas ta.
Kristiina tegi intervjuu külavanemaga, Andrale jäid külaüritused ja külatoa tegevused. Järvamaa kutsehariduskeskuses õppiva Egerti teema on «Kõik on tuttavad ja sõbrad».
Külatoa seinal ripub Ökul
Ega Kaalepi külatoas käijad sinna rohkem võimalusi soovida oskagi. «Tahaksin, et Kaalepis oleks õhuhoki,» lisas Raner siiski.
Tema üllatuseks selgus, et õhuhokit on võimalik Albu valla noorsootöötaja ja Albu noortekeskuse juhatajaga läbi rääkides laenutada. «Võrreldes Ahula noortega on Kaalepis veel see pluss, et siin on arvuti, aga Ahulas enam mitte,» ütles Raner.
Juhendaja Tiina Kase meelest pole hea, kui külatoas on arvuti. «Siis on paljud pingsalt arvutis ja ajavad mehikesi taga ega mängi eriti ühiselt,» põhjendas ta.
Henry-Svenile meeldib viibida nii Kaalepi külatoas kui ka Albu noortekeskuses. «Elan Kaalepis ja saan siin kauem olla, siin on ka rohkem sõpru,» tunnistas ta. «Sellepärast on ka lahe, et tädi Tiina juuresolekul tohib raamatuid lugeda.»
Kaalepi külatoas on komme teha palju käsitööd. Mitu korda on käinud käsitöömeistrid õpetusi jagamas. Ka juhendaja Tiina Kask oskab hästi käsitööd teha on kaasanud lapsi oma tegemistesse.
Külatoa seinal ripub meisterdus, mida lapsed nimetavad Ökuliks. «Tahtsime teha öökulli, aga tuli hoopis vahva Ökul, mis koosneb värvilistest laste käe jälgedest ja joonistatud öökulli peast,» selgitas Kask.
«Tädi Tiina õpetas meile ka lõnganukkude valmistamist!» hüüavad lapsed läbisegi.
«Neid mehikesi kasutasime ühel huvitaval asjal, mille nimeks panime heade laste puu,» selgitas Kask. «See on alusele pandud puuoks, kus ripuvad laste tehtud mehikesed.»
Peale lauamängude ja nukkude on lapsed valmistanud mängukaardi.
Sepad kinkisid Kratile kõvera naela
MTÜ Järvamaa Arengu Partnerite korraldatud Tšehhi-reis kohaliku elu arendajatele tõi Kaalepi külale maskoti. «Oli vaja kingitus teha, arvasime, et Pokudest ei teata seal midagi, ja meisterdasimegi ühe armsa tegelase,» meenutas Kask. ««Ohoo, Poku!» olid esimesed sõnad, mis kingituse vastuvõtja ütles. Arvasime, et see on ka hea küla maskott.»
Krati järgi sai nime endale näitering, mida juhendavad Tiina Kask ja Sirle Gunin, kes kaasavad lapsi nii näidendite väljamõtlemisse kui ka lavastamisse.
Praegu on Kratt esitanud kolme näidendit kaks korda. Esimene oli «Väikeste asjade valgus» ja teine «Operatsioon kintsutükk», mida Kratt on mänginud mitmesugustel külaüritustel. Kolmanda näidendi «Soss-sepad» on kirjutanud Mari-Liis. Oma küla rahvas pole seda näidendit veel näinud, kuid esimest korda esitas Kratt lugu Kaaruka külamajas seppadele ja teine kord seppade laadal Roosna-Alliku pargis. «Kingituseks tegid sepad meile ühe kõvera naela, sest soss-seppadel peavadki kõverad naelad olema,» ütles Tiina Kask.
Dekoratsioonid ja rõivad on näitlejate tehtud, sest raha selleks kuskilt ei tule.
Lihavõteteks plaanib Kratt näidendit vaprast jänesest, aga jaanipäevaks etendada «Nukitsameest».
KAALEPI KÜLATUBA
Külavanem Maiu Mäe koos abilistega kirjutas kavandi, et ehitada armas ja hubane koht, kus aega veeta. Kavand sai toetust ja eelmise aasta 23. detsembril avas Kaalepis uksed Albu valla külade tuba.
Enamasti külastavad seda küll Kaalepi lapsed, kuid tulijaid on ka naaberküladest.
Külatoas on kaks ruumi. Rohelises toas on pinksilaud ja kolm trenažööri. Teine tuba on roosa. See on põhiliselt raamatukoguruum, aga seal peetakse ka koosolekuid. Seal on ka arvuti, kus lapsed joonistavad, kirjutavad ja mängivad mänge.
Lauamängudest ei tule samuti puudust ja igavust on seal peaaegu võimatu tunda.
Külatuba on tööpäevadel avatud õhtul kella viiest üheksani ja nädalavahetusel kella kahest üheksani. Noori valvab ja aitab seal vabatahtlikuna tädi Tiina Kask.