Maakonna ainuke D-rühm tuleb Roosna-Allikult

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba 1980ndatest aastatest Roosna-Alliku D-segarühmas tantsiv abivallavanem Aarne Kõrgesaar (keskel) teab, et tantsijad armastavad head seltskonda, olgu siis tantsupõrandal või niisama koos puhates. Tähtis on ka, et tantsimine annab hea füüsilise vormi, nõudmata selleks suuri väljaminekuid.
Juba 1980ndatest aastatest Roosna-Alliku D-segarühmas tantsiv abivallavanem Aarne Kõrgesaar (keskel) teab, et tantsijad armastavad head seltskonda, olgu siis tantsupõrandal või niisama koos puhates. Tähtis on ka, et tantsimine annab hea füüsilise vormi, nõudmata selleks suuri väljaminekuid. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Roosna-Alliku valla rahvale meeldib tantsimas käia, nad on suvisele tantsupeole kirja pannud III-IV klasside rühma, naisrühma ja D-segarühma. Kõigile on samme õpetamas kultuurimaja juhataja Anneli Karma.

Lisaks neile rühmadele juhendab Karma veel memmesid ja naabervalla Kareda naisi. Tantsurühmi on Karma juhendanud Roosna-Allikul 25 aastat alates 1983. aastast.
Kui naisrühm tähistas veerandsaja täitumist sügisel, siis D-rühmal on pidustused ees kevadel.
Et D-rühmi Järvamaalt rohkem peole kirjas pole, polnud tantsupeo esimeses eelproovis ennast kellegagi võrrelda.
Tantsijaid jääb vajaka
Eelproovil tantsituga jäi Anneli Karma rahule, kuid nägi ka kohti, kus arenguruumi veel on. «Meie häda oli, et mõni inimene puudus,» tunnistas ta. 
Ülevaatajad hoiatasid rühma, et pärast kevadist ettetantsimist on peole oodatud ainult need tantsijad, kes teisel ülevaatusel kohal on.
Karma tunnistas, et segarühmaga ongi natuke muret olnud, sest mitu meest on pidanud hiljuti operatsioonil käima, mistõttu tuli kampa võtta uusi liikmeid. «Muidugi on mul on hea meel, et inimesed on tulnud, nii on lootust ikka kaheksa paariga välja minna,» lausus ta.
Karma märkis, et kogu aasta on olnud üks kutsumise aasta. «Kõikides rühmades on olnud tantsijaid puudu, alustades lastest ja lõpetades segarühmaga,» lisas ta.
Kuigi ollakse harjunud, et D-rühmas tantsivad tavaliselt eakamad tantsijad, siis Roosna-Alliku rühmas see päris nii ei ole.
Nemad on otsustanud olla D-rühm selle pärast, et tantsud on lihtsamini õpitavad ja sobivad paremini. See annab võimaluse võtta tantsima selliseid, kes pole kunagi tantsinud, aga ka selliseid, kel on aastakümnete pikkune tantsijakarjäär selja taga. «Meil on kogu aeg poolenisti algajate ja poolenisti edasijõudnute rühm,» täpsustas Karma.
Nii liitusid sügisel rühmaga kohalik sepp Raido Tõnts ja Esna kandlemeister Indrek Roosi abikaasaga. Neil, kes varem tantsinud pole, oli algus muidugi raske, aga nüüd on Karma kõigiga rahul. «On juba päris hea, nad on kõik väga tublid,» sõnas ta.
Karma selgitas, et tantsuoskus on kinni ikka selles, et inimene mõistaks, mida ta teeb. «Kui ta on sellest juba aru saanud, võib ta hakata vaatama, kuidas ta seda teeb,» lisas ta.
Soov tantsupeole pääseda on Karma meelest kõigil ühtviisi suur. «Ja ma väga hindan kõigi osalejate panust,» sõnas ta.
Karma pidas oluliseks mainida, et tuleb tänada neid tööinimesi, kes veerandi oma puhkusest tantsupeole loovutavad. «Nad võiksid selle aja veeta perega, puhata või reisida, aga ei, nad harjutavad hoopis peoks,» tunnustas ta.
Kui tantsimisest aega üle jääb, käivad rühma liikmed mõnikord ka niisama koos aega veetmas. Peavad  jaanipäeva, teevad väljasõite või istuvad kokku hoopis üheks kuumaks saunaõhtuks. «Kusjuures ollakse ikka hea meelega koos ja see, et aega leitakse, tähendab, et seltskond on hea,» ütles Karma.
Roosna-Alliku abivallavanem Aarne Kõrgesaar on rühmas tantsinud algusaegadest peale. «Inimene peab ju millegagi tegelema, rahvatants on kõige rahvalikum ega vaja ka suuri väljaminekuid,» põhjendas ta.
Kõrgesaare meelest käivadki tantsimas inimesed, kes naudivad head seltskonda ja tahavad koos midagi ära teha.
Kõrgesaar tuleb veel sellegi pärast, et tantsimine pakub parajat füüsilist koormust. «Üksi kodus ei viitsiks ennast üldse nii palju liigutada,» tunnistas ta.
Rühmas käib tantsimas inimesi mitmelt elualalt, põhiliselt Roosna-Alliku vallast, suur osa neist alevist. Kuigi Karma kurdab, et rühmade kooshoidmisega tuleb omajagu vaeva näha, võib ta siiski öelda, et tantsijate kogukond on vallas suur.
Kuidas muidu jätkuks tantsijaid veel ka laste-, naiste- ja memmede rühma. Tantsupeoks valmistuvad neist lapsed ja naised.
Äsja 25. tegevusaastat tähistanud naisrühm oli esimene, mida Karma juhendama hakkas. «Kuigi neile esitatakse alati kõrgemaid nõudmisi, peavad nad ju olema palju korralikumad ja ühtlasemad, on nad meil väga tegijad,» tunnustas ta.
Mõnikord on Karma kuulnud jutte, mis see naiste omavaheline tantsimine ka väärt on, peaks ikka mehega paaris tantsima.
Siiski on Karma seda meelt, et naistega tasub tantsida küll, see on hea võimalus, kuidas ennast välja puhata. «Kõigil ei lähe nii hästi ja mõni jääb vahel päris üksinda, siis on neil koht, kus teistega koos olla,» märkis ta.
Lapsi tantsima ei sunni
Suuremate tantsijatega olla nii, et kui oled kord kaubale saanud ja rühma meelitanud, võib edaspidi kindel olla, et nad on kohal.
Lastega on muresid rohkem. «Kunagi ei tea, millal tal tekib huvi minna millegi muuga tegelema,» ütleb Karma. Tema ühtegi last tantsima ei sunni, ütleb hoopis, et valigu laps ise, mis talle rohkem meeldib.
Energilised rüblikud, kes vahel kuidagi ühte sammu astuda ei malda, on ennast juba ühel korral peole tantsinud ning suudavad ennast kokku võtta ja üksteist korrale kutsuda. «Nad juba teavad, mille poole pürgida,» lisas Karma.
Enne eelmist koolinoorte tantsupidu sai Karma tunda, mida tähendab, kui pärast põhjalikku harjutamist peole ei pääsegi. «Tegelikult oli see üks põhjus, miks ma lastega tantsimise vahepeal pooleli jätsin,» lausus ta.
Karma meelest tantsis rühm toona väga ilusti oma uutes rõivastes, aga ju jäi midagi ikka puudu ja leppida tuli äraütleva otsusega. «Siis oli mul küll südamest kahju, sest minu meelest olid nad nii kihvtid ja püüdlikud,» meenutas ta. Mis tookord puudu jäi, ei tea Karma siiani.
Nüüd on Karma südamevalust ammugi üle ja leiab, et iga laps võiks osata tantsida. Ta on veendunud, et üks korralik eestlane peab rahvalike tantsude samme valdama. «Nii nagu oskame laulu «Läänemere lained», peaksime oskama tantsida ka polkat ja valssi,» ütles ta.

KOMMENTAAR

Raido Tõnts
Roosna-Alliku sepp
Sattusin tantsima, kui käisin sügisel naisrühma 25. aastapäeva peol. Jõudsin vaevalt vaid uurida, palju segarühmas mehi tantsib, kui mind kohe nii-öelda rivvi lükati. «Enam me sind ära lase, sa tuled ja kõik,» öeldi mulle. Olin juba ennegi mõelnud, et mõnus oleks sellise asjaga tegeleda, aga pärast sellist kutsumist oli asi otsustatud.
Mitte kunagi varem pole ma rahvatantsu teinud, aga nüüd võin kindlalt öelda, et see sobib mulle. Täitsa vahva on!
Rahvatantsu võiks tantsida nii noor kui vana inimene, sest sellega hoiad oma kultuuri, seltskond on hea ja saab palju häid tuttavaid. Siin noored kurdavad, et pole midagi teha, et igav ja vastik on see maaelu. Mina soovitan neil kurtmise asemel hoopis tantsima tulla.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles