Leiutajaid Järvamaal ei ela

Patendiameti hinnangul on eestlaste leiutusaktiivsus üldse madal. Kui 2007. aastal esitati patentide ja kasulike mudelite taotlusi miljoni elaniku kohta näiteks Saksamaal 969 ja Soomes 811, siis Eestis vaid 142.
Ometi tundub, et selliste kasulike mudelite nagu püramiidikujuline massaaživahend, polüamiidist võimlemisrõngas, pakendatud saunaviht, turbasisaldusega seep või avatavate külgseintega ruumisäästlik jäätmekast väljamõtlemiseks pole väga suurt leidlikkust ja teadmistepagasit tarviski.
Ka patendiameti patendiosakonna juhataja Elle Mardo arvab, et leiutaja on peidus igaühes meist ja et enamik geniaalseid leiutisi on iseenesest väga lihtsad. «Kui tekib vajadus, leiab inimese otsiv vaim ka lahenduse,» ütles ta.
Piknikupidaja leiutas mugava veinipakendi
Viimati sai õiguskaitse järvamaalase väljamõeldud leiutis 2004. aasta aprillis. See oli veinipakend, mille töötas välja koos ühe bulgaarlasega alkohoolsete jookide hulgimüüjale Mediatole türilane Andres Roos.
«Tavalisi pudeleid olid kõik kohad täis,» põhjendas ta. «Klaaspudel on raske ka, piknikule vilets klaasa võtta. Kui katki läheb, siis korja neid kilde kokku...»
Roosi leiutis koosnes kartongkarbist ja tihedalt selle sees olevast korgitavast plastpudelist. Leiutise uudne element oli pudelikaela ümber oleva rõnga külge kinnitatud sõrmelohkudega sang, millest on poolteiseliitrist veinipakki hea käe otsa võtta.
Nüüd on see Bulgaaria veini pakendamiseks mõeldud kasulik mudel tootmisest maas.
Roosi hinnangul on uusi lahendusi vaja ka nüüd ja edaspidi. «Kogu aeg mõtleme, päevast päeva, aga sellist heurekat pole rohkem olnud,» tunnistas ta.
Leiutajatest rohkem annavad patendiametile tööd kaupmehed. Eelmisel aastal registreeriti seal 21 kaubamärki, mille omanik on mõni Järvamaa ettevõte.
«Kaubamärki registreerida pole kohustuslik,» lausus patendiameti kaubamärgiosakonna asejuhataja Karol Rummi. «Küll annab registreeritud kaubamärk selle omanikule õiguse keelata teistel kasutada samasugust kaubamärki samasuguste kaupade-teenuste juures.»
Aktiivseim kaubamärkide registreerija oli eelmisel aastal Koeru ettevõte Wisewater, kes toodab seitset Võluvett.
«Võluvee puhul on tegemist unikaalse tootega, seetõttu oleme selle originaalsust kaitsnud mitme kaubamärgiga,» selgitas Wisewater Eesti brändijuht Mai-Liis Napa.
Näiteks on rahvusvaheliselt kaitstud sõnaühend Wisewater, Eestis Võluvesi, samuti etiketid Küllus, Elurõõm, Õnn, Armastus, Tervis, Tasakaal ja Rahu. Iga etikett on tähistatud kas punase, oranži, kollase, rohelise, helesinise, indigosinise või violetse värviga.
Ka Võluvee pudel on spetsiaalselt kujundatud selle toote tarbeks ja kaubamärgina kaitstud. Wisewater on kaubamärkidena registreerinud ka oma toodete kontseptsiooni edasi andvad sloganid «Mõtted mõjutavad maailma» ja «Headel sõnadel on võlujõud». Menetluses on veel kaks: «Võluvesi – kristallpuhas joogivesi» ja «Puhas vesi puhtast südamest».
Napa selgitas, et kaubamärk Wisewater on rahvusvaheliselt kaitstud ettevõtte tulevikuplaane arvestades. Eelmise aasta oktoobris õnnestuski ettevõttel toiduainetetööstuse messil Pariisis oma toodete vastu huvi äratada.
Möödunud aasta septembris sai õiguskaitse ka Wisewateri kaubamärk Võluõlu. Sellenimelist toodet veel pole ja ettevõte loodab, et ka ei tule. «Tahtsime vältida olukorda, kus keegi hakkaks tootma Võluvett meenutavat alkoholitoodet,» põhjendas Napa.
Patendiameti kaubamärgiosakonna asejuhataja Karol Rummi meelest on see loogiline käik. «Arusaadav, et omanik tahab oma kaubamärki kaitsta nii laialt kui võimalik,» sõnas ta.
Kaubamärgi registreerimine maksab 2200 krooni ja peaks andma kaitset kümneks aastaks. Samas kaasneb sellega kohustus kaubamärki kasutada. «Kui viie aasta jooksul pole ühtegi Võluõlu-nimelist jooki toodetud, võib kaubamärgiseaduse alusel keegi kolmas isik, kes sellenimelist toodet teha tahaks, kaubamärgi kaitse vaidlustada,» selgitas Rumm.
Wisewater on patendiametile esitanud taotluse ka kaubamärkide Eesti Veemuuseum ja Eesti Veeinstituut registreerimiseks.
Napa kinnitas, et veemuuseumi rajamise plaan on ettevõttel tõesti olemas. «Sellist muuseumi veel Eestis ei ole, aga Pandivere kõrgustiku laugalal Eestimaa südames oleks seda rajada asjakohane,» lausus ta.
Napa selgitas, et muuseumi eksponaadid võiksid anda ülevaate vee ringkäigust maakeral ja veega seonduvatest põhitõdedest.
Veeinstituut peaks uksed avama juba septembris. Napa ütlust mööda hakkavad sealsetel koolitustel veeteemalisi loenguid pidama oma ala spetsialistid, nagu veega tegelevad teadlased, toitumisspetsialistid ja treenerid.
Üks aktiivsemaid kaubamärkide registreerijaid Järvamaal on piimandusühistu E-Piim. Eelmisel aastal said õiguskaitse nende kaubamärgid Marilyn ja Jumalik juust, menetluses on korraga veel 12 taotlust.
Head nimed ei kuku sülle
Uute nimedega tooteid poelettidelt ei leia, neid pole veel olemaski.
Ettevõtte juht Jaanus Murakas ütles, et tavaliselt on ettevõttel registreeritud kaubamärke ikka rohkem kui tooteid, et oleks vajadusel võtta. «Igal juhul on vale käitumine see, et toode on olemas ja selle nimest juba räägitakse ning alles siis hakatakse registreerima,» lausus ta. «Sel juhul võib mõni konkurent ette jõuda ja kena plaan kukub kokku.»
Uusi kaubamärke aitavad E-Piimal välja mõelda reklaamibürood, aga headest nimedest on Muraka hinnangul alati puudus. «Nii nagu kõigist headest asjadest on alati puudus: headest inimestest, headest nimedest, heast ilmas ja heast tujust,» täpsustas ta.
Millegi hoopis haruldasega sai eelmisel aastal hakkama Paide gümnaasiumi selts – kooliseltsid kaubamärgi omanikuna pole just tavapärane nähtus.
Ometi on just Paide gümnaasiumi selts kaubamärgi Meediamull täieõiguslik omanik. See tähendab, et samanimelist samalaadset üritust ei saa ilma seltsi loata korraldada Eestis mitte keegi. «See on meie toode,» kinnitas seltsi esimees Vello Talviste.
Meediamulli soovitas kaubamärgina registreerida üks kooli vilistlastest, kelle meelest annaks see üritusele kaalu ja tunnustust juurde. Ja kindlustunde, et keegi teine seda nime ära ei saaks napsata.
Talviste ütles, et meediamälumäng on tasapisi laienenud, lisaks Järvamaa koolidele osalevad selles ka Viljandi- ja Pärnumaa koolid. «Mõte on kaasata kõik Järvamaad ümbritsevad maakonnad, siis oleks see juba päris kaalukas,» lausus ta.
Talviste ei välistanud ka võimalust, et Meediamull võiks muutuda üle-eestiliseks teadmisteprooviks.

TEAVE

Leiutis on tehniline lahendus, mille objekt võib olla seade, meetod ja aine. Uute tehniliste lahenduste õiguskaitse vormid on patent või kasulik mudel.
Enne registreerimist kontrollib patendiamet leiutise uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust.
Patendiga saadav monopol leiutise kasutuse ja käsutuse üle takistab konkurentidel samu tooteid toota ning võimaldab dikteerida sellist müügihinda, mis aitab katta tehtud kulutusi ja saada sissetulekut.
Patent kehtib kuni 20 aastat, menetlusaeg on keskmiselt neli ja pool aastat.
Kasulik mudel peab õiguskaitse saamiseks olema üleilmselt uudne, kuid võrreldes patendiga ei pea see omama nii kõrget leiutustaset. Leiutise uudsuse peab tagama taotleja ise.
Kasuliku mudeli registreering kehtib kuni kümme aastat, menetlusaeg on keskmiselt kolm kuud.
Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa ja teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.
Kaubamärki registreerida pole kohustus, vaid õigus. Registreerimata kaubamärk, juhul kui ta pole üldtuntud, ei saa takistada konkurente sama kaubamärki kasutamast.
Kaubamärgi registreerimine annab kaitse kuni kümneks aastaks, menetlusaeg on keskmiselt 12 kuud.
Patendiamet