Uisutamine nõuab ettevalmistust ja varustust

Uisutamine on suusatamise kõrval talvel üks põhitreeninguid. Tulemused sõltuvad suuresti mahust ja inimese füsioloogiast, kuid arvestada võib, et 35aastane 62kilone naisterahvas kulutab uisutades umbes 350 kalorit tunnis.
Uisutamine on üks vanemaid sportlikke tegevusi, mida harrastati juba enne metalli leiutamist, kasutades loomade luid.
Ka tänapäeval kogub uisutamine aina populaarsust, seda ka lõunamaades, kus looduslikku jääd ei teki.
A2K Sport juhataja Kaupo Koplus ütles, et uisutamine on emotsionaalne tegevus, mis arendab üldist koordinatsiooni ja vastupidavust. «Samas ei koorma uisutamine liialt keha ega põruta jalgu, nii et uisutamist võiks julgelt soovitada ka neile, kellele jooks on vastunäidustatud,» lausus ta.
Varustust vali hoolega
Enne jääle tormamist soovitas Koplus varustuse üle vaadata. Leida korralikud uisud ja kiiver. Tõsiasi on, et õppides kukute nagunii ja et vältida suuri traumasid, tuleb kanda kiivrit.
Kopluse ütlust mööda on uiskude põhirühmad: iluuisud, hokiuisud, kiiruisud, vaba aja uisud. «Lisaks nendele on veel hulk uiske, mida kasutatakse vähem ja spetsiifilistes oludes,» selgitas ta. «On olemas kahe teraga uisud, millega on hea teha esimesi samme; pikad matkauisud, millele saab paigaldada suuskadelt tuttavad klambrid ja sooje suusasaapaid, et pikki matku ette võtta; universaaluisud, mille talvise tera saab suvel rataste vastu vahetada.»
Et uisku valida, tuleb alustuseks endale selgeks teha, milleks uiske vaja on. Kas tahetakse korra nädalas liuväljal käia või tõsisemalt kas siis hokiga või iluuisutamisega tegeleda.
Lihtsaks nädalalõpul uisutamiseks soovitas Koplus vaba aja uiske, mille meestemudelid on valdavalt varustatud hokiuisuteraga ja naistemudelid madala iluuisuteraga.
Kui kogu aeg hokit ei mängita, pole mõtet soetada kõva saapaga hokiuiske. «Kuid sõltumata sellest, milliste uiskudega on tegu, on uisutamisest mõnu tundmiseks kõige tähtsam mugav uisusaabas,» ütles Koplus.
Ära mine jääle
tundmatus kohas
Kui varustus on valmis, on õige aeg leida parim uisutamiskoht. Inimest kannab terve jää, mille paksus on 10 sentimeetrit, mitme inimese kandmiseks peab jää veelgi paksem olema. Praod vähendavad jää tugevust.
Õhukese jää tõttu on ohtlikud sildade alused, roostikud, jõgede suubumiskohad merre või siseveekogudesse, laevateede lähedus ja allikakohad siseveekogudes: lahtine lumi nõrgendab jää kandevõimet oluliselt.
Voolava veega veekogus on jää alati nõrgem kui järves või tiigis.
Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Sirle Matt toonitas, et vaatlusega oskab jää seisu õigesti hinnata ainult kogenud inimene. «Kui pikemat aega külma olnud pole ning öised külmakraadid on vaheldunud päevase vihmaga, siis jääle minna ei tohi,» hoiatas ta.
Matti tähelepanut mööda järgivad lapsed jääle minnes pahatihti täiskasvanute eeskuju, arvestamata, et igal pool pole jää ühepaksune. «Jääolud muutuvad minutitega. Võib juhtuda, et jäält tagasi polegi võimalik tulla samast kohast, kust jääle mindi, jää on kattunud veega või lahvandus tekkinud,» selgitas ta.
Vanematel tuleks lapsi hoiatada tundmatus kohas jääle mineku eest, uisutamiseks ja liulaskmiseks on ohutud veekogudele rajatud avalikud liuväljad, kus jää on kontrollitud ja täiskasvanud lapsi jälgimas.
Uisutada saab Türil
Et veekogud pole ekspertide hinnangul just sobivamad uisutamiseks, siis pole Järvamaal nõuetele vastavaid kohti just palju.
Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse juhataja Kenneth Koosma ütles, et Järvamaa talvepeavallas uisutamisvõimalust praegu pole, kuid seda on kavas pakkuda edaspidi.
Paaril eelmisel aastal on Paides liuvälja teinud Järvamaa muuseumi direktori kohusetäitja Valev Väljaots, kuid tänavu pole ta selleks aega leidnud. «Hingest tahaks küll uisurada teha, aga muuseumi juhtimise kõrvalt pole aega,» ütles ta. «Olen Paide spordi- ja tervisekeskusega rääkinud uisuvõistlusest veebruaris, kas selleks saab teha uisuraja staadionile või tuleb kasutada tehisjärve jääd, ei oska öelda.»
Küll soovitas Väljaots minna uisutama Adaverre, kus tehtud ka ühissõite.
Üks paremaid võimalusi järvalastel on minna Türile, kus majandusgümnaasiumi taga korvpalliplatsidel laiub kaks uisuvälja.
Ürituse eestvõtja, Türi spordiklubide liidu juhi Mati Sadama ütlust mööda on liuväljad avatud 2. jaanuarist. «Et suured poisid tahtsid suurema liuvälja peal hokit mängida, tegime ühe väikse tüdrukutele juurde,» märkis ta.
Liuväljadele paistab tänavavalgustus, mistõttu võib tritsutada kas või ööpäev läbi. Väljakute kasutuse eest raha ei küsita. «Liuväljal barjääre pole, istumiseks on pingid , mida toome veel juurdegi,» ütles Sadam.
Uiske laenutab majandusgümnaasiumi võimla väikese tasu eest. Väljakud suletakse ainult hoolduste ajaks, kui platsi on tarvis kasta ja siluda.

TEAVE

Vaba aja uisud
Tänapäevased uisusaapad on tõelised meistriteosed, mis ei hoia ainult uisutera kinni, vaid toetavad jalga nii otsesõidul kui ka järskudel pööretel ning väldivad jalavigastusi kukkumisel.
Saapad on üldjuhul valmistatud tugevast tekstiilist, mis võmaldab jalal hingata, pakkudes samas soojakaitset, ja plastikust, mis annab saapale jäikust.
Saapad on valdavalt paelkinnitusega, lisaks on klamber, et kinnitada saabast tugevamalt pahkluu kohalt.
Et saapad on suhteliselt jäigad, peavad nad jalaga hästi sobima. Kindlasti tuleb poes saapaid proovida ja valida mitte hinna, vaid selle järgi, milline saabas on jalas mugavam.
Vältida tuleks odavaid plastikuiske, kus esialgne ahvatlev hinnavõit maksab hiljem liuväljal kätte külmetavate ja valutavate jalgade ja villidega.

Lasteuisud
Tänapäevased lasteuisud on valdavalt reguleeritava suuruse saapaga, mille sisesaabas on pehme ja välimine kiht tugevamast plastikust.
Seda põhjusel, et lapse jalg on nõrk ega suuda jalatallaga uisku juhtida. Pehme saapaga vajuvad lapse jalad «lääpa» ja kaob tasakaal. Tüdrukute mudelid on madalama jääuisuteraga, poistemudelid veidi kõrgema hokiuisuteraga.
Lasteuisud on enamjaolt paelkinnitusega, kuid kasutatakse ka takjapaelkinnitust, mis on lapsele mugavam, kuid mis ei pinguta saabast nii hästi kui paelkinnitus.

Iluuisud
Iluuisusaapad on pehmemad ja eeldavad paremat uisuvalitsemist, samas on need mugavamad ja võimaldavad jala paremat liikuvust, sest puuduvad jäigad plastdetailid.
Saapad on valdavalt nahast, kuid üha rohkem kasutatakse ka tugevat tekstiili.
Iluuisutera on suhteliselt madal ja pikem kui hokiuisul, tagumine ots on suhteliselt lühike, keskosas on veidi suurema kumerusega ja ninas on sakid. Kõik see võimaldab hüppeid ja pöördeid sooritada.
Algajal on kasulik olla ettevaatlik, sest uisunina sakkide ootamatu kokkupuude jääga võib kukkumist põhjustada.

Hokiuisud
Hokiuisusaapad on tugevast mitmekihilisest nailonist ning sõltuvalt tootjast ja mudelist tugevdatud ninaosas ja külgedel plasti või süsinikkiuga.
Hokiuisutera on lühem kui iluuisul, tera kumerus on väiksem ning tera esi- ja tagaosa kaardub järsult üles.
Samuti on hokiuisutera umbes millimeeter kitsam kui iluuisutera. Tera selline kuju võimaldab järske pidurdusi ja suunamuutusi suurel kiirusel.

Kiiruisud
Kiiruisud on madala saapa ja pika uisuteraga, millega saab sirgetel siledatel lõikudel suurt kiirust arendada.
Et suurel kiirusel on tarvis püsivust, on uisuterad peaaegu sirged kogu tera ulatuses. Liuväljale kiiruisud ei sobi, sest nende sirge tera ei võimalda kiireid suunamuutusi ja pidurdamist.
Kallimad kiiruisud on liikuva teraga, mille kannaosa pole saapa külge kinnitatud, vaid liigub vabalt üles-alla (nn klappuisud), pikendades sellega tõuget ja võimaldades suuremat kiirust.

Kuidas valida uiske
• Lastele ei tohi osta suuri uiske (kaks-kolm numbrit suuremad, et saaks kasutada mitu aastat), sest suuremad numbrid on ka laiemad ja uisud hakkavad jalas loksuma, suurendades vigastuste ohtu. Samuti ei suuda laps suurte uiskudega tehnikat selgeks saada.
• Kui tahate, et laps sõidaks mitu aastat samade uiskudega, vali reguleeritava saapasuurusega uisud.
• Soovitatav on osta paelkinnitusega uisud. Takjapaelkinnitus on küll mugav, aga mitte kindel.
• Ärge ostke saapaid ja terasid eraldi, erand on professionaalsed uisutajad.
• Kui on valikuvõimalus, eelistage Euroopa või Põhja-Ameerika tootjaid/kaubamärke.
• Algaja peaks valima kõrgema ja tugevama sääreosaga uisusaapad, mida saab korralikult jala ümber kinnitada. Edasijõudnud võiksid valida madalama sääreosaga saapad, mis võimaldavad jala paremat liikumist.
• Ärge ostke esimest uisupaari, mida jalga proovisite, vaid proovige teisi ka ja valige see, mis on jalas mugav ega hõõru kuskilt. Poes ebamugav uisk läheb liuväljal veel ebamugavamaks.
• Kui kavatsete uisutada nii lõbuks kui ka hokit mängida, valige uisud vaba aja uiskude hulgast, aga sellised, mis on valmistatud tugevast nailonist.
• Uisutera peab olema valmistatud süsinikterasest. Odavad uisud on sageli tavalisest roostevabast terasest teradega, mis kuluvad kiiresti ja uisul pole jääl pidamist.
• Kui kahtlete teras, proovige seda magnetiga: süsinikteras tõmbab magneti kiiresti ja kõvasti külge, roostevaba teras tõmbab pehmelt.
• Ostke uisud spordipoest, kus osatakse ka uiske soovitada.
• Eestis enim müüdavatest soovitan CCMi hokiuiske ja Rocesi vaba aja uiske, mille kvaliteedis võib kindel olla.

Allikas: Kaupo Koplus, A2K Sport juhataja