Nii Rootsi ajal kui enne ja pärast seda on Paides Pikal tänaval elanud palju tähtsaid, tuntud ja edukaid linlasi. Tänava lõpus on elanud ka «Liivimaa ajaloo» autor Christian Kelch.
Selgus kroonik Kelchi maja asukoht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hobiajaloolane Rainer Eidemiller sattus Kelchi maja peale juhuslikult, kui Rootsi aega uurides hoopis Christopher Negelini elukohta taga otsis.
Negelin oli tolleaegne Paide oldermann (gildi või tsunfti vanem – toim), kes kogu elu agaralt linnaõiguste eest võitles.
Aastal 2004 ilmus eesti keeles Kelchi «Liivimaa ajalugu». Raamatu eessõna lugedes sai Eidemiller teada, et Kelch, kes muidu oli Järva-Jaani pastor, ehitas 1693. aastal Paidesse maja.
Maja asukohta välja selgitada tundus Eidemillerile algul täiesti lootusetu, sest oli teada, et 1703. aastal põletati linn maha ja maja ilmselt alles ei jäänud.
Umbes aasta tagasi sai Eidemiller ajalooarhiivist 1692. aasta Paide plaani, kuhu oli märgitud kruntide piirid ja mõni maja, lisaks veel kruntide numbrid ja mõne puhul ka omaniku nimi.
Seni oli kaartidel olnud ainult tänavavõrgustik. «Nii tekkis lootus, et äkki on võimalik välja selgitada, kus keegi elas,» sõnas Eidemiller.
Varsti pärast seda võttis Eidemilleriga ühendust raamatuajaloolane Liivi Aarma, kes kirjutab praegu Järvamaa koguteosele artiklit koolide ajaloost. «Ta ütles, et tal on mingi elanike nimekiri, aga ta ei tea, mis ajast,» selgitas Eidemiller.
Aarma saatis Eidemillerile nimekirjast tõlke. «Seal oligi Kelch sees ja hakkasime nimesid kruntidega kokku viima,» lisas ta.
Saanud kinnitust ka leitud teistest linlaste nimekirjade teisenditest, võib Eidemiller nüüd väita, et «Liivimaa ajaloo» autori Christian Kelchi maja krunt asus Pika tänava lõpus praegustel aadressidel 36–42. «Tollal oli seal kaks suurt krunti,» täpsustas ta.
Kus täpselt Kelchi maja asus, pole enam võimalik öelda, aga kindel on, et kogu ala oli hiljem Kelchi perekonna käes.
Eidemiller usub, et leid on Eesti üldajaloo uurimise seisukohast tähtis teave. «On ju kogu aeg räägitud, et Kelch elas Paides, nüüd teame, kus,» sõnas ta.
«Liivimaa ajaloo» tõlkija ajaloolane Ivar Leimus ütles, et maja asukoha kindlakstegemine on väärtuslik avastus, sest aitab ajaloost paremini aru saada. «Konkreetne käegakatsutav side minevikuga on erakordselt oluline, sest ainult abstraktne kooliõpiku teadmine jätab inimesed sageli suhteliselt külmaks,» arutles ta.
Lisaks Kelchile on Pikal tänaval elanud Christopher Negelini sugulased; majas, mis asub Pika, Rüütli ja Karja tänava ristis, elas Karl Gustav Hammerbeck, kes asutas Paide esimese eestikeelse kooli; samas majas on elanud ka üks Vene riigi tuntud kartograaf Moritz Gnadeberg; majas, kus on praegu Kati pood, oli kunagi õigeusu pastoraat; praegusel aadressil Pikk 4 elas kirjanik Herman Hesse vanaisa maakonnaarst Carl Herman Hesse; aadressidel Pikk 13, 15, 17 oli maja kreisikirurg David Alexanderil; Pika ja Vainu tänava nurgal asus keskajal haigla ja võimalik, et ka Katariina kirik; raekoda oli algselt samal krundil, kus praegu on Pika tänava majatarvete kauplus.
Tuntumatest paidelastest elab praegu Pikal tänaval Vallitorni juhataja Jaak Salmar, kelle maja asubki samal krundil, kus Rootsi ajal oli Kelchi maja. «Eks ta ole uhke värk küll, jah,» tunnistas Salmar, kuigi tema meelest elavad kõik paidelased ajaloolisel pinnal.
Niisuguseid uurimistöid peab Salmar tähtsaks. «Need annavad inimestele teadmise, kuidas oma kohta Paides väärtustada,» lausus ta.
Salmari meelest päästab Paidet depressiivsusest suurem vaimsus ning ta usub, et just selliste avastuste tegemine ja ajaoo uurimine aitavadki vaimsust süvendada.
Christian Kelch
Viimaseks tähtsamaks balti kroonikuks peetav Christian Kelch sündis 1657. aastal Saksamaal Pommeris. 1682. aastast alates töötas Kelch Rootsi riigi koosseisu kuuluvas Eestimaa hertsogkonnas asuvas Järva-Jaani kirikus praostina.
Järva-Jaani kirikuõpetajana kirjutas Kelch ka oma suurteose, «Liivimaa ajaloo». Ta alustas kirjutamist 1688. aastal ja lõpetas 1691. aastal.
Kroonika esimene osa, mis käsitleb Eesti- ja Lätimaa minevikku kuni aastani 1690, trükiti neli aastat hiljem, aastal 1695.
Põhjasõja rüüstamiste käigus oli Kelch sunnitud korduvalt kolima, jõudes lõpuks 1710. aastal Tallinna, kus venelased ta ümber piirasid ja katku käes vaevlevas linnas Niguliste kiriku pastoriks määrasid.
Kelch suri 1710. aasta novembris katku, ta on maetud Niguliste kirikaeda suure puu alla.
Allikas: www.weissenstein.ee