Roosna-Alliku–Peetri tee ääres Kaaruka külas laiutab ise tekkinud järvesilm, mille keskel hulbivad saarekesed ja ühes servas pulbitseb kaks allikat. Veespetsialist näeb põhjust põhjaveekülluses.
Kaaruka külas keeb üle väike nõiakaev
16. detsember 2008, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veeväli paistab silma enne Kaaruka küla seltsimaja vasakut kätt. Samas üle tee 37 aastat elanud kaarukalane Linda Neetar oli see, kes niisugusest looduse uperpallist teada andis.
Neetari jutust selgus, et heinamaatükk jääb vee alla sageli, viimasel ajal enamasti igal aastaajal. «Möödunud talvel tuli ka vesi, vaid juulis oli nii kuiv, et lasi traktoriga heina ära teha, aga sügisel hakkas jälle vesi tõusma ja praegu tõuseb iga päevaga,» selgitas ta.
Neetarile meenus veel, et kaks aastat tagasi märtsi lõpul oli tema majapidamine täielikult veevangis, millest kirjutas ja mida pildistas ka Järva Teataja. «Üks endine Roosna-Alliku inimene Paidest helistas selle peale ja küsis meie küla inimeselt, mis ajast mul kahekorruseline maja on, aga see oli maja peegeldus vees,» lausus ta.
Nüüdsele, detsembrikuisele heinamaajärvele on kerkinud pinnasest ka kümmekond saarekest, millele võiks Neetari meelest isegi kiikuma minna. «Varem on tekkinud rohukamarast nagu suured pajad, aga saari näen esimest korda, samuti kaht üles purskavat allikat,» tunnistas ta.
Järvamaa keskkonnateenistuse veemajanduse peaspetsialistil Milvi Aunal on loodusnähtusele ühene seletus. «Viimase aja lumesulamised ja vihmad on maapinna veega üle küllastanud ja mingi survega surub paekihtide vahelt vee välja,» lausus ta.
Aun lisas, et detsembrikuu kohta tavatult kõrge on põhjavesi kõikjal, nii et ka ajutised karstijärvekesed on praegu suuruselt nagu päris järved. «Näiteks paar päeva tagasi oli Aravete Kurisoo karstiala kurisu ilus järv kohe,» lisas ta.
Seda, et ka Kaaruka külas survelist ala leidub, Aun enne ei teadnud. «Survelise põhjaveega piirkond on Vodjal ja Sargveres, kus farmi puurkaevu vesi voolab kogu aeg üle ääre, nii et keskkonnakaitsja pilguga pole reostus võimalik,» lausus ta. «Esimesel võimalusel lähen Kaarukale vaatama – see on siis nagu nõiakaev kohe,» lausus ta.