Isekustuv sigaret vähendab tulesurmasid

Soome siseministeeriumi päästeosakonna spetsialist Kirsi Rajaniemi käis möödunud nädalal ennetustöö konverentsil niisuguseid sigarette ka eestlastele tutvustamas.
Põhjus, miks Soome valitsus on otsustanud lubada 2010. aasta aprillist müüa ainult isekustavuid sigarette, on soov vähendada tulesurmade hulka, mida on Soomes suitsetamisest tingitud tulekahjudes aastas 25–30. «Oleme Soome valitsusele lubanud, et suudame päästa aastas 10–15 elu, vähendada viiendiku sigarettidest põhjustatud tulekahjusid ning veerandi tulekahjudes tekkinud otsest varalist kahju,» selgitas Rajaniemi.
Rajaniemi lisas, et ei luba, et suitsetamisest põhjustatud tulekahjude oht täielikult kaob, sest ka isekustuvad sigaretid on põlevad objektid ja neid hooletult kasutades võib tulekahju siiski puhkeda.
Süttimist takistab paber
Euroopas nimetatakse selliseid sigarette RIP- ehk piiratud süttivusega sigarettideks (reduced ignition propensity). «Me ei suutnud Soomes nendele täpsemat nimetust leida ja nii me siis kutsumegi neid isekustuvateks sigarettideks,» ütles Rajaniemi.
Rajaniemi selgitas, et kõige levinum viis sigaretti isekustuvaks teha on lisada ümbrispaberile peenikesi halvasti põlevast materjalist ribasid. «Kui pahvimine on lõpetatud, peaks sigaret iseenesest vaikselt ära kustuma,» selgitas Rajaniemi.
Rajaniemi teab, et on ka teisi mooduseid, näiteks kemikaalide hulga vähendamine sigaretipaberis või tubaka tugevamini kokkupakkimine, aga täpsemalt ta neist rääkida ei osanud, sest need on enamasti ärisaladused.
Rajaniemi kinnitas, et isekustuvate sigarettide maitse ja väljenägemine on täpselt sama, mis tavalistel sigarettidel.
Kui süüdata samal ajal tavaline ja isekustuv sigarett, on näha, et viimane põleb palju aeglasemalt. Et sigarett ei põle nii kaua, vaid kustub, kui seda ei tõmmata, on väiksem tõenäosus, et toas võiks süttida mõni mööblitükk, mis võtab tuld kauem aega kui näiteks paber. Seega vähenevad ka varalised kahjud ja inimkaotused.
Ameerika ja Kanada kogemused näitavad, et inimesed ostavad  edasi sama marki sigarette, mida nad  on harjunud tõmbama, ega pane tähelegi  silti, et see on nüüd isekustuv. «Inimene ei tohikski tegelikult midagi aru saada,» lisas Rajaniemi.
Esimena kehtestas isekustuvate sigarettide müüginõude 2004. aastal New York, praegu kehtib sama nõue veel 36 Ameerika Ühendriikide osariigis. Esimene riik, kes 2005. aasta oktoobris täielikult isekustuvatele sigarettidele üle läks on Kanada. 2010. aastal plaanivad seda teha veel Soome ja Austraalia, kelle lootus on nii vähendada suuri metsapõlenguid.
Eesti õpib soomlaste
kogemustest
Rajaniemi meelest läheb veel kaks-kolm aastat, enne kui kogu Euroopas rakendub sigarettide uus standard.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna peaspetsialist Kristel Kõiv ütles, et Euroopa Komisjon on andud mandaadi koostada isekustuvate sigarettide standard, mis selgitab, millistele ohutusnõuetele need peaksid vastama, et neid võiks ühenduse turul müüa.
Samas on standardite koostamine ja nõuete kehtestamine pikk toiming, seega enne kolme-nelja aastat Euroopa Liidus isekustuvate sigarettide nõuet ei tule.
Kõiv märkis, et kuna Eestil on Euroopa Liiduga üks siseturg, on kõigi huvides, et nõuded müüdava kauba suhtes oleksid ühtsed. «Ka ettevõtted peavad saama aega, et tootmine vastavalt ümber kohandada,» selgitas ta.
Soomlased olid esimesed, kes otsustasid isekustuvate sigarettide nõude kehtestada veel enne, kui selle kohta valmib Euroopa standard, mille järgimine muudetakse kohustuslikuks kõigis liikmesriikides. «Meie jälgisime praegu, kuidas neil see õnnestub,» sõnas Kõiv.

Tuleõnnetused Järvamaal

Viimase kahe aasta jooksul on Järvamaal suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes hukkunud kaheksa inimest.
Lääne-Eesti päästekeskuse Järvamaa päästeosakonna juhataja Janar Kärner ütles, 2007. aastal oli Järvamaal 84 eluhoone tulekahju, milles kaheksal juhul on kindlaks tehtud, et kahjutuli sai alguse lahtisest tulest ehk suitsetamisest.
Kaheksast tulekahjust kolmel korral lõppes õnnetus hukkunutega, kokku neli inimest. Kokku hukkus tulekahjudes 2007. aastal Järvamaal üheksa, Eestis 132 inimest.
2008. aasa 11 kuuga on Järvamaal põlenud 74 eluhoonet. Nendest kuue puhul on kindlaks tehtud, et tulekahju sai alguse suitsetamisest. Nendest kaks tulekahju lõppesid hukkunutega, kokku neli inimest. Tänavu on Järvamaal tuli nõudnud viie inimesi elu, Eestis on neid olnud 80.
Kärner ütles, et oluline on siinjuures märkida, et alati ei suudetagi tulekahju tekkepõhjusi välja selgitada, seega võib suitsetamisest alguse saanud tulekahjusid olla rohkemgi. 

KOMMENTAAR

Kairet Kaju
Lääne-Eesti päästekeskuse ennetustöö vanemspetsialist

Käisin konverentsil, kus isekustuvaid sigarette tutvustati ning räägiti kui palju õnnetusi oli olnud enne ja palju pärast uute sigarettide kasutusele võtmist. Need numbrid olid väga muljet avaldavad, seetõttu ma arvan, et ka Eestis võiks sellised sigaretid kasutusele võtta.
Iseenesest mina kahte sigaretti võrreldes isekustuva sigareti puhul väliselt mitte mingit erinevust ei märganud. Tubakat ümbritseval paberil on kolm väikest riba ning kui süüdatud suitsu enam edasi ei tõmba, siis nende ribade juures, kustub suits ise ära.