Erametsaliit esindagu ka peremetsaomanikke

Novembri viimasel nädalal pidas üldkoosolekut 1992. aastal asutatud talumetsaomanike organisatsioon Eesti erametsaliit (EEML), kus valis liidule ka uue juhatuse.

Uude juhatusse kuuluvad: Guido Ploompuu (Viru-Lemmu metsaselts), Ülle Läll (MTÜ Minu Mets), Sven Köster (Kullamaa-Loodna metsaühistu), Aarne Volkov (Võrumaa metsaomanike liit), Haana Zuba (Luua metsanduskool), Mart Soobik (Tallinna metsaomanike selts) ja Ando Eelmaa (Kloostri metsaselts). Liidu juhatuse uus esimees on Ando Eelmaa.

Peremetsandust tuleb pidada elustiiliks

EEMLi põhikirjast selgub, et ta jätkab Eesti talumetsa liidu alustatud tegevust, olles peremetsaomanikke ühendav ja esindav organisatsioon.

Seda, millist tegevust EEML peaks jätkama, selgub 24. aprillil 1992 asutatud Eesti talumetsa liidu põhikirjast: «Eesti Talumetsa Liit on Eesti erametsaomanike ühendus, mis ühendab kodanikke ja nende poolt loodud ühistuid. Liidu tegevuse eesmärkideks on seejuures oma liikmete põhikirjaliste ülesannete täitmise toetamine, liikmete tegevuse koordineerimine, nende huvide ning õiguste kaitsmine, samuti ühistegevuse ning selle põhimõtete levitamine.»

Lahkuva juhatuse aruandest selgub huvitava tõsiasjana, et EEML on kõiki Eesti metsaomanikke esindav organisatsioon, sõltumata omandivormist. Sellest seisukohast lähtuvalt on nad ka tegutsenud.

Sõna-sõnalt võttes esindab EEML riigi-, munitsipaal-, kiriku-, firma- ja pere­(talu)­metsade omanikke. (On ikka võimas haare!!!)

Aruande põhjal võib öelda, et EEML pole aastatel 2006–2008 lähtunud oma tegevuses EEMLi põhikirjast ega soovi teha seda ka edaspidi. Seega pole EEML olnud talumetsaomanike huvide ja õiguste eest seisja.

Olgugi et taasiseseisvunud Eestis on talu- ehk peremetsandus olnud juba 20 aastat, puudub käesoleval ajal ikkagi 70 000 peremetsaomanikul neid ühendav ning nende huvide ja õiguste eest seisev organisatsioon.

Siiski, kuni 1999. aastani võis erametsaliitu nimetada ikka talumetsaomanike ja nende loodud metsaühistute esindusorganisatsiooniks.

Alates 1999. aastast on riigi aktiivsel kaasabil ning EL ja Eesti raha toel EEMList kujundatud pere- ja firmametsaomanike segaorganisatsioon, millest kõige rohkem on võitnud just firmadest metsaomanikud.

Piltlikult öeldes on olukord nagu tuntud laulus «Mägra maja», ainult selle erinevusega, et siin mängivad mägrad ise mäkra.

Koos EEMLi kaugenemisega põhikirjast ja selle peaeesmärkidest on firmade mõju liidus suurenenud. EEML on kaotamas oma nägu ja minetamas loomisaegset eesmärki. Koos sellega on vähenenud ka säästva metsanduse areng Eestis.

Et peremetsanduses on kõige rohkem tasakaalus sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja ökoloogilised mõjud, on rahvusvaheliselt tunnustatud peremetsandus oluliselt säästvam kui firmametsandus.

Peremetsaomanikele on mets vahetu osa elukeskkonnast, firmadele üks osa majanduskeskkonnast. Seepärast tuleks säästva metsanduse arendamiseks toetada just peremetsandust ja peremetsaomanikke, mitte firmametsandust ja firmasid.

Niimoodi arenenud metsandusega riikides (näiteks Soomes) ka tehakse. Selleks, et riiklikult oleks võimalik objektiivseid ja säästvat metsandust edendavaid otsuseid teha, tuleks Eestis koguda ja analüüsida metsandusinfot firmade (juriidilisest isikust metsaomanike) ja peremetsaomanike kohta eraldi.

Eestis on ligilähedaselt 70 000 füüsilisest ja 700 juriidilisest isikust metsaomanikku. EEMLis tuleks lõpuks aru saada, et ei saa ikka igas pulmas peigmees olla.

Erametsaliit peaks jätkama Eesti talumetsa liidu alustatud tegevust ning kujunema jälle peremetsaomanikke ühendavaks ja esindavaks organisatsiooniks.

Soomlastelt tasub õppida

Ammu oleks olnud aega ka firmadest metsaomanikel ühineda ja luua oma esindusorganisatsioon (või koonduda Eesti metsatööstuse liidu juurde).

Siis oleks ka riigile ja peremetsaomanikele selge, kes on kes ning kellega saab teha ühistegevust ja kellega koostööd.

Sellega avaneks lõpuks võimalus koguda firma- ja peremetsanduse kohta ka tõeseid statistilisi andmeid.

Nende analüüside tulemustest lähtuvalt tuleks vajadusel muuta seadusandlust ja vastu võtta säästvat metsandust edendavaid otsuseid ja rakendada säästva metsanduse toetusi.

Keskkonnaminister ja erametsakeskuse juhid on viimasel ajal korduvalt rõhutanud, et meil tuleb metsanduses Soomest õppida.

EEMLil oleks siin hea võimalus Soome kogemusi kasutada. Nimelt peavad kõik Soome metsaühistute juhatuste uued liikmed kohustuslikus korras läbima metsaühistu juhtimise koolituse.

Koolitused käsitlevad peremetsandust, metsanduslikku ühistegevust, metsade sertifitseerimist, nõustamist, säästvat metsandust ning annavad metsaühistu juhtimiseks vajalikke teadmisi.

Selleks et Eestis arendataks metsanduslikku ühistegevust ja peremetsandust üle riigi ühesuguselt, tuleks koolitada nii uuele EEMLi juhatusele kui ka kohalike metsaomanike organisatsioonide juhatuste liikmeid.

Loodan, et siis saab paljudele metsaomanike organisatsioonide juhtisikutele selgeks, mis vahe on ühistegevusel ja koostööl, pere- ja firmametsandusel ning miks on peremetsandus säästvam kui firmametsandus.