Rõdulilled janunevad vee ja väetise järele

Et lilled kaugelt tulijailegi lopsakad paistaks, tuleb neid praegu hoolega kasta. Türi valla haljastusspetsialist Reelika Marrandi ütles, et Türi linna kaunistavad amplid on seetõttu väikese nipiga. «Mullas on peidus liitrised plastmassist kopsikud, millest tuleb välja üks toru,» avaldas Marrandi. Kastjad täidavad kopsikud veega, mis jääb taimedele varuks ja nad saavad seda toru kaudu ise kätte.

Niiskust hoiab kastmisgeel

Erinevaid võimalusi mulda niiskena hoida soovitas Marrandi kasutada kõigil amplitaimede kasvatajatel. Tema teada on poest saada erilisi topeltpõhjaga lilleampleid, mis toimivad sarnaselt Türi omadega. «Kui meile selline kliima jääbki, et külmad talved ja soojad suved, siis täitsa tasub endale sellised amplid osta,» soovitas Marrandi.

Teine võimalus, mida kasutatakse osades Türi lilleamplites ja mida Marrandi ka kodusele lillekasvatajale soovitab, on kastmisgeel. Seda saab osta lillepoodidest. «See segatakse juba istutamise ajal mulda, hiljem seda juurde panema ei pea,» õpetas Marrandi. Geel imab vee endasse ja hoiab niiviisi mulla kauem niiskena. «See on üks väga hea asi,» kiitis Marrandi.

Lisaks kastmisele on tähtis lilli ka korra nädalas väetada. «Suvelilled tulevad tavaliselt kasvuhoonest, kus nad on harjunud saama korralikult süüa ja nad tahavad seda ka edaspidi,» põhjendas Marrandi.

Kui lilleõis on õitsenud, peaks selle ära noppima, mõnel taimel kukuvad need ka ise ära. «Petuuniatel peab kindlasti ära võtma, lobeeliatel kukuvad ise,» tõi Marrandi näiteks.
Taimevaliku osas soovitas Marrandi lisada praegu populaarsete petuuniate kõrvale ka leht-dekoratiivseid taimi, kõrrelisi või müüri kipslilli. «See teeb ampli põnevamaks, muidu on ainult üks-kaks erinevat sorti,» põhjendas Marrandi.

Lopsakust lisab väga hästi näiteks harilik maajalg, mis on ümmarguste valgeservaliste lehtedega. Müüri kipslill on Marrandi meelest aga pisike armas ja õrnake taim, mis annab toreda vahulise struktuuri.

Paides viiekordses kortermajas elava Malle Tankovitchi kaks rõdu on kaunistatud peamiselt lillakate petuuniatega, sekka ka mõned pelargoonid.
«Pelargoonid on minu lemmikud juba minu vanaema ajast, petuuniad on aga lihtsalt kõige värvilisemad,» kiitis Tankovitch.

Tema meelest on rõdud ilma lilledeta tühjad ja lagedad. Et nii endale kui ka majast möödujatele silmailu pakkuda, kastab Tankovitch lilli praegusel ajal hommikul ja õhtul ning väetab korra nädalas, istutades segas ta mulla hulka komposti. Muud nippi ta lillede hoolduseks pakkuda ei oskagi.

Tankovitch on kõik rõdudel ilutsevad lilled seemnest kasvatanud. Taimede ettekasvatamine hakkab juba varakevadel, mil tema kodus on kõik aknalauad potikesi täis. «Siis paneme veel ühe laua ja ka triikimislaua lisaks,» kirjeldas Tankovitch.

Möödujad seisatavad

Aprillis viib Tankovitch taimed Joodile kasvuhoonesse ja kui öökülmad juba möödas ning taimed õitsemise märke näitavad, toob Paidesse tagasi.
Paides Laial tänaval paneb aga möödujaid seisatama üks kaunis eramaja aed, kus on näha palju potte, ampleid ja kaste, milles kõigis õitsevad erinevad lilled. Lilli kasvatab seal kalandusega tegelev pereisa Aare Nõurus. Praegu, kui isa kodus pole, hoolitseb lillede eest Pärnust suveks Paidesse sõitnud tütar Gerda Nõurus.

«Mina ei teagi nendest lilledest muud, kui et pean neid iga päev kastma,» lausus Nõurus, kellel kulub kastes iga päev mitu tundi. Nõurus teab märkida sedagi, et isa on vahel lilledele väetiseks kalavett valanud.

«Isal on kogu aeg kõik kohad lilli täis,» ütles Nõurus. Kõige enam püüavad tähelepanu inglitrompetid, mis praegu veel ei õitse. Neid taimi tulevad tihti möödujadki uudistama.
Tütar kiidab isa hobi. «Päris ilus ju, kui igal pool lilled on,» arvas Nõurus.