/nginx/o/2009/06/08/191520t1h9b97.jpg)
Seekordsete kohalike omavalitsuste valimiste märksõnaks Järvamaal sai «põhimõte» – kõik, mis pole keelatud, on lubatud, arvab Järva Teataja ajakirjanik Tiit Reinberg.
Seadusi järgida ei tähenda veel eetilist poliitikat
:format(webp)/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
24. oktoober 2009, 09:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimärgi alla on seatud Türi valimiskomisjoni esimehe Lii Laanemetsa sõltumatus.
Inimene, kes peab vastutama, et valimised oleksid maakonna suurimas omavalitsuses ausamast ausamad, kõigub aususe ja valskuse piiril.
Enne valimisi tuli avalikuks, et Laanemets lasi oma koju sisse kirjutada kohaliku muusikakooli direktori Silja Aaviku, kes kandideeris Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas. Tegelikult Aavik ja Laanemets kokku ei ela.
Esiteks tekib küsimus, kas vallasekretäril ja valimiskomisjoni esimehel kõlbab ikka kirjutada oma koju sisse inimesi, kes pole seal päevagi elanud ega kavatse seda ka teha.
Nagu Laanemets, nii pole ka Reformierakonna nimekirjas Türi vallavolikokku pääsenud Vitali Gansen grammigi eest valimisseadust rikkunud, mis sellest, et kärutas koos vennaga hulk inimesi valimisjaoskonda eelhääletama.
Kui sa ei jää vahele, et inimesi jaoskonda vedades neid kuidagi mõne kandidaadi poolt hääletama mõjutad, oled puhas poiss.
Valimiste ajal sai Järva Teataja mitu vihjet kandidaatide matsliku käitumise kohta.
Üks vallavolikokku kandideeriv asutuse juht oli teinud vahetult enne valimisi töötajatele kingituse – uued botased. Botaseid kätte andes maininud juht, et valimistel tasuks ikka tema poolt hääletada.
Kui valimistulemused teatavaks tulid, selgus, et juht sai vähem hääli kui töötajaid. Nii pidid uhkeid botaseid kandvad töötajad aru anda, kas nemad ja nende abikaasad ikka hääletasid ülemuse poolt.