Rohkem euromiljardeid maaelule ja kiiremini

Kristo Kivisoo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Kõiv
Tõnis Kõiv Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi valitsus on juba pool aastat tagasi seadnud prioriteediks eurotoetuste kiire kasutuselevõtu, pole PRIA veel suurt midagi ette võtnud, arvab Tõnis Kõiv.



Tõnis


Kõiv


riigikogu liige, Reformierakond



Riigikogu rahanduskomisjon ja riigieelarve kontrolli komisjon tegid ühise väljasõiduistungi Põllumajandusregistrite ja -informatsiooni ametisse (PRIA), et kohapeal uurida euroraha kiirema kasutuselevõtu võimalusi. Osales ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.


Eesti saab raha Maaelu Arengukava ehk MAK-i meetmete rahastamiseks aastatel 2007–2013 kokku 14,47 miljardit krooni, sellest on 2009. aasta riigieelarves arvestatud 2,393 miljardiga.


Korrektsed taotlejad


kannatavad


Kui taotleja esitab taotluse ja saab heakskiitva otsuse, siis loetakse, et kohustus on võetud. Selle aasta jooksul on võetud kohustusi 2,042 miljardi krooni eest, koos eelmistega  kokku 4,2 miljardit krooni eest.


Taotlejal on aega kuni kaks aastat kavand ellu viia, seetõttu on osa eelmistel aastatel võetud kohustusi veel välja maksmata.


Kui kavandatavad tööd on tehtud, maksab PRIA raha välja. Juuli lõpu andmetel on väljamakseid tehtud 1,21 miljardit krooni ja prognoositakse 2 miljardini jõudmist.


Vahe eelarves plaanituga on 400 miljonit krooni. Riigikogu rahanduskomisjonis on välja arvutatud, et maksudena jääb sel juhul riigieelarvesse laekumata 83 miljonit krooni.


PRIA on valinud taotluste menetlemisel tee, kus igasugune ruudulisel paberilehel esitatud palve kvalifitseerub taotluseks, mis tuleb menetlusse võtta.


Asjaajamise käigus kõrvaldatakse puudujäägid ja täidetakse lüngad ehk tehakse taotlus n-ö korda. Kõik see võtab loomulikult kõvasti aega ja kõik ülejäänud taotlejad peavad ootama, sest PRIA langetab otsuse kõikide taotlejate puhul korraga.


Nii tuleb korrektsel taotlejal oodata, kuni hooletum taotleja paberid korda saab ja PRIA otsuse langetab.


Parlamendikomisjonide ühisistungil kõlas selge veendumus, et niisugune praktika tuleb ära muuta. Kas asuda otsustama mitmes järgus või mitte võtta vastu oluliste puudustega taotlusi.


Praegu kannatavad korrektsed taotlejad, aga pigem peaks neil eelis olema. Pealekauba on ilma vigadeta taotluste menetlemine odavam ehk hoiame kokku maksumaksja raha.


Põllumajandustoetuste puhul taotleb Eesti, et eesmärgipäraselt kasutataks ära viimne kui sent nii, et Euroopa Komisjon ei nõuaks Eestilt raha tagasi.


Seetõttu ka suurem bürokraatia, sest kõik peab ju olema rangelt kontrolli all. Samas peab mitu teist EL-i liikmesriiki olulisemaks raha kiiret kasutuselevõttu ja riskib, et osa väljamakstud rahast tulebki pärast tagastada.


Äärmuslikum näide on Kreeka, kus tagasimaksmisele läheb lausa kolmandik toetusrahast. Eesti on selles arvestuses esimene ehk meie tagasimakstavad summad on kõige väiksemad.


Olukorras, kus Eesti riik pingutab kõigest väest, et eurole üle minna, tasub meilgi kaaluda aastaks-paariks mõningast bürokraatia lõdvendamist, et toetusraha kiiremini käibesse jõuaks.


Enamik taotlejatest siiski ju ei «trikita», pealegi on PRIA töötajatel mõneaastane kogemus toetusavaldusi lahendada.


Jõuluks raha kätte


Arutelus oli veel teraviljatootjate raske seis. Nad ootavad pikisilmi, millal Brüsselis otsustatakse sekkumisostu tegema hakata.


Ehk nihutaks see praeguse turuhinda sekkumisostu minimaalsele hinnale lähemale. Eesti on omalt poolt stardivalmis ja mingit venitamist ei tule.


Samuti on meil plaanis otsetoetuste väljamaksmist alustada novembri lõpul, eesmärgiks on seatud jõuluks kõik raha välja maksta.


Alternatiiv oleks alustada väljamakseid oktoobris, kuid siis tuleb seda teha kahes osas. Teine osa jääks järgmise aasta aprilli-maisse. Ilmselt on põllumehele kasulikum lahend, kus raha saab jõuluks kätte, jupitamine võitu ei tooks.


Üsna üllatav oli kuulda, et kahe riigikogu komisjoni ühisistung oli üldse esimene kord, kus parlamendikomisjon PRIA-t külastas. Poleks osanud arvatagi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles