Kuigi seadused naiste ajateenistusse astumist ei reguleeri, paistab neil huvi jätkuvat. Järgmise nädala algul peaks Tapal ja Võrus teenistust alustama seitse neidu, vähemalt kolmel on Järvamaa taust.
Neiud kibelevad ajateenistusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Albu tüdruk, juunis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Triin Väisanen (18) unistas kaitseväkke minekust juba põhikoolis. Viimasel poolaastal vasardas see mõte ta peas aga eriti, sest soov on asuda õppima sõjakooli (KVÜÕA Kõrgem Sõjakool Tartus – toim).
Esmaspäevast peakski Väisanenil (ja veel kahel tüdrukul) algama 11kuuline ajateenistus Kuperjanovi jalaväepataljonis.
Aravete keskkooli kuldmedaliga lõpetanud Siret Niinepuu (19) alustab teenistust tuleval teisipäeval Kirde kaitseringkonnas Tapal. Niinepuu oli kindel, et füüsilise poole pealt ei saa tal kerge olema, kuid ta loodab oma varasemale treenitusele, kuhu kuulub näiteks aastatepikkune suusatrenn. Ajateenistuse kohta on ta lisa uurinud ka selle läbinutelt. «Põhiline tarkusetera seisneb selles, et tuleb oma valikutele kindlaks jääda ja isegi siis, kui enam ei jõua, edasi pingutada,» avaldas ta.
Niinepuu tee teenistusse pääseda polnud lihtsamate killast: kahel korral sai ta Kaitseressursside Ametilt eitava vastuse ja nõusolek tuli alles otse väeosa inimestega suhtlema asudes.
Põhjus, miks naisterahvastel pole kõige lihtsam teenistusse asuda, peitub kehtivas kaitseväeteenistuse seaduses. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet selgitas, et seadus käsitleb ajateenijatena vaid meesterahvaid.
2013. aasta 1. aprillist kehtima hakkava uue kaitseväeteenistuse seadusega rakenduvad ka ajateenistusse tulnud naisterahvastele meestega võrdsed õigused ja kohustused.
Järgmisel nädalal oodatakse ajateenistusse üle 1600 kutsealuse, neist 51 Järvamaalt.