Ülo Kleemeieri (79) valmistatud tööriistu Anna lähistel Liivamäe bussipeatuses on autoaknast näinud tuhanded Tallinna–Tartu maanteel sõitjad, kuid on ka peatujaid ja ostjaid.
Meister valdab vanu kunste
21. juuni 2012, 04:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige pilkupüüdvamad on muidugi sihvakad loorehad ja vikativarred, mille kohta mõnes kandis ka lüsi öeldakse. Varte kõrval olevas käru on aga asju, millele esmapilgul nimetust ega otstarvet anda ei oskagi. Ostjatega suhtlev proua Veera jagab lahkesti selgitusi. Ta on puutööd tegeva mehe abikaasa. Ülo Kleemeieri leian läheduses asuvalt majaõuelt labidavart hööveldamast.
Poest ostetud puidust hangu- ja labidavarred kipuvad murduma ja on ebamugavad. Ülo Kleemeier teab selle põhjust. «Need on sirged ja kindlasti prussist treitud. Puusüü ei jookse ju otse, aga viltune puusüü ei taga vastupidavust,» selgitab ta.