Paides riigiasutusi on, kuid otsuseid seal enam ei langetata

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Tiit Reinberg / Järva Teataja

Kas ja kuidas mõjutab riigiasutuste lahkumine Paidest sealsete inimeste elu ja kas Paide puhul on ikka tegemist linnaga, kust kõik põgenevad?

Paidelased tunnustavad vabariigi presidenti, et ta tõstatas riigiasutuste maakonnakeskustest  äraviimise teema ja leiavad, et Järvamaa jaoks pole tegelik tõmbekeskus mitte Pärnu ega Jõhvi vaid Tallinn. Viimastel nädalatel on Paidest ja Järvamaast räägitud rohkem, kui eales varem. Otsa tegi lahti Eesti Ekspress järeldusega, et Järvamaa on üks mahajäetud ja ebatervislik kant. President Toomas Hendrik Ilves rääkis aastapäevakõnes Paide näitel murega, kuidas riik maalt ära kolib, vahendas "Aktuaalne kaamera".


Paides on maja, kus tegutseb palju riigiasutuste kohalikke kontoreid või infolaudu. Seal on esindatud Pärnu Maakohus, sotsiaalkindlustusamet, Lääne ringkonnaprokuratuur, tööinspektsioon ja töötukassa. Nii et riik on Paides justkui täiesti olemas.
Kui president pidas silmas niisuguseid keskusi või tähtsama kompetentsiga inimesi, siis neid loomulikult Järvamaal enam ei ole, need on siin aastatega tõesti ümberkaudsetesse regioonidesse siirdunud. President juhtis tähelepanu sellele, millest Paides on räägitud juba aastaid - Järvamaa on isevoolu kulgenud reformi tõttu Tallinna, Pärnu ja Jõhvi vahel lõhki rebitud. Kahjuks on aga nii, et Paidesse jäänud harukontorites ja infolaudades tegelikke otsuseid ei langetata. Koos maakonnakeskuse mõjuvõimu kadumisega on sealt ära viidud ka hästi makstud töökohad.


Kesk-Eesti ajalehe Järva Teataja peatoimetaja asetäitja Tiit Reinberg selgitas, et kui näiteks pensioniametis oli 1990ndate lõpus 25 töökohta, siis nüüd on neid jäänud ainult viie ringis. "Ühest asutusest on kadunud 20 töökohta. Aga selliseid riigiasutusi on siin võib-olla ligemale kümmekond. See tähendab väga suurt hulka inimesi, kes on siin töö kaotanud. Ja enamasti nad ei olegi mitte töö kaotanud, vaid neile on pakutud tööd Pärnus, Tallinnas, suurtes linnades ja sellega lihtsalt voolavad Järvamaalt ajud välja."


Ettevõtja Toomas Agasild märkis, et Paides tuntakse eelkõige puudust kommunikatsioonidest. "Ehk siis kui me räägiksime näiteks Mäo keskusest, kuhu võiks ju investeerida, siis puuduvad elektrivõimsused ja nendega ühinemine on ääretult kallis. Ja kõik muu võrgustik on tegelikult Järvamaal suhteliselt, julgeks öelda et nõukogude ajast," märkis ta.
Kaheksa aastat tagasi tegid Järvamaa juhid peaminister Juhan Partsile ettepaneku luua Paidesse viies regioonikeskus, seda kuulda ei võetud. Nüüd leiab Partsi erakonnakaaslane, praegune Järva maavanem Tiina Oraste, et Eesti neljaks regiooniks jagamine pole end õigustanud, sest neis tehtavad otsused ei arvesta maakondlikku eripära. Nüüd tuleks Oraste hinnangul hakata taas tugevdama maakondi.


Ega järvakad ootagi riigiasutuste tagasitoomist. Pigem seda, et leitaks võimalusi Kesk-Eesti tugevdamiseks ja et kõik maakonna jaoks olulised riigiasutused paikneksid ühes linnas. Järvamaa jaoks on see Tallinn.
Palju on räägitud Paide kultuurikeskuse ümberehitamisest Eesti Kontserdi viiendaks kontserdimajaks. Tehkem see siis nüüd ära!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles