Kool püüab käitumiskaartidega korratuid õpilasi ohjata

Roosna-Alliku põhikool võttis õpilaste ohjamiseks kasutusele käitumiskaardid. Meetodi edukuse võti on õpetajate hinnangul selles, et ka õpilane peab oma käitumist analüüsima.

Et mitte, käitumiskaart näpus, iga tunni lõpus aineõpetajalt, vahetunni lõpus korrapidajaõpetajalt ja koolipäeva lõpus klassijuhatajalt oma käitumisele kirjalikku hinnangut ja allkirja küsida, ise oma käitumist kirjalikult hinnata ning õhtul kodus emale või isale selgitusi jagada ja neilt allkirja nõuda, peavad Roosna-Alliku põhikooli õpilased tundides õpetajat kuulama ja ka vahetundides end vaos hoidma.

Käitumiskaart peaks direktor Daina Pärdi selgitusel õpilasi natukenegi kooli kodukorra käitumisnormidele mõtlema panema. «Kaart on ühepäevane, kui see ei aita, siis nädalane, aga üldjuhul on päevasest kaardistki kasu,» tunnistas ta. «Siis saab enne järgmist korrarikkumist ikka mõne päeva vahet pidada.»

Peamised rikkumised, mille eest õpetaja käitumiskaardi avab, on tunni segamine. «Kas õpilane segab teisi või tõmbab pidevalt õpetaja tähelepanu endale või ei suuda keskenduda, tegeleb millegi muuga,» täpsustas Pärt.