Ei ole midagi uut siin päikese all: Eesti halduskaarti on liitmis- ja lahutustehetega ümber kujundatud ajast aega. 1890ndate aastate algul moodustus suur Ambla vald Ambla kirikuvalla ning Jäneda, Kukevere, Käravete, Linnape ja Raka mõisavalla ühendamisel.
Suurtel suured tahtmised: uus ja suur vald vajas oma valitsejaile väärikat valitsushoonet. Vallamaja tarvis annetas 1893. aasta märtsis 600 ruutsülda maad Raka mõisa omanik Wilhelm Niemann. Samuti lubas Niemann hoone välismüüri tarvis paekivi anda.
Paasi murti ja toodi Amblast viis kilomeetrit kagus asuvast Kuru paemurrust. Geoloog Helle Perensi hinnangul on Kuru dolomiit olnud sajandeid asendamatu raid- ja viimistlustööde materjal, seda eriti eelistatult Järvamaa põhjaosas.
Loetud kuudega sai uhke kivihoone katuse alla. Ehitist ilmestasid otsaviilude ümaraknad, lai räästakarniis, liseenid, avapiirded, lisaks siseruumide seinamaalingud.
1893. aasta 16. detsembril andsid Ambla koguduse õpetaja Johannes Theodor Willberg ja Rakvere õigeusupreester Viktor Bežanitski vastvalminud vallamajale oma õnnistuse. 
Umbes 15 aastat hiljem andis kohalik proviisor H. Dabbert oma kulu ja kirjadega välja mitu tervituskaarti Ambla vaadetega. Ühel neist on ta auväärse apteegi kõrvale paigutanud Gemeindehaus`i – vallamaja.
Teine vaade pärineb aastast 1925. Pildistamise ajaks on vallamaja trepile kogunenud ka vallamaja töötajad, üks neist koos tütretirtsuga. Kolmandal pildil võib näha usinaid vallaametnikke rahvast teenimas: tinti paberile pritsimas ja numbreid kokku rehkendamas.
Ei ole midagi uut siin päikese all: Eesti halduskaarti on liitmis- ja lahutustehetega ümber kujundatud ajast aega. 1890ndate aastate algul moodustus suur Ambla vald Ambla kirikuvalla ning Jäneda, Kukevere, Käravete, Linnape ja Raka mõisavalla ühendamisel. Suurtel suured tahtmised: uus ja suur vald vajas oma valitsejaile väärikat valitsushoonet. Vallamaja tarvis annetas 1893. aasta märtsis 600 ruutsülda maad Raka mõisa omanik Wilhelm Niemann. Samuti lubas Niemann hoone välismüüri tarvis paekivi anda. Paasi murti ja toodi Amblast viis kilomeetrit kagus asuvast Kuru paemurrust. Geoloog Helle Perensi hinnangul on Kuru dolomiit olnud sajandeid asendamatu raid- ja viimistlustööde materjal, seda eriti eelistatult Järvamaa põhjaosas. Loetud kuudega sai uhke kivihoone katuse alla. Ehitist ilmestasid otsaviilude ümaraknad, lai räästakarniis, liseenid, avapiirded, lisaks siseruumide seinamaalingud. 1893. aasta 16. detsembril andsid Ambla koguduse õpetaja Johannes Theodor Willberg ja Rakvere õigeusupreester Viktor Bežanitski vastvalminud vallamajale oma õnnistuse. Umbes 15 aastat hiljem andis kohalik proviisor H. Dabbert oma kulu ja kirjadega välja mitu tervituskaarti Ambla vaadetega. Ühel neist on ta auväärse apteegi kõrvale paigutanud Gemeindehaus`i – vallamaja. Teine vaade pärineb aastast 1925. Pildistamise ajaks on vallamaja trepile kogunenud ka vallamaja töötajad, üks neist koos tütretirtsuga. Kolmandal pildil võib näha usinaid vallaametnikke rahvast teenimas: tinti paberile pritsimas ja numbreid kokku rehkendamas. Foto: Kaarel Aluoja erakogu
Kommentaarid
Copy