Keeluaegne linaskipüük tõi sadu eurosid suure trahvi

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu

Lisaks ebaseaduslike püünistega kanakulli püüdmisele (JT kirjutas sellest eelmisel nädalal) tegid keskkonnakratid eelmisel aastal Järvamaal tegusid veelgi.

Näiteks tõi Lüsingu maastikukaitseala kaitse-eeskirja rikkumine kodanikule 520 euro suuruse trahvi. «Keskmine jahiseaduse rikkumise karistus on 100-120 eurot,» selgitas Keskkonnainspektsiooni Järvamaa büroo juhataja Janey Luuk.

Luuk tõi välja ka ühe suurema kalavaldkonna rikkumise: püügiõiguseta püük ning püügikeelu ajal linaski püüdmine päädis 440 euro suuruse rahatrahviga. Sellele lisandus keskkonnakahju 24 eurot.

Trahvid ja rikkumised on Janely Luugi sõnul kõik väga erinevad ning palju oleneb konkreetsest juhtumist. Näitena tõi juhataja välja veel ühe juhtumi, mida seni Järvamaa büroos menetletud ei olnud: taimekaitsetööde teostamine puurkaevu sanitaarkaitsealal, mis tõi kaasa 160 eurose rahatrahvi.

Järvamaal alustas keskkonnainspektsioon mullu 52 väärtoemenetlust, kusjuures valdavalt oli tegemist kas jäätme- (12) või kalapüügiseaduse (14) rikkumisega. Trahve määrati 51 isikule kokku 5988 euro eest ning tekitatud keskkonnakahjuks suuruseks hinnati 894 eurot.

Keskkonnainspektsioon alustas 2015. aastal keskkonnarikkumistega seoses 1718 väärteo- ja 18 kriminaalmenetlust, trahve on määratud 1281 isikule summas 263 000 eurot, keskkonnakahju esialgseks kogusummaks on  arvestatud 771 000 eurot.

Valdkondade lõikes alustati arvukamalt menetlusi veel seoses jäätmenõuete rikkumisega (339 väärteomenetlust), samuti jahi- ja looduskaitseseaduse nõuete rikkumise alusel (vastavalt 271 ja 255 menetlust).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles