Keelatud püünistega jaht tappis haruldase linnu

Järva Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Henn Soodla Pärnu Postimees

Möödunud aastal tekitas Järvamaal suurima keskkonnakahju inimene, kes püüdis keelatud lõksuga kanakulli, lind tuli pärast kolme nädalast ravi hukata.

Keskkonnainspektsiooni Järvamaa büroo juhataja Janely Luuk selgitas, et püünis kanakulli kohe ei surmanud, vaid lind vigastas raudade vahel oma jalga. Diagnoos: parema jala esimese varba luumurd, koos pehmekoevigastusega.

Juhtumi ekspertarvamusest selgub, et selles olukorras peeti varbaluu ravi tulemust rahuldavaks ja otsustati ravi kasuks. Kanakulli raviti Tartus Eesti maaülikooli loomakliinikus.

Kolmenädalase ravi järel selgus, et murru piirkonnas ei ole paranemist märgata ning vigastus on muutnud linnu elumust ja elukvaliteeti.

Ekspertarvamuses on kirjas, et röövlindude esimese või teise varba vigastused on kriitilise iseloomuga, sest varvaste funktsiooni kadu muudab võimatuks linnu elu looduses.

Antud varbad teevad linnul võimalikuks haaramise funktsioonid, nagu saagi püüdmine, tapmine ja tükkideks rebimine, oksadest haaramine.  Seega peeti kõige sobilikumaks eutanaasiat.

See, et ühe kaitse all oleva linnuliigi esindaja elu lõpeb sedavõrd traagiliselt, Luugi teada maakonnas tihti ette ei tule.

Püünise üles seadnud inimene sai 480 eurot trahvi ja ta pidi tasuma keskkonnakahju 640 eurot. «See oli üks neist juhtumitest, mille puhul võib öelda, et info liikus tõesti väga kiiresti ning koostöös jahimeestega saime selle inimese kätte,» ütles Luuk.

Eelmisel aastal alustas keskkonnainspektsioon Järvamaal 52 väärteomenetlust, kusjuures valdavalt on olnud tegemist kas jäätme- (12) või kalapüügiseaduse (14) rikkumisega. Trahve on määratud 51 isikule kokku 5988 eurot ning tekitatud keskkonnakahjuks hinnatud 894 eurot.

«Kui elus saaks läbi sanktsioonideta, oleks tore, aga kahjuks pole kõik inimesed selliseks käitumiseks veel valmis, seega jätkame läbimõeldud järelevalvetegevust,» ütles keskkonnaminister Marko Pomerants möödunud aasta järelevalve tulemusi kommenteerides. «Ikka selleks, et ettevõtjad oleksid ausas konkurentsis, keskkond oleks puhtam, kala satuks seaduslikku võrku ja lastetoa vajakajäämised tasandatud.»

KANAKULL

Kanakull on Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem, seetõttu kuulub see röövlind II kaitsekategooria linnuliikide hulka.

Allikas: kanakulli kaitse tegevuskava

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles