Õpetus: kuidas jääda talvisel matkal ellu (1)

Kaitseliidu Järva maleva nooreminstruktor-kompaniiveebel nooremveebel Raimo Merilo, millega peaks ühel talvisel matkal arvestama? Kas teksade ja kingadega rajale minna on hea mõte?

Iga riideeseme ja jalanõuga saab liikuda, kuid küsimus on selles, kui pikka maad. Kui võtame 21 km ja talve (Pitka matka pikkus – toim), siis sellegi saaks omas tempos kingadega läbi käia. Lihtsalt aega läheb kauem.

Mõistlikum on välja minna siiski matkajalanõudes. Esmalt tuleks jalga panna sobiv sokipaar või õigemini -paarid. Variante on mitu: sisemine sokipaar peaks hoidma tihedalt ümber jala või siis välimine paar tihedalt sisemist paari ümber jala kinni.

Kui inimene liigub, on kehaliselt aktiivne, siis paratamatult hakkab jalalaba higistama. Kõige parem on see, kui jala vastas on võimalikult suure villasisaldusega sokk, mis hakkab ventileerima ehk jala välispinna ja soki vahele tekiks õhuaken.

Topeltpaar sokke peaks tagama selle, et jalg mitte ei hõõrduks sokiga, vaid sokid hõõrduksid omavahel. Sama valem kehtib ka pükste puhul: võib kasutada mitut kihti pükse, näiteks õhukesed retuusid või sooja pesu püksid all ja peal suusapüksid.

Teine paar sokke peaks olema võimalikult pika säärisega, minu soovitus on isegi kasutada põlvikuid.

Keegi ei keela jalga panna ka kolme paari sokke, kuid liiga uljaks minna ei tasu. Vältida tuleb olukorda, kus saabas hakkab pigistama.

Tähtis on saapa pingutamine. Paljud teevad selle vea, et jalga saapasse ajades tõmbavad nöörid liialt pingule. Sellega häiritakse jala loomulikku verevarustust. Mõistlik on pingutada nööre täpselt nii palju, et jalalaba on saapas praktiliselt liikumatu, kuid kergelt siiski liigub.

Kas talvel peaks jalas olema kindlasti talvesaabas?

Kui vooder välja arvata, pole talve- ja suvesaapal suuremat vahet. Kui vihma ei saja ja lumi ei ole lörtsises olekus, võib matkama minna vabalt suvise riidest saapaga. Sellega võidakse tekitada endale hoopis üks kasulik efekt: jalg saab saapas rohkem hingata.

Kui just väljas ei ole lausvett, ei soovita ma tempokale rännakule minna kummikutega, sest kummikutes jalgadel õhuvahetust pole ja kui jalad saavad märjaks, jääb kogu niiskus kummikutesse ning jalad saavad kiiremini kahjustada.

Kui ikkagi juhtub olema väga vesine, siis tasuks seljakotti lisaks veele ja toidule panna lisasokke. Sokke ei ole kunagi liiga palju. Kui jalad muutuvad higist märjaks või käimisest hellaks, tuleb peatuda, võtta jalad saabastest ning 5–10minutise pausi jooksul lasta neil välisõhu käes hingata, kuni nahk muutub normaalseks (pole enam valge ega krimpsus) ja ajada uued sokid jalga.

Selge, sokid ja saapad on väga tähtsad. Mis veel?

Tähtis on ka ülejäänud matkariietus, õige tempovalik ja joogipauside tegemine.

Kui oled keskmine linnainimene ega ole matkates varem kehaliselt väga aktiivne olnud, on kõige õigem tempo selline, kus saad kaasmatkalisega ilma hingeldamata rääkida.

Liikumiskiirus võiks tavalisele füüsiliselt tervele inimesele jääda 5 km/h tuuri.

Tasub teada, et iga lisaraskus seljas vähendab liikumiskiirust. Kaitseväes on olemas rännakkiirused. Päevasel ajal on selleks avatud maastikul kuni 5 km/h ja kinnisel maastikul kuni 2,5 km/h.

Täpne kõndimis- ja pausitamisvahemik sõltub distantsi pikkusest ja varustuse hulgast, kuid väga hea variant on 50 minutit kõndida ja 10 minutit puhata.

Kindlasti tuleb teha puhkepause, mil organism saab end taastada. See on ka võimalus enda küljes olevat varustust kohendada.

Kui jalanõus miski asi häirib, tuleks probleemile reageerida kohe, mitte oodata pausi. Kui saapas on mingi võõrkeha, siis esimesest tundaandmisest jala lõpliku kahjustumiseni võib minna 15 minutit.

Isegi kui inimene on kõva matkasell, siis miks on oluline kosutada ennast toidu või joogiga?

Teatavasti pole vedeliku eristumise poolest vahet, kas inimene on aktiivne külmas või kuumas. Esimene vedelikupuuduse indikaator on joogijanu tekkimine. Alati tuleb juua enne joogijanu tekkimist.

Pitka matkale eelnevad kõned ja avamine. Juba Jalgsemal oleks mõistlik väikeste lonksudega tarbida kehatemperatuurilähedast vett.

Kui ette võetakse kiirem tempo ja suurem eneseületus, võiks vees olla teatud mineraalid (soolad-suhkrud, vastavalt maitsemeelele). Apteegi käsimüügis on näiteks Rehydroni pulber, mis aitab organismil kiire vedelikukaotuse vältimiseks mineraale omastada.

Olete olnud Pitka matkaga seotud kaheksa aastat ja läbinud raja viis korda. Kuivõrd teadlik on teie meelest tavainimene matkatarkustest?

Kõige suuremad kannatajad on tavaliselt lapsed. Just need, kes pole vanematega koos, kipuvad endale matka algusosas valima liiga kiire tempo ega oska jõuvarusid õigesti hinnata.

Meeldetuletus lastevanematele: kui laps matkale tuleb, siis võiks tal kaasas olla vähemalt vesi.

Ons jalgsimatkadel üldse võimalus liigse kiirusega tehtud vigu heastada?

Kui auto on «punasesse lastud» ja radiaatoris vesi keeb, siis ei aitagi muud, kui rahulikuma tempoga masin uuesti maha jahutada.

Inimeste puhul on samamoodi. Isegi kui on väga raske, ei soovita ma seisma jääda, vaid rahulikult (kasvõi 1 km/h) edasi liikuda, juua vett, kosuda, taastada organismis tasakaal.

Edasi tuleks valida oma tavapärasest rahulikum liikumiskiirus.

Mis on keha riietamise põhitõed? Milline tootemark on hea?

Kui maailmas oleks olemas üks hea bränd, oleks meil olemas üks kaubamaja, mis müüks üht head brändi ja ülejäänud poed oleksid kinni (muigab).

Iga inimene on indiviid ja iga inimese keha töötab isemoodi. On neid, kes on ala- ja neid kes ülekaalus...Samas võib normaalkaalus inimene oma keha eripärade tõttu higistada tunduvalt rohkem kui ülekaalus inimene. Vahest on tal väga kiire ainevahetus?

Üldised põhimõtted, mida järgida, on kihiline riietumine ja inimesele sobiv riietus. Ma räägin nahasõbralikkusest. Ükskõik kuivõrd kallis või hea on mingi bränd, aga kui see inimese nahaga ei sobi, tuleks sellest loobuda.

Alumine ehk naha vastu puutuv materjal peab olema hingav. Ülejäänud riietuselementidega saab reguleerida nii tuulepidavust kui ka temperatuuri.

Jalgsemale, matka alguspunkti jõudes võiks seljas olla piisavalt riideid, et ei oleks külm. Liikumist alustades, kui tunnetate kehatemperatuuri tõusu, tehke paus ja võtke üks riietuskiht seljast vähemaks. Kehal ei tohi lasta ekstreemselt maha jahtuda, ehk kui paus on pikem, tuleks lisarõivad jälle selga panna.

Minu soovitus on pista seljakotti mikrofliisrätik. Isegi läbimärjana on sel väga head kuivatamisomadused. Kuiva särki pole ju mõtet märjale kehale tõmmata.

Palju te oma igapäevaelus näete inimeste oskamatust matkavarustust valida?

Internetiteabele või targemate nõuannetele tuginedes oskavad inimesed üldjuhul teha rahuldava rõiva- ja jalatsivaliku.

Kas see oli õige või vale, see selgub hiljem, aga vähemalt mõte on õiges suunas liikunud.

Kui lihtsamatest välitundidest rääkida, näiteks riigikaitset õppivate gümnasistidega orienteeruma minnes, siis seal on ikka näha, et cool välja näha on tähtsam kui välikeskkonnas end hästi tunda. Ka tennised pole varakevadisesse metsa kõige parem valik. Ka korralikus matkavarustuses saab moodne olla ja hea välja näha.

PITKA MATK

21. veebruaril on võimalus kõndida admiral Johan Pitka mälestuseks Jalgsemalt, admirali mälestuskivi juurest, Peetrisse. Tegemist on liikumisürituste sarja «Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa 2016» II etapiga.

Tänavune matk on juba kümnes. Seoses sellega on Kareda vallamajas avatud näitus eelmistest matkadest, admiral Pitkast ja Kaitseliidu tegevusest. Tänavu saavad matkalised lõpp-punktis mälestuseks Gerly Leiti kujundatud rinnamärgi.

Matkale saab end kirja panna ja sõiduvajadusest Peetrist Jalgsemale teada anda 15. veebruarini Järva maleva telefonil 717 9749 või aadressil urmas.piigert@kaitseliit.ee.

Matk algab kell 10, väljasõit Peetrist on kell 9.