Praegu on mõisahoone eravalduses: endisele «väiksele» Türi vallale kuulunud laguneva mõisasüdame omanikuks sai 2002. aastal väliseestlane Peeter Särg. «Viimasel hetkel,» arvab Särg. «Kui mõisamaja oleks säärasena veel mõne aasta seisnud, oleks juba küsitav, kas keegi oleks üldse suutnud teda päästa.» Kui Särg toda paekivihoonet, kus aastakümnete eest viimati algkool tegutses, vaatamas käis, oli olukord troostitu: vana kivikatus ei pidanud suures ulatuses vihma ega lund; uksed, aknad, põrandad – kõik vajasid vahetamist. Arhitektihariduse ja Lõuna-Rootsis asuva Åmåli linna (Türi linna sõpruslinn märtsist 1993) peaarhitekti töökogemusega (aastail 1991–2003) Särg asus endist härrastemaja taastama: lasi korrastada vanad ahjud; enda jooniste järgi valmistada endisaegsetega sarnased aknad; vedas oma väikebussiga Rootsist vanu katusekive, et katust parandada. Särg oli ja on seisukohal, et kui elad keskkonnas, mil on oma ajalugu, tuleb ümbritseva suhtes ajaloolist respekti näidata. Praeguseks on endine kulunud ja luitunud hoone tundmatuseni muutunud. See pole tulnud kergelt: ennistus on teadupärast alati kallis. Aastakümnete pikkune projektitöö kogemus (FIE Peeter Särge tutvustav tekst kõlab: rahvusvaheliste projektide koostamine/juhtimine – arhitektuur /linnaplaneerimine; regionaalsete arengukavade koostamine; rahvusvaheliste konverentside, seminaride, koolituste, näituste korraldamine) on tulnud abiks. Projektidega saadud abirahaga viidi 2013. aastal lõpule vana häärberi viimaste eluruumide renoveerimine. Samuti korrastati suur osa vanast mõisapargist, rajati tiik ja teerajad. Nüüd saab Tori mõisa saali kasutada nii seminarideks ja pidulikumateks üritusteks. Saali seinu ehivad kunagi Tori parunile von Freyle kuulunud baltisaksa kunstniku A.G. von Petzoldi 1856. aastal loodud maalid «Kolgata» ja «Püha õhtusöömaaeg». Tori mõisa B&B pakub ka ööbimisvõimalust.
Praegu on mõisahoone eravalduses: endisele «väiksele» Türi vallale kuulunud laguneva mõisasüdame omanikuks sai 2002. aastal väliseestlane Peeter Särg. «Viimasel hetkel,» arvab Särg. «Kui mõisamaja oleks säärasena veel mõne aasta seisnud, oleks juba küsitav, kas keegi oleks üldse suutnud teda päästa.» Kui Särg toda paekivihoonet, kus aastakümnete eest viimati algkool tegutses, vaatamas käis, oli olukord troostitu: vana kivikatus ei pidanud suures ulatuses vihma ega lund; uksed, aknad, põrandad – kõik vajasid vahetamist. Arhitektihariduse ja Lõuna-Rootsis asuva Åmåli linna (Türi linna sõpruslinn märtsist 1993) peaarhitekti töökogemusega (aastail 1991–2003) Särg asus endist härrastemaja taastama: lasi korrastada vanad ahjud; enda jooniste järgi valmistada endisaegsetega sarnased aknad; vedas oma väikebussiga Rootsist vanu katusekive, et katust parandada. Särg oli ja on seisukohal, et kui elad keskkonnas, mil on oma ajalugu, tuleb ümbritseva suhtes ajaloolist respekti näidata. Praeguseks on endine kulunud ja luitunud hoone tundmatuseni muutunud. See pole tulnud kergelt: ennistus on teadupärast alati kallis. Aastakümnete pikkune projektitöö kogemus (FIE Peeter Särge tutvustav tekst kõlab: rahvusvaheliste projektide koostamine/juhtimine – arhitektuur /linnaplaneerimine; regionaalsete arengukavade koostamine; rahvusvaheliste konverentside, seminaride, koolituste, näituste korraldamine) on tulnud abiks. Projektidega saadud abirahaga viidi 2013. aastal lõpule vana häärberi viimaste eluruumide renoveerimine. Samuti korrastati suur osa vanast mõisapargist, rajati tiik ja teerajad. Nüüd saab Tori mõisa saali kasutada nii seminarideks ja pidulikumateks üritusteks. Saali seinu ehivad kunagi Tori parunile von Freyle kuulunud baltisaksa kunstniku A.G. von Petzoldi 1856. aastal loodud maalid «Kolgata» ja «Püha õhtusöömaaeg». Tori mõisa B&B pakub ka ööbimisvõimalust. Foto: Jürgen Aluoja
Kommentaarid
Copy