Lumega võtab hundijaht hoo üles

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hundid
Hundid Foto: SCANPIX

Järvamaal on hundijaht täies hoos, küttida on lubatud 12 hunti, millest neli oli teisipäevaks juba lastud, kuid eilegi käis metsades agar loomade ajamine.

Hundijahiks läheb lund tarvis

Hundijahti tohib pidada novembri algusest veebruari lõpuni. Esialgu oli Järvamaa jahimeestel  luba küttida kuus hunti: kolm Lõuna-Järvamaal ja kolm Põhja-Järvamaal. «Lubasid suurendati kuue hundi jagu just Põhja-Järvamaal,» märkis Järvamaa jahindusklubi volikogu esimees Arvi Luuk.

Põhja-Järvamaale jäävad Ambla, Lehtse, Jäneda, Roosna-Alliku, Järva-Jaani, Kõrvemaa, Väätsa jahtkond.  

Kolm hunti oli Põhja-Järvamaal lastud juba aasta lõpuks. «Ei saa öelda, et meie kandis hunte just väga palju oleks, aga neid liigub, siin on kolm karja,» ütles Luuk, kes on Ambla jahtkonna liige.

Et hundid murdsid suvel Ambla vallas taluniku lambaid ja Järva-Jaani vallas ühe mullika, antigi hundilubasid juurde. Neljas lastud hunt lisandus aasta alguses.

Lõõlas ja Amblas kummaski on kütitud üks hunt, Kõrvemaal kaks hunti. Lõuna-Järvamaal pole kolmest antud loast veel ühtki ära kasutatud.

Põhja pool on jäänud küttida veel viis võsavillemit. Luugi andmetel ei tulnud aasta tagasi Põhja-Järvamaale ühtki hundiluba.

Kui lund pole, on Luugi selgitust mööda väga raske võsavillemile jahti pidada. «Palja maa peal on väga raske luuret teha. Aasta lõpus lasti küll kolm hunti lumeta ajal, aga need olid loomad, kes sea ja põdra ajujahi ajal välja tulid,» põhjendas ta.

Värske lumega on võsavillemite jäljed hästi näha. Tavaliselt hakatakse jahiajal juba öösel kella nelja-viie paiku jälgede luuret tegema, et näha, kus karjad liikunud on. «Kella kümneks on vaja välja selgitada, millisesse metsa hundid magama on jäänud, et siis vedada vastavalt metsatuka suurusele kuni kaheksa kilomeetri jagu lippe, misjärel kogunevad kütid kella kaheteistkümneks kokku, et siis jahtima asuda,» tutvustas Luuk.

Kui loomad liikvele aetakse, oleneb kõik juba küttidest. Luugil pole veel õnnestunud hunti lasta.

Varsti pole huntidel midagi süüa

Eile hommikul käis Kõrvemaa jahtkonna liige Igor Homin Albu vallas hundijahil. «Mehed praegu kogunevad jahimajja, läheme lippe tõmbama ja läheb jahiks,» ütles ta.

Homin sõnas, et praegu liiguvad hundid kuidagi ebatavaliselt. «Tavaliselt leiad hommikul jäljed ja eeldad, et nad on magama läinud, aga nüüd liiguvad nad veel hommikul kell kümme ka ringi ja leiad jälgi,» lausus ta.

Seetõttu on jahimeestel raske hunte lippudega piirata, sest ei tea, kas nad on metsas liiga vara või juba liiga pikalt huntidest maha jäänud. «Hommikul käisime viiekilomeetrise ringi maha, nüüd hakkame lippe tõmbama, aga me ju ei tea, kas nad on veel selles metsas või on juba välja läinud,» ütles Homin.

Nädal tagasi kohtus ta hundiga kõigest 40 meetri ulatuses, kuid ei saanud lasta, sest laskesektor polnud vaba.

Hominit paneb rohkem muretsema asjaolu, et huntide laskmiseks antakse lube vähe. «Suurkiskjate spetsialistid ei suhtu hundi liiga suurde arvukusse tõsiselt, neid on kordades rohkem, kui väidetakse,» selgitas ta. «Seakatk tapab sead ära ja huntide toidubaas lõpeb, järgmisel aastal pole neil midagi süüa.»

Homin lisas, et kui metsas saab toidulaud otsa, lähevad võsavillemid kättesaadavate koduloomade kallale, nii et järgmisel aastal hakkab kindlasti asju juhtuma. «Varsti on neil jooksuaeg ja tulevad järglased, aga aasta pärast pole neil enam midagi süüa – ametnikud ei võta seda infot tõsiselt,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles