Möödunud pühapäeval, 3. jaanuaril lehvisid mitmel pool sinimustvalged lipud. Oli Vabadussõjas langenute mälestuspäev, Eesti meenutas oma sangareid. Mälestussammas kirjadega «EESTI / VABADUSSÕDA / 1918–1920 ja JÄRVAMAA / VABASTAJATELE / TÄNULIK / MAAKOND» asub kõrgel künkal Koeru–Mäeküla maantee ääres, Vabadussõja-aegsel lahinguväljal Müüsleris. Meenutab 1918. aasta detsembris ja 1919. aasta jaanuaris selles ümbruskonnas – algul Vodjal ja Öötlas, seejärel Müüsleris – peetud lahinguid, mis peatasid vaenlase pealetungi Paidele ja sundisid ta lõpuks taganema. Müüsleri mälestusmärk on austusavaldus Järvamaa kaitsepataljonile, mille kiire formeerimine algas 1918. aasta detsembris, kui punaväed lähenesid Kesk-Eestile. Pataljoniülema leitnant Konstantin Kanepi juhtimisel tuli alles osaliselt moodustatud üksusel Müüsleris maha pidada esimene tõsine tuleproov endast arvulises ülekaalus oleva vaenlasega. Kaotusi oli mõlemal poolel: Järvamaa kaitsepataljonil oli kaks surnut ja viis haavatut ning vastasel kaks surnut ja 21 haavatut. Kuid eesmärk oli täidetud: vaenlase liikumine Paide suunas peatus. Müüsleri mälestussamba püstitamise mõte tuli neiltsamadelt meestelt, kes olid seisnud Järvamaa vabaduse eest: 1934. aasta kevadel algatas selle Järvamaa kaitsepataljonist osavõtnute ühing. Ettepanek leidis kohe laialdast vastukaja. Kiiresti moodustati mälestusmärgi püstitamise komitee, mille esimeheks valiti Jaan Eilart Kaitseliidu Järva malevast. Eeltöid tehti talgute korras. Mälestusmärgi kavandi oli teinud Paide kunstnik August Roosileht. Samba avamine 15. juulil 1934 oli väga pidulik. Kohal olid riigivanem Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja Johannes Laidoner. Avasõnad lausus siiski mälestusmärgi püstitamise komitee esimees Eilart. Kutsutud oli 400 külalist, lisaks ülejäänud rahvas. Laulis Järvamaa ühendatud segakoor 300 lauljaga ja pasunaid puhus ühendatud pasunakoor. Kõik kõned võimendati 5000 kuulajale.
Möödunud pühapäeval, 3. jaanuaril lehvisid mitmel pool sinimustvalged lipud. Oli Vabadussõjas langenute mälestuspäev, Eesti meenutas oma sangareid. Mälestussammas kirjadega «EESTI / VABADUSSÕDA / 1918–1920 ja JÄRVAMAA / VABASTAJATELE / TÄNULIK / MAAKOND» asub kõrgel künkal Koeru–Mäeküla maantee ääres, Vabadussõja-aegsel lahinguväljal Müüsleris. Meenutab 1918. aasta detsembris ja 1919. aasta jaanuaris selles ümbruskonnas – algul Vodjal ja Öötlas, seejärel Müüsleris – peetud lahinguid, mis peatasid vaenlase pealetungi Paidele ja sundisid ta lõpuks taganema. Müüsleri mälestusmärk on austusavaldus Järvamaa kaitsepataljonile, mille kiire formeerimine algas 1918. aasta detsembris, kui punaväed lähenesid Kesk-Eestile. Pataljoniülema leitnant Konstantin Kanepi juhtimisel tuli alles osaliselt moodustatud üksusel Müüsleris maha pidada esimene tõsine tuleproov endast arvulises ülekaalus oleva vaenlasega. Kaotusi oli mõlemal poolel: Järvamaa kaitsepataljonil oli kaks surnut ja viis haavatut ning vastasel kaks surnut ja 21 haavatut. Kuid eesmärk oli täidetud: vaenlase liikumine Paide suunas peatus. Müüsleri mälestussamba püstitamise mõte tuli neiltsamadelt meestelt, kes olid seisnud Järvamaa vabaduse eest: 1934. aasta kevadel algatas selle Järvamaa kaitsepataljonist osavõtnute ühing. Ettepanek leidis kohe laialdast vastukaja. Kiiresti moodustati mälestusmärgi püstitamise komitee, mille esimeheks valiti Jaan Eilart Kaitseliidu Järva malevast. Eeltöid tehti talgute korras. Mälestusmärgi kavandi oli teinud Paide kunstnik August Roosileht. Samba avamine 15. juulil 1934 oli väga pidulik. Kohal olid riigivanem Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja Johannes Laidoner. Avasõnad lausus siiski mälestusmärgi püstitamise komitee esimees Eilart. Kutsutud oli 400 külalist, lisaks ülejäänud rahvas. Laulis Järvamaa ühendatud segakoor 300 lauljaga ja pasunaid puhus ühendatud pasunakoor. Kõik kõned võimendati 5000 kuulajale. Foto: Kaarel Aluoja erakogu
Kommentaarid
Copy