Eesti elanikest 78% toetab Euroopa Liitu kuulumist selgub riigikantselei poolt tellitud Faktum & Ariko uuringust „Elanikkonna suhtumine ja teadlikkus Euroopa Liidu küsimustes“. Pea kaks kolmandikku mitte-eestlastest (65%) arvab, et kuulumine Euroopa Liitu on positiivne.
Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on jätkuvalt kõrge
30. detsember 2015, 07:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring näitab, et Eesti elanikkonna toetus Euroopa Liitu kuulumisele on jätkuvalt kõrge. Seda kinnitab ka eelmisel nädalal avaldatud Eurobaromeetri sügisene uuring, mille kohaselt on toetus eurole kogu EL-i peale suurim Eestis (82%).
2014. aastal oli toetus 84%, mis on seni läbi aastate mõõdetuist kõrgeim. Kui eelmine aasta välja arvata, on toetus püsinud majanduskriisi järgsetel aastatel üsna stabiilsena (2013. aastal 80%, 2012. aastal 74%). Mõõduka toetuse muutuse taga on uuringu läbiviijate hinnangul Euroopa muutuv olukord.
„Eelmise aasta toetuse tõusu taga näis olevat asjaolu, et osa inimestest tajusid Euroopa Liitu kui julgeoleku tagajat Ukraina kriisi kontekstis, kuid praeguseks on see teema rändekriisi taustal jäänud tahaplaanile,“ selgitas Faktum ja Ariko projektijuht Liina Märtin. „Kuid samas ei saa öelda, et rändekriis on tekitanud toetuse languse – pigem on toetus lihtsalt langenud sinna tavapärasele tasemele, kus ta oli enne 2014. aasta tõusu,“ lisas ta.
Euroopa Liitu kuulumist toetavad enam nooremad, kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga ning eestlased. Toetus eurole on võrreldes eelmise aastaga püsinud samal tasemel, olles 78%.
Aasta-aastalt on suurem nende inimeste hulk, kes tunnevad ennast kursis olevat Eesti eesmärkide ja huvidega EL-s. Kui eelmisel aastal hindas ennast kursis olevaks 50% vastajatest, siis tänavu juba 57% vastajatest. Eesti tegevust EL-s hindab edukaks 52% (2014. aastal 61%) ja ebaedukaks 40% elanikest. Keskmiselt enam (66%) hindavad Eesti tegevust edukaks 15-29 aastased noored. Mida positiivsemalt on inimene meelestatud Eesti kuulumisse Euroopa Liitu, seda positiivsemalt hindab ta ka Eesti tegutsemist.
Küsides vastajatelt hinnanguid Euroopa Liidu tegevussuundade olulisuse kohta, on rändekriisi algpõhjuste lahendamine vastajate jaoks kõige esmane prioriteet. Täpselt pooled vastajatest nimetasid seda ühena kahest kõige olulisemast tegevussuunast (30% tähtsuselt esimesena ning 20% teisena). Teisel kohal on Euroopaga ühendava infrastruktuuri arendamine (nt Rail Baltic ja energiaühendused Põhjamaadega), mida 35% vastajatest nimetas prioriteedina (17% tähtsuselt esimene ja 18% tähtsuselt teine). Nendele kahele teemale järgnesid üsna võrdselt pankade järelevalve kindlustamine (27%), euro stabiilsuse kindlustamine (26%) ning viisavabadus Venemaaga (24%).
Uuring viidi läbi novembris 2015 ja selle läbiviimiseks kasutati telefoniintervjuude meetodit. Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15+ aastat ning küsitletute hulk oli 500 inimest.