Vahetult enne pühi lõppes kandidaatide esitamine konkursile «Järvamaa aasta tegu 2015» ning nüüd kuulutavad Järvamaa omavalitsuste liit ja Järva Teataja välja rahvahääletuse, kus kõik saavad valida välja nende meelest tänavu maakonnale olulise ja erilise teo.
Oma valikut saab teha mitmel viisil.
• Lõika välja kupong Järva Teatajast ja postita või too see Järva Teataja toimetusse (Väike-Aia 5, postkast 38, Paide).
• Kirjuta oma valik Järva Teataja digilehes loo «Aasta teo hääletus» kommentaariumi.
• Hääle võid saata ka e-kirjaga aadressil toimetus@jt.ee või anna sellest teada Järva infoportaali leheküljel www.jarva.ee.
• Valikust võib teada anda ka Järva Teataja või Järvamaa – Eesti Südamaa Facebooki lehel sõnumitesse kirjutades.
Hääletus lõpeb 22. jaanuaril. Aasta tegu kuulutatakse välja 29. jaanuaril. Tavapäraselt saab võitja auhinnaks vaiba, mis jääb meenutama tegusat aastat. Tänavu on selleks Liis Pihliku teos «Sirutus».
Aasta tegu selgub juba kolmeteistkümnendat korda.
Järva-Jaani rulapark
Septembris avas Järva-Jaanis uksed Kesk-Eesti moodsaim ning suurim rula-, rulluisu- ja trikirattasõiduks mõeldud sisepark.
Ligi 12 000 eurot maksma läinud ekstreemspordikeskus valmis vabatahtlike, annetajate ja kohalike ettvõtjate toel. Üks suurimaid toetajaid oli E-Piim, kes 360 ruutmeetri rulapargi avamisel kinkis noortele rulasid, tõukerattaid ja kiivreid.
Väätsa eakatekodu valmimine
Juuni algul avatud Väätsa eakatekodu vähendas pisutki karjuvat vajadust ööpäevast hooldust pakkuvate hoolekandeasutuste järele maakonnas.
Säravkollase puitvoodriga eakatekodu asub Väätsa mõisapargi vastas üle tee. Et hoone on energiatõhus, sellest annavad märku plekkkatust katvad päikesepaneelid. See on Väätsa vallas taasiseseisvumisaja esimene avalik hoone.
Hoonet ehitas AS Tartu Ehitus. Ehituse maksumus oli 1,4 miljonit eurot, millest 1,1 miljonit rahastas programm.
Eakatekodus on kohti kuni 38 inimesele, valida on ühe- ja kahekohaliste tubade vahel, eraldi on toad erivajadustega inimestele.
Oktoobri lõpu seisuga maja veel elanikke päris täis polnud. Senised elanikud on olnud valdavalt pärit Järvamaalt.
Aruküla mõisa peahoone ennistus
Ametlikult 18. septembril avas jälle uksed Koeru keskkooli algklasside õppehoone, 17. sajandi esimeses pooles asutatud muinsuskaitsealune Aruküla mõis, mis oli alates 2014. aasta maist läbinud põhjaliku uuenduse.
Mõisa renoveerimist rahastati ligi miljoni euroga EMP finantsmehhanismi 2009–14 programmist «Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise», millele lisandus omaniku omaosalus.
Aruküla mõisa eripäraks ja huviväärsuseks on saanud ennistuse käigus krohvi alt vabastatud ja praegu nähtavad historitsistlikud seinamaalingud, mis annavad uhke klassitsistliku välisilmega mõisa seni tagasihoidlikuks peetud sisekujundusele suure väärtuse.
Peatöövõtja oli Tarrest LT. Mõisa omanik on Koeru vald.
Järvamaa tütarlastekoori tunnustused
Järvamaa tütarlastekooril on olnud tegus aasta. Tunnustustest suurim saabus juuli lõpus San Franciscos olnud mainekalt koorivõistluselt Golden Gate, kus osales rohkem kui 600 last ja noort kaheksa riigi 21 koorist.
Lisaks esikolmikule jagas žürii välja kuus eripreemiat. Festivali külalisdirigent ja žüriisse kuulunud Eesti koorijuht Aarne Saluveer ütles, et Järvamaa neiud said maailma kultuuripärandi eripreemia rahvamuusika kategoorias esitatud Veljo Tormise laulude «Kaerajaan» ja «Pikk ingliska» eest ning selles kategoorias õnnestus neil laulda end nii-öelda hõbedasele tasemele.
Saluveer märkis, et kuigi tee kuldse tasemeni on veel pikk, väärib sellisel tasemel osavõtt rahvusvahelisest konkursist tunnustust.
Järvamaa tütarlastekoor, mida juhendavad Tiiu Schüts ja Anne Toomistu, on ka aasta koori nominentide nimekirjas.
Türi kesklinna remonditud tänavad ja ringristmik
Eelmisel aastal alanud ja lõppeva aasta augustis punkti saanud Türi linna läbiva Pärnu–Rakvere maantee remont pani tõenäoliselt proovile kõigi türilaste, aga ka linna läbivate sõidukijuhtide kannatuse.
Tolmav kuumaastikku meenutav tee, mürisevad teetöömasinad ning pidevad liiklusseisakud ja ümbersõidud kuuluvad tahes-tahtmata asja juurde.
Türi linna läbiva Pärnu–Rakvere tee remont algas 2014. aastal. Talvepuhkusele minnes olid teetööd tehtud Viljandi-poolsest linnapiirist raudteeülesõidukohani, kust tööd jätkusid tänavu aprillis.
Suve keskpaigaks jõudis järg Paide-poolse piirini, välja ehitati ka kesklinna ringristmik. Kogu lõigu ulatuses remonditi ja ehitati juurde jalgteid ja uuendati tänavavalgustust.
Türi linna läbiva Pärnu–Rakvere maantee remont läks maksma 2,5 miljonit eurot.
Liitlased kasutavad Koigi lennuvälja
Kuigi ameeriklased kasutasid Koigi murulennuväli juba eelmisel aastal, läks suuremaks tegevuseks ikkagi tänavu. Küll maandusid lennuväljal suured transpordilennukid, küll sooritati lennuvälja kohal nii lennukitelt kui helikopteritelt langevarjuhüppeid.
Lennuväli kuulub õppeväljakuna Kaitseliidu Järva maleva bilanssi ning kaitseliitlased on selle eest igati hästi hoolt kandnud. Nagu ütles üks USA armee kolonel, on see suurepärane koht, kus treenida.
Aasta alguses kirjutas Järva Teataja, et Koigi lennuväli on avaldanud soovi taotleda käesoleval aastal lennuvälja sertifikaati. See võib tihendada sealset lennuliiklust veelgi.
Projekt «Anna kiriku heaks»
Terve aasta väldanud projekt «Anna kiriku heaks», mille eestvedaja oli Margo Hussar, kogus selle aja vältel eestvedaja endi üllatuseks üle ootuste suure rahalise toetuse. Projekt puudutas väga paljusid inimesi. Loodetud 2000 euro asemel laekus peaaegu sajalt eraisikult ja üheksalt ettevõttelt annetustena 16 307 eurot. Selle abiga tõrvati üle kiriku katus. Riigilt laekus lisaks 3000 eurot, mida kasutati elektritöödeks.
Projekt jätkub. Uuest riigieelarvest toetab kolm erakonda niinimetatud katuseraha abil Anna kirikut 15 000 euroga. Allesjäänud annetuste ja uute toel loodetakse järgmisena remontida mädanenud ja auklik kiriku põrand.
Paide tänavavalgustuse projekt
Veidi vähem kui aastaga paigaldati Paidesse üle 36 kilomeetri maakaablit ja 1299 uut tänavavalgustuslampi, mille tulemusel säästab linn aastas eelarvest kuni 30 000 eurot.
Tegemist on nutikate leedvalgustitega. Igas lambis on väike kontroller ja kilbis veel omakorda veidi suurem, nii et kõiki lampe saab õhu kaudu kontrollida ja juhtida.
Lisaks Paide linnale läksid uudsele valgustusüsteemile üle Haapsalu, Jõhvi, Keila, Kuressaare, Valga ja Võru linn. Lisaks linnaeelarvele rahastati projekti rohelisest investeerimisskeemist CO2 kvoodi Austria Vabariigile müügi tulu eest.
Paide turu valmimine
Juba nõukogude ajast on kohalike ütlust mööda oodatud ja ka lubatud Paidesse korralikku turgu. Nüüd see kaua oodatud ja pikalt räägitud kaunikene siis lõpuks valmis.
Nüüd on Paide kultuurikeskuse kõrval suure parkla veeres, Selveri ees korralik turuplats nelja viisaka kioski ja kahe suure lettidega varjualusega. Siiani on kõikides kioskites aktiivsed müüjad ja kauplemine käib ka välilettidel.
Sargvere tulekahjus kannatanute aitamine
18. veebruari pärastlõunal Paide vallas Sargvere külas põlenud 24 korteriga korrusmaja sai tulest ja kustutusveest kahjustada sedavõrd, et algul kartsid majaelanikud, et nad peavad endale uue eluaseme leidma. Et maja polnud kindlustatud, siis tundus olukord pärast õnnetust eriti trööstitu.
Nüüd tunnistavad Sargvere elanikud, et maja on isegi paremad seisus, kui enne õnnetust. Paljude lahkete inimeste ja kohaliku omavalitsuse kõrval pani maja taastamisele õla alla ka valitsus.
Kohalike südant soojendas enim aga vastutulelikud inimesed ja asutused, kes annetasid nii raha kui olid ka nõu ja jõuga abiks.
Kallisaba Katla kontserdid
Albu vallas asuv Kallisaba puhkekeskus lükkas suvel käima kontsertide sarja ning Järvamaa sai seega juurde täiesti uue kontserdipaiga.
Puhkemaja pidajad otsustasid, et lisaks seminaride ning suvepäevade ja -laagrite korraldamisele saaks keskuse asupaika silmas pidades seal ka suurepäraseid kontserte korraldada.
Sedaviisi tõidki nad suve jooksul oma õuele kolm kontserti, millest said osa sajad lähemalt ja kaugemalt Albu valla Mägede küla maadele tulnud kultuurinautlejad.
Kontserdisarja esimene esineja oli juunis Vaiko Eplik, juulis kuulis Kallisabal Kõrsikuid ja augustis astus kuulajate ette ansambel Jäääär.