Eesti rahuvalvajatele tulevad rahvusvahelised jõulud

Kuigi Liibanonis teenivad eestlased asuvad kodust enam kui 3000 kilomeetri kaugusel, on siiski ka Lõuna-Liibanonis võimalik osa saada jõulutundest ja -pidustustest. Tavapäraselt tähendavad jõulud eestlastele kodust püha, mida peetakse pereringis. Nii on ka Eesti kontingendi ülema major Kalle Kõlli puhul.

„Jõulud tähendavad minu jaoks ennekõike võimalust olla koos perega, võtta korraks kiiretelt toimetamistelt aeg maha ning veeta aega koos lähedastega,“ kirjeldab major Kõlli ja lisab, et koduste jõulude juurde kuuluvad alati kuuse valimine ja ehtimine, väga maitsvad jõulususöögid, surnuaeda küünalde viimine ning loomulikult ka jõuluvana külaskäik.

See, kas Liibanonis teenivatele kaitseväelastele ka jõuluvana tuleb, selgub siis kui eestlased teisel jõulupühal pidu peavad. Jõuluõhtu naelaks on õhtusöök, mille kaitseväelased ise valmistavad Eestist toetuse väejuhatuse saadetud söögist.

Ühine jõulude pidamine on oluline ka Liibanonis teeniva Eesti kaitseväe kontingendi kõige nooremale liikmele reamees Marten Karjusele, kes ütles, et jõulud on see aeg, kus võimalusel püütakse perega kokku saada ja ühiselt jõuluroogasid nautida.

Major Kõlli on ka varem pidanud teenistuse tõttu jõulupühi kodust eemal veetma ja seda Eestist täiesti erinevas kliimas. Olgu selleks siis 2011. aastal Ameerika Ühendriikide lõunaosas Texase osariik või 2007. aastal Afganistanis Kandahari provints. „Kandaharis oli meil, nagu seekord Liibanoniski, rahvusvahelised jõulud, sest tähistasime seda koos Eesti, Hollandi, Briti, Kanada ja Rumeenia sõjaväelastega,“ ütles major Kõlli.

Lõuna-Liibanonis ÜRO baasis 2-45 teenivatele Soome-Iiri pataljoni kaitseväelastele mööduvad ka jõulud teenistuse tähe all, kuid see on korraldatud nii, et iga pataljoni allüksus ja sealhulgas iga kaitseväelane saaks võimaluse pühade puhul veidi vabamalt võtta ning jõule tähistada. Major Kõlli ütleb, et kuigi pataljonis on jõulupühad olulisel kohal ja neid tähistatakse suurelt, siis põhitegevused, nagu patrullimine ja vaatluspostide mehitamine üksuse vastutusalal ning koostöö Liibanoni relvajõududega selle tõttu ei kannata.

Pataljonis on jõuluhooaeg nii mõneski mõttes möödunud samamoodi nagu Soomes, Iirimaal või Eestiski ehk järk-järgult on nähtavale ilmunud jõulukaunistusi nii staabis, sõdurite majutuses, baasi tänavatel ja sõdurikodus, aga tähistatud on ka advendiaega traditsiooniliste jumalateenistustega. Lõbusama poole pealt tasub kndlasti mainida iirlaste korraldatud jõulukampsunite võistlust. Võistlusel osalevad kampsunid pole tingimata moe ja maitsekuse tippsaavutused, aga selles korraldatud konkursi humoorikas mõte seisnebki.

Soome-Iiri ühispataljonis teenivatel kaitseväelastel on jõulude puhul võimalik osa saada ka ümbruskonna asulate, nagu Dibil ja Yaroun kirikutes peetavatest öistest ja hommikustest jumalateenistustest. Jõululaupäeval osalevad nii eestlased, soomlased kui ka iirlased Ayn Ibili linnakeses kohalikele lastele korraldatud jõulupeol. Pataljoni siseselt on jõulude tähistamine jagatud kolme riigi vahel.

„Oleme jaotanud pühade tähistamise rahvuste vahel ära, selliselt et terve kontingent saaks üheskoos oma jõuluüritusest osa võtta,“ ütles major Kõlli. „Jõululaupäev on Soome kontingendil rahulikum ning esimene jõulupüha on jällegi puhkepäev Iiri kontingendile. Eesti kontingendi tähtsaim sündmus seekordsete jõulupühade ajal on teisel jõulupühal toimuv jõuluõhtusöök, kus kogu kontingent kokku saab. Eestist on meile jõuludeks külla tulemas ka kaitseväe kaplan major Gustav Kutsar.“

Pühadehooaja võib pataljonis lõppenuks lugeda siis kui uue aasta esimese päeva hommikul ärkavad Eesti kontingendi ohvitserid ja vanemallohvitser teistest varem, et Liibanonis teenivatele Eesti sõduritele hommikusöök valmistada. Seniks, aga soovib major Kõlli terve kaitseväe Liibanoni kontingendi nimel kodustele rahulikku jõuluaega. „Soovin teile kõigile rahulikke jõulupühi ning tänan kõiki koduseid toetuse ja heade soovide eest. Oleme kindlasti pühade ajal mõtetes teiega,“ ütles major Kõlli.

Järvakaid teenib Liibanonis rahuvalvemissioonil loo autori, Eesti kaitseväe teabeohvitseri kapten Arvo Jõesalu sõnul kolm.

ESTPLA-20

Suurema osa Liibanoni suundunud Eesti kontingendist moodustab jalaväerühm ESTPLA-20, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Üle kolmandiku kontingendi kaitseväelastest on eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega. Kontingendi ülem on major Kalle Kõlli ja rühmaülem nooremleitnant Priit Lillemets. Kontingendi eelgrupp suundus Liibanoni novembri alguses.

Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Pataljoni kuulub üks soome- ja üks iiri jalaväekompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii. Pataljoni toetab Iiri ja Soome kaitseväelastest kompaniisuurune toetusüksus. Soome-Iiri pataljon on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFIL-i hetkel 39 riiki.

Novembris Liibanonis teenistust alustanud kaitseväe kontingent on järjekorras juba kolmas, esimest korda teenisid Eesti jalaväelased Liibanonis 1996 – 1997.

Allikas: Kaitsevägi