Moodsad turvakaamerad võtsid linna valve alla

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türi valla majandusosakonna juhtaja Urmas Kupp asub detsembrist juhtima Järvamaa Ühistranspordikeskust.
Türi valla majandusosakonna juhtaja Urmas Kupp asub detsembrist juhtima Järvamaa Ühistranspordikeskust. Foto: Dmitri Kotjuh

Türile paigaldatud kuue moodsa turvakaamera pildi kvaliteeti vana süsteemiga võrrelda ei anna. Kui selleks on põhjust, võib edaspidi kaamerate hulk, näiteks linna sisse- ja väljasõitudel, ka suureneda.

Sügisest valvab Türil avalikku korda G4S. Linna paigaldatud videokaamerad edastavad pildi turvaettevõtte juhtimiskeskusse ja korrarikkumist märgates sõidab sündmuspaika turvafirma ekipaaž. Kui tarvis, kaasatakse korrarikkumist lahendama politseinikud.

Kaamerapilt jõuab interneti vahendusel ka Türi vallamajja.

Kaamera harjutab korda järgima

G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja sõnas, et videovalve mõte on vähendada avaliku korra rikkumisi. «Kaamerad on abiks korrarikkumiste tuvastamisel, olgu need siis avalikus kohas alkoholi tarvitamised, kaklused, noorte kampade kogunemised,» täpsustas ta.

Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Urmas Kupp ütles, et videokaameratega on linna valvatud ennegi, kuid tehnika vananes ja kehva pilti edastanud kaamerad tuli välja vahetada.

Türi vallavalitsus tegi uue hanke, millele parima tehnilise lahenduse pakkus G4S. Kolmeaastane leping kehtib 2018. aasta 31. augustini ning iga kuu peab vald maksma turvafirmale teenuse eest 1416 eurot.

Uut kaamerasüsteemi Kupu hinnangul vanaga suurt võrrelda ei anna. «Kõige suurem muutus on kaamerate parem pilt, mille alusel on korrarikkujaid võimalik hiljem tuvastada,» selgitas ta. «Vanade kaamerate puhul oli nii, et salvestatud materjali üle vaadates poleks ma iseennastki ära tundnud. Pigem fikseerisid toonased kaamerad lihtsalt tegude, näiteks aastaid tagasi Türi keskväljakul kuuse mahasaagimise kellaaegu.»

Kaamerad on paigaldatud vallavolikogu majandus- ja turvalisuskomisjoni ettepanekute järgi kultuurikeskuse parklasse (võtab enda alla ka laste mänguväljaku), kesklinna parklasse, kesklinna parki (purskkaevu ümbrus), laululava piirkonda ja Jaama tänava parklasse.

Jaama tänava ja kultuurikeskuse parklas ja kesklinna pargis siiani kaameraid ei olnud.

Ka Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann rõhutas, et tänapäevased turvakaamerad on ennekõike vajalikud avalikus ruumis korra tagamiseks. «Tõsistest kuritegudest palju rohkem on ju avaliku korra rikkumisi ja vandaalitsemisi,» selgitas ta. «Üleval on kaameratest teavitavad märgid, mis annavad lootust, et paha peal inimesed muudavad oma käitumise õiguskuulekamaks.»

G4S Lõuna piirkonna müügiosakonna juhataja Üllar Liblik on koos vallavalitsusega välja valinud probleemsemad piirkonnad, kuhu on paigaldatud kuus nüüdisaegset analüütikaga kaamerat.

Neist neli on pöörd- ja kaks statsionaarsed kaamerad, mis kõik edastavad väga head pilti. «Tänapäevane tehnoloogiline lahendus võimaldab paremini saada ülevaadet tööpiirkonnast ka siis, kui kaameraid otseselt ei jälgita, näiteks Türi lauluväljaku juures olevad kaamerad registreerivad automaatselt öisel ajal sihitu liikumise rannaalal või viibimise keelatud perioodil lauluväljaku laval,» selgitas Liblik.

Liblik sõnas veel, et samamoodi aitavad pöördkaamerad läbi analüütiliste reeglite automaatselt märku anda, kui kesklinna pargis hakkab kogunema näiteks noorteseltskond või kultuurikeskuse parklas autodega seltskond. «See kõik teeb videojälgimise operatiivsemaks ja on võimalik juba ennetavalt sekkuda avaliku korra rikkumisse,» lisas ta.

Sisse- ja väljasõit läheb valve alla

Juba paigaldatud kuus kaamerat ei pruugi Türil viimaseks jääda. Pipi-Liis Siemanni ütlust mööda võib kaameravõrgustik laienedagi. «Koostöös politseiga on jutuks tulnud näiteks linna sisse- ja väljasõitude juurde kaamerate lisamine,» täpsustas ta. «Mõte vajab lihvimist, sest ükskõik, millise valve puhul peab olema selge avalik huvi. Valimatult kaameraid paigaldada ja inimesi igal pool jälgida ei saa.»

Samuti on kaalumisel teha kaamerapilt nähtavaks politseinikele, nagu on Paides, kus on üleval viis valvekaamerat.

Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu selgitas, et Paide turvakaameraid saavad suunata politseinikud. «Kui näiteks ühes kesklinna meelelahutuskohas on peod, siis on meie võimuses suunata raekoja seinal olev kaamera peokoha uksele,» täpsustas ta.

Toomsalu kinnitas, et kasu võib olla igast videovalvekaamerast, sest need kergendavad politseinike tööd. «Võtame näiteks salvestised, milles palutakse tuvastada isikuid, olgu põhjuseks kas poe- või kütusevargused,» sõnas ta.

Kaamerasalvestiste omanikel soovitas Toomsalu süütegudest politseinikele teada andes ja nendega salvestist jagades mõelda sellele, kas seda on ikka otstarbekas veel kellegagi jagada. «Materjali omaalgatuslikult jagamine meediaväljaannetega võib raskendada menetlust, sest nii mõnigi pahategija, saades teada, et on «pildile jäänud», võib end varjama hakata,» selgitas ta.

Paide linna kaamerate pildi kvaliteediga on Margus Toomsalu üldiselt rahul. «Parandada saab valgustust, sest öine pilt ei ole just parim,» sõnas ta.

Politseinikud on huvitatud Türi kaamerate pildi otsenägemisest ja ka taasesitamisest. Linna sisse- ja väljasõiduteed pakuvad neile samuti huvi, sest tihti on varavastased ja isikuvastased süüteod seotud sellega, et neid on tuldud toime panema teisest piirkonnast.

Türi linna siiani valvanud kaamerad olid paigaldatud 2000ndate keskpaigas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles