Raskeveokid püsivad politsei huviorbiidis põhjusega

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

2015. aastal tuvastatud rikkumiste  järgi on peamisteks murekohtadeks raskeveokite tehniline seisund, rohked sõidu- ja tööaja rikkumised ning ülekaal. Keskmiselt iga kolmas veok tuli saata erakorralisele ülevaatusele, iga viienda veoki juht oli rikkunud töö- ja puhkeaja nõudeid.

Ühissõidukite puhul oli olukord sarnane: iga kolmas masin tuli saata erakorralisele ülevaatusele. Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtiveksperdi Mika Männiku sõnul näitab tänavune riigiametite liiklusreidide statistika , et bussijuhid suhtuvad töö- ja puhkerežiimi tõsisemalt, kuid sellegipoolest tabati iga kaheksas juht rikkumiselt.  „Liialdamata võib öelda, et väsinud juht käitub liikluses sama moodi kui joobes juht. Teaduslikult uuringud näitavad, et 24 tundi magatust võrdub 1 promillise joobega,“ selgitas Männik. 

Maanteeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Tööinspektsiooni ühisreidide üks peamine eesmärk on hoida ära liiklusohtlikke olukordi. „Veoki katkised pidurklotsid, korralikult kinnitamata koorem või kurnatud juht – nad kõik kujutavad liikluses märkimisväärset ohtu,“ rõhutas Maanteeameti juhtivekspert.   

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles