Kuigi rukkileib omab tänu rohkele kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete sisaldusele olulist rolli tasakaalustatud toitumises, on selle tarbimine Eestis viimastel aastatel pidevalt vähenenud ning seda eriti noorte seas.
Eesti noored peaksid rohkem rukkileiba sööma
14. detsember 2015, 08:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fazer Eesti tootespetsialisti Annika Albei sõnul süüakse rukkileiba vaatamata selle mitmetele kasulikele omadustele Eestis aina vähem. “Eesti toitumisspetsialistid peavad rukkileiba toitumise üheks oluliseks alustalaks, mida soovitatakse süüa vähemalt neli viilu päevas, kuid millegipärast jõuab see meie toidulauale aina harvemini,” sõnas Albei ja lisas, et eriti teeb muret rukkileiva vähene tarbimine noorte ja laste seas, kes sageli eelistavad leivale rasvarohkeid kartulikrõpse või saiakesi.
Selleks, et propageerida rukkileiva söömist eelkõige nooremate inimeste seas, on Fazer arendanud kaks kaasaegset rukkitoodet. Fazer Finest sarja lisandusid 93%-lise rukkisisaldusega Rukkitäisteraleib ning 100% rukkijahust tehtud Rukkiratas. Mõlemad leivad on e-ainete vabad.
Rukkileivas on rohkesti närvitalitlust toetavaid B-grupi vitamiine, vere kolesteroolitaset langetavaid ja soolestiku kasulikku mikrofloorat säilitavaid kiudaineid. Mineraalainetest on rukkileivas rohkesti magneesiumi ja kaaliumi, mis aitavad ennetada südame- ja veresoonkonna haigusi. Kiudaine- ja mineraalaineterikkam on rukkitäisterajahu. (JT)