Mardi viljakus sõltus karvasusest

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Algsest meeste mardijooksust on saanud laste santimas käik, kuid õnnetoov sõnum on aegade jooksul jäänud samaks.

Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi järgi on mardipäev tänini elav tähtpäev, mida eeskätt teatakse kui mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Nende tulek tõi kaasa viljaõnne ja neile tuli jagada ande.

Eesti rahvakalendris on mardipäeva kohta kirjas, et algselt liikusid ringi mehed, aja möödudes meesteks riietunud tütarlapsed. Eesti rahva muuseumi giidi-metoodiku Virve Tuubeli ütlust mööda liiguvad tänapäeval tihti ühise segakambana perest perre ainult lapsed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles