Et karusid on sedavõrd palju, usub pikaaegse kogemusega mesinik, et nad lihtsalt ei mahu enam metsadesse ära ja tühi kõht on see, mis ajab neid juba küla lähedale mesitarusid rüüstama.
Mets jääb karudele kitsaks
7. november 2015, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koeru vallas Ervita külas eramus elav Kalle (täisnimi toimetusele teada) on pidanud mesilasi üle 25 aasta, kuid ei mäleta, et karud oleksid tulnud mesitarusid rüüstama nii lähedale kui viimastel aastatel.
Tema meelest on karusid metsas lihtsalt nii palju, et kõik ei mahu enam metsa ära. «Tühi kõht ajab looma külalähedasi tarusid ründama ja siin pole midagi imestada ega kurvastada. Karusid on vaja lihtsalt rohkem maha lasta,» lausus ta otsustavalt.
Karu peab Kalle meelest olema ikka loom, keda metsaski naljalt ei kohta, kuid viimased paar aastat on ta juhtunud neid külalähedases metsas mesitarusid vaatamas käies oma silmaga liigagi tihti nägema.
Tänavu rüüstasid karud, jälgede järgi karuema koos poegadega, Kalle kaht külast üldse mitte kaugel asuvat korjekohta. «Muidugi see hirmutab,» sõnas Kalle. Elektrikarjus on kõigi tema mesitarugruppide ümber. «Ju ilmade jahenedes ütlesid neis mõnes akud üles ja nii karu selle õige momendi ära tundis.»
Meekahjule mesinik Kalle seejuures ei mõtle. «Suurim kahju on purustatud pesa, sest seda ei korva miski ja kui sul ikka seitse taru aastas ära lõhutakse, siis naerma just ei aja,» ütles ta.
Keskkonnaameti jahindusspetsialist Uno Treier sõnas, et tänavu on karude rüüstetegevus metsades hoogustunud eelkõige nende arvu suurenemise tõttu.
Eelmisel aastal fikseeris amet seitse juhtu ja 12 mesilaspere huku, tänavu on rüüstejuhtumeid olnud kümme ja hävinud peresid 32.
Piirkondadest on suurema löögi all olnud Koeru valla mesinikud, ründeid on esinenud ka Albus ja Imaveres. Üksikjuhtumeid on Türi, Paide, Imavere ja Ambla vallast. «Elu on näidanud, et kes mesinikest korra vitsad kätte saab, see teeb asjad korda ehk paigaldab korraliku elektrikarjuse, mis hoiab karu üsna tulemuslikult tarust eemal,» lausus ta.
Treier täpsustas, et rohkem on löögi alla sattunud suured mesinikud, kes on viinud mesilad korjatele välja, kuid esinenud on ka kodulähedaste tarude rüüsteid. Tänavu on rüüstamas käinud palju poegadega emakarusid.
Karude ründed mesilatesse algasid aprillis ja viimastest on teada antud oktoobris.
Järvamaa jahindusklubi esimees Arvi Luuk sõnas, et karusid võib metsades olla tõesti rohkem, sest lõppenud karujahihooajal tabati kõik viis küttida lubatud looma kohe esimesel kuul augustis.
Karujaht on lubatud 1. augustist 31. oktoobrini, Järvamaal oli viis luba. «Vähemalt poole rohkem võiks keskkonnaamet meile karulubasid anda, siis oleks mesinikel muret vähem,» lisas Luuk.
Tänavu kütiti suurim, 225 kilogrammi kaalunud karu Kõrvemaa jahipiirkonnas, teised jäid jahimeeste püssi ette Imavere, Koigi, Koeru ja Esna jahipiirkonnas. Kütitud karudest neli olid emased ja üks oli isane.