Üleilmne majanduskriis 1930ndail pigistas ühel ajal ja tugevalt nii Euroopa suuri ja jõukaid kui ka väikest ja noort Eesti Vabariiki. Maailmaturg oli küllastunud tavalistest piimasaadustest. Insener O. Uritam kirjutas ajakirja Tehnika Kõigile 1937. aasta märtsinumbris: «Mõni aasta tagasi kõrgete sisseveotollide ja litsentside tõttu meie karjasaaduste turustamine välismail oli seotud nii suurte raskustega, et tuli isegi või valmistamist ajutiselt piirata ja kiires korras asuda uute võimaluste otsimisele karjasaaduste turustamiseks.» 80 aasta tagune riigikogu ja valitsus olid toimekad ja nutikad: 1935. aasta 27. septembril anti välja riikliku erikapitali moodustamise määrus, mille alusel moodustati riigimõisate valitsuse juurde riikliku piimatööstuse ellukutsumiseks riigieelarvest piimatööstuse erikapital 200 000 krooni. Kapital oli mõeldud kondenspiima ja piimapulbri tootmise ettevalmistamiseks ja turustamiseks. Nii tekkis ka Särevere riigimõisasse Türi-Viljandi maanteesilla kõrvale Prandi jõe kaldale kondenspiima- ja piimapulbritehas. 40,7 meetri pikkuse ja 12,7 meetri laiuse hoone kavandasid arhitektid August Volberg ja Jaagup Teinbruk-Linnakivi. Hoone kõrgemasse ossa olid mõeldud piimapulbri valmistamise ruumid, madalas osas paiknesid kondenspiima tootmise seadmed. Tehase ehitus algas 1935. aasta 1. oktoobril ja tööd olid valmis järgmise aasta 1. juuliks. Seadmed ja masinad olid tolle aja moodsaimad: kondenspiima tootmiseks tarniti seadmed Taanist, piimapulbrimasinad pärinesid Saksamaalt. Masinad võimaldasid töödelda päevas 8500 liitrit piima: 6000 liitrit kondenspiimaks ja 2500 liitrit piimapulbriks.
Üleilmne majanduskriis 1930ndail pigistas ühel ajal ja tugevalt nii Euroopa suuri ja jõukaid kui ka väikest ja noort Eesti Vabariiki. Maailmaturg oli küllastunud tavalistest piimasaadustest. Insener O. Uritam kirjutas ajakirja Tehnika Kõigile 1937. aasta märtsinumbris: «Mõni aasta tagasi kõrgete sisseveotollide ja litsentside tõttu meie karjasaaduste turustamine välismail oli seotud nii suurte raskustega, et tuli isegi või valmistamist ajutiselt piirata ja kiires korras asuda uute võimaluste otsimisele karjasaaduste turustamiseks.» 80 aasta tagune riigikogu ja valitsus olid toimekad ja nutikad: 1935. aasta 27. septembril anti välja riikliku erikapitali moodustamise määrus, mille alusel moodustati riigimõisate valitsuse juurde riikliku piimatööstuse ellukutsumiseks riigieelarvest piimatööstuse erikapital 200 000 krooni. Kapital oli mõeldud kondenspiima ja piimapulbri tootmise ettevalmistamiseks ja turustamiseks. Nii tekkis ka Särevere riigimõisasse Türi-Viljandi maanteesilla kõrvale Prandi jõe kaldale kondenspiima- ja piimapulbritehas. 40,7 meetri pikkuse ja 12,7 meetri laiuse hoone kavandasid arhitektid August Volberg ja Jaagup Teinbruk-Linnakivi. Hoone kõrgemasse ossa olid mõeldud piimapulbri valmistamise ruumid, madalas osas paiknesid kondenspiima tootmise seadmed. Tehase ehitus algas 1935. aasta 1. oktoobril ja tööd olid valmis järgmise aasta 1. juuliks. Seadmed ja masinad olid tolle aja moodsaimad: kondenspiima tootmiseks tarniti seadmed Taanist, piimapulbrimasinad pärinesid Saksamaalt. Masinad võimaldasid töödelda päevas 8500 liitrit piima: 6000 liitrit kondenspiimaks ja 2500 liitrit piimapulbriks. Foto: Kaarel Aluoja erakogu
Kommentaarid
Copy