Kahel Paide inimesel on hiljuti olnud probleeme ASi Eesti Keskkonnateenused jäetud tühjendamata konteinerite ja tühisõiduarvetega, teenusepakkuja endal süüd ei näe ja ütleb, et prügikastideni jõuda oli raske.
Väike möödarääkimine tõi prügiveo tühiarved
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paidelane Külli Paju on hädas prügivedu pakkuva aktsiaseltsiga Eesti Keskkonnateenused. Viimati tühjendati tema prügikasti augustis ja prügi pole enam kuskile ladustada.
Paju ütles, et 23. septembril pidi olema prügiauto, aga seda ei tulnud ja talle laekus tühisõiduarve. «Võtsin teenusepakkujaga ühendust, et milles probleem,» sõnas ta.
Üks ütleb üht, teine teist
Paju selgitas, et elab Tööstuse tänavas, kus tema kinnistu aed piirneb jalakäijate teega, pärast mida on kohe sõidutee. «Sain vastuseks, et tühisõit tuli selle pärast, et ma polnud tõstnud oma konteinerit aiast välja tänavale, aga kuidas ma saan selle keset jalakäijate teed asetada?» küsis ta.
Paju meelest pole eetiline lõigata oma konteineriga ära jalakäijate teekonda, sest kitsal teeribal ei mahuks siis keegi tema konteinerist lapsekäru või ratastooliga mööduma. «Keskkonnateenustega lepingut sõlmides märkisin ankeeti, et tühjendamiseks on vaja võtta konteiner värava seest, sest ma ei saa seda keset tänavat aiast välja tõsta,» selgitas ta.
Lepingusse see asjaolu ei jõudnud. Paju tunnistas oma eksimust, et pärast mitut korda selle tingimuse soovimist lepingusse ta allkirjastamise ajal seda üksikasjalikult läbi ei lugenud ja lepingusse seda punkti siiski ei pandud. «Pealegi on nende endi eeskirjades kirjas, et prügikonteineri aiast väljatõstmine on soovituslik, mitte kohustuslik,» mäkis ta.
Eesti Keskkonnateenused ei nõustu oma kodulehel öeldud väljendiga «soovituslik». «Aiaga ja muul viisil piiratud territooriumil paiknevad mahutid paigaldatakse jäätmete väljaveo päeval kinnistu piirdeaiast väljapoole selliselt, et oleks vedajale kättesaadav ega häiriks liikluskorraldust,» ütles lõuna regiooni piirkonnahaldur Merlene Jalak.
Jalak lisas, et tegemist pole soovituse, vaid kliendi kohustusega.
Pärast paari kirjavahetust Eesti Keskkonnateenuste klienditeenindaja Marika Martiniga soovis Paju lisasõitu, et saaks oma konteineri tühjaks.
Vastust ta sel teemal ei saanud, kuid üsna pea tuli järgmine tühisõiduarve, kust selgus, et prügiauto oli käinud vahepeal lisasõitu tegemas. Jalak väitis, et kiri oli saadetud kliendile tühjendamisele eelnenud päeval. Paju ütles, et tema postkastis kirja pole.
Paju sooviks lepingut muuta, kuid tema Eesti Keskkonnateenustele saadetud kirjadele ei tule vastuseid ja ta tunneb, et teda ignoreeritakse. «Alguses mu kirjadele vastati, aga need olid rohkem nagu haukumised, nüüd ei vastata enam üldse. Kuidas saab kliendiga niimoodi käituda?» pahandas ta.
Piirkonnahaldur Jalak ütles kindlalt, et kõikidele kliendikirjadele on vastatud. Paju ütles, et ootab oma viimasele kolmele kirjale vastust siiani.
Paju sõnas veel, et samal tänaval on naabritel samuti konteiner aias sees, aga nende aed on avatud ja sealt tühjendatakse konteinerit. Tema soov on jõuda teenusepakkujaga lahenduseni, et ka tema konteinerit tühjendataks aiast seest ja ta ei peaks seda keset tänavat vedama. Ka eile jäeti Paju konteiner tühjendamata. «Prügiauto laadija ütles, et seadusega on keelatud tema sisenemine minu hoovi ja tema seda konteinerit ei tühjenda, aga mina sellisest seadusest küll kuulnud pole.»
Paju on pöördunud ka tarbijakaitseameti poole, kuid jäänud pika ninaga, sest amet prügiveo valdkonnaga ei tegele, sest see on kohalike omavalitsuste rida. «See annab ju keskkonnateenustele vaba käed käituda kliendiga nii, kuidas tahavad,» ütles ta nördinult.
Valli tänava elanik Ingrid Alt on samuti Eesti Keskkonnateenustega kimpus. «Olime kodus, prügiauto sõitis maja juurde ja siis kohe minema, mees ei tulnud autost väljagi,» ütles ta.
Altki sai kuu alguses tühisõiduarve. Alt sõnas, et ka tema prügikast pole tänavale välja tõmmatud, vaid seisab avatud aias nähtaval kohal. «Tol korral oli hoovi pargitud üks auto rohkem, aga konteiner oli nähtaval ja ligipääsetavas kohas,» selgitas ta. «Nägime oma silmaga pealt, et prügivedaja isegi ei proovinud konteinerile ligi pääseda, ta ei tulnud autost väljagi.»
Autojuhid on vahetunud
Prügiautojuht tegi olukorrast foto tõestamaks tööandjale, et ligipääs konteinerile oli blokeeritud. «Foto saab teha ju õige nurga alt. Abikaasa helistas ka sinna ja sai üleoleva vastuse, et neil on foto ja nemad on meile niigi vastu tulnud, sest meil pole konteiner tänavale välja tõmmatud,» lausus Alt.
Piirkonnahaldur Merlene Jalaku ütlust mööda polnud tühjenduspäeval jäätmekonteiner paigaldatud nii, et see vastaks lepingu nõuetele. «Jäätmekonteiner ei olnud isegi paigaldatud nähtavale kohale. Selle kohta on olemas autojuhi tehtud fotod sündmuskohast,» lisas ta.
Ingrid Aldi meelest on äärmiselt kole vaatepilt, kui vanalinna tänavale suur prügikonteiner välja tõmmata, et prügiauto saaks otse selle kõrvale sõita. «Kohati tekib tunne, et püütakse tühisõitude arvel raha teenida,» sõnas ta.
Aldi tähelepanekut mööda on ka autojuhid vahetunud ja ta leiab, et autojuhte õigustatakse liiga kergel käel.