Järvamaal tegutsevate korstnapühkijate tööde ajaplaan on niivõrd täis, et esimesi vabu aegu pakuvad nad alles detsembri teiseks pooleks või suisa jaanuariks.
Korstnapühkijate tööajad ulatuvad uude aastasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käravetelt pärit korstnapühkija Hannes Sepp ütles, et temal on vaba aega pakkuda alles järgmiseks aastaks. «Rumala peaga lisasin tegevuspiirkonnaks ka Tallinna ja Raplamaa, aga ei ole hullu,» sõnas ta.
Sepp oli telefonikõne ajal Lääne-Virumaal Tapal maja korstna otsas.
Tuleb ette ka kütmise keelamist
Sepa ütlust mööda jagunevad tellijad kahte leeri. On need, kes tellivad korstnapühkimist igal aastal, ja need, kes tellivad kord viie aasta jooksul, kui seadusega nõutud värsket akti on tarvis. «Üldiselt on küttekolded üsna heas korras, inimesed muretsevad nende korrashoiu eest ja parandavad, kui tarvis, aga on ette tulnud ka küttekollete kasutamise keelamist,» lausus ta.
Järvamaalt tõi Sepp näiteks Sõrandu küla, kus ühes kortermajas sai suurem osa küttekolletest kasutuskeelu. «Kolleeg Järvakandist rääkis, et seal on asi puhta käest ära ja ainult keeldude vormistamisega ta tegelebki,» teadis ta öelda.
Sepa teenus maksab eramus 50 ja korteris 40 eurot olenemata korstnate ja küttekollete arvust.
«Ma oma samme ette ei karda...» laulab ühe korstnapühkija mobiil kutsumistooniks. Et tänapäeval on tiheda ajakava tõttu korstnapühkijaid raske telefonitsi tabada, on Lääne-Virumaalt pärit Leino Aasmets tüütu helistamise kliendile meeldivamaks teinud.
Suur osa Aasmetsa klientuurist elab Paides ja Türil ning vabu aegu on tal pakkuda detsembri keskpaigast alates.
Aasmetsa selgitusel on jõustunud seadus, mille järgi igal küttekoldega majapidamisel peab olema ette näidata viimase viie aasta kohta korstnapühkimise akt, toonud tööd juurde. «On tõesti palju neid, kes polegi eluaeg korstnapühkijat kutsunud ja selle töö ise kuidagi ära teinud,» lausus ta. «Just korstnajalad on hullus seisus, mille üle on ka isetegijad imestanud ja ilmselt on mõnes kohas mitu korstnapõlengutki olnud, aga inimesed pole seda märganud.»
Aasmets lisas, et kui professionaal on ikka korra ära käinud, imestavad inimesed, kui kerge vaevaga töö tehtud saab nii, et peagi paberitega põrandat katma ja ise tahmaga mässama. «Need jäävadki juba korduvalt kutsuma,» lisas ta.
Aasmetsa hinnakiri jääb 25 ja 40 euro vahele olenevalt töömahust.
Aasmets ütles, et linna vahel ta ikka näeb majade katustel teisi korstnapühkijaid, aga pole kindel, kas sel alal töötajaid jätkub. «Inimesed täna helistavad, et kutsuksime homseks, aga järjekorrad on ju pikad – kohe ei saa. Võiks ju ette mõelda ja kevadel korda teha, aga nii kui esimene külm käib ära, siis hakatakse kiiruga kutsuma,» arutles ta.
«Oi, ma teen praegu tööd! Kiire on!» ütles Aravete korstnapühkija Veljo Kukk, kui tema kallist aega telefonikõnega raiskan. Parasjagu puhastas ta Orgmetsas ühe majapidamise korstnajalga.
Püsikunded kutsuvad igal aastal
Esimene vaba aeg on tal pakkuda detsembri teise poolde. Tema tööpiirkond jääb Järvamaale ja selle lähiümbrusse. «Imaverest kaugemale pole läinud ja teiselt poolt käin näiteks Lehtses ja Aegviidus,» täpsustas ta.
Kuke töös pole viimasel ajal küttekollete kasutamise keelu sätestamist ette tulnud. «Need, kel pliit on nii lagunenud, et pole ustki ees, ei kutsugi korstnapühkijat. Väga lagunenud küttekollet ausalt öeldes ei mäleta,» ütles ta.
Veel märkis Kukk, et püsikliendid tellivad korstnapühkija tavapäraselt igal aastal. «Noored ja tragid mehed, need teevad vahepeal ka ise, aga kel tervis ei luba korstna otsa minna, kutsuvad igal aastal,» lausus ta.
Kuke hinnakirja järgi maksab soojamüüri puhastus 12 ja korstna puhastus 10 eurot, lisandub sõidukilomeeter.