Nukid ja kanepipiibud leiavad koha politsei varjatud tagatoas

Mida kõike muuseumitoas ei leidu! Seal on vitriinid tsiviilkäibes keelatud külmrelvadega, nagu nukid, viskerelvad, teleskoopnui, millest osa on valmistatud ka vanglamüüride vahel.

Seal on kinnipeetavatelt ära võetud kanepipiipe, välimuselt päris püstolina paistvaid õhkrelvi, tulirelvade ja puskariaparaadi osasid, aidaukse hingest ihutud mõõk, antiradareid (kiiruse mõõtmise seadmeid avastavad vahendid – toim).

Kurikaeltelt kätte saadud esemetest tõi Paide politseijaoskonna endine juht Üllar Kütt esile ühe teravaid kruvisid täis «sõjanuia». «Inimene, kellelt ma selle kunagi ära võtsin, põhjendas sellise toote olemasolu asjaoluga, et ehitusel töötades on sellega hea tellingutelt vahtplasti võtta,» ütles ta. «Tegelikult käis ta puust kaikaga tänavatel ringi eesmärgiga kedagi vigastada.»

Stendidel on uhke embleemide ning miilitsa- ja politseiajast pärinevate pagunite kogu. Pagunitest viimase, politseikoloneli oma, annetas muuseumitoale kaks nädalat tagasi Paide politseijaoskonda külastanud politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.

Muuseumitoas on edukalt ära kasutatud ka laealust ruumi. Kõrgetel riiulitel on koha leidnud politseivormi juurde kuuluvad mütsid. Vormid, kohalikud ja võõrad, ripuvad riidepuudel reas.

Põrandalt leiab  kunagiste piirkondlike, Järva-Jaanist Türini asunud politseimajade silte, arhiivist registreeritud kuritegude katalooge aastatest 1945 kuni 1991. Sealt edasi on andmed arvutis.

Nii näiteks saame kunagi tegelikult hävitamisele kuulunud kaustadest teada, et 1947. aastal otsustas üks sell metsatöökohustust mitte täita ja sattus miilitsate huviorbiiti.

Leidub ka politseimasinate vilkureid, fototehnikat ja albumeid,  kunagist robustset eritehnikat, näiteks akutoitel toimiv kolmest aparaadist koosnev kiiruse mõõtmise seadeldis.

Vaevalt te teadsite, kuivõrd algeliselt käis aegu tagasi kiiruse mõõtmine. Kahe märgi vahelise vahemaa   (50–100 m) läbimiseks kulunud aega mõõdeti käsistopperiga (selliseid mõõteriistu on vitriinis mitu), millelt saadi teada kiirus. Ei mingeid üle- ja mahaarvestamisi või mõõtevigu.

Ukse kõrval kapinurgal on väärilise koha leidnud 1994. aastast pärit ja liikluspolitsei büroole kuulunud esimene, IBM tootjamärki kandev sülearvuti. «Olin käinud koolis, kus oli arvutiõpetuse tund, ega keegi teine seda alguses kasutada osanud,» selgitas Üllar Kütt. «Arvuti ei olnud online'is. Igal nädalal tuli käia Tallinnas andmeid laadimas ja sama arvutiga toodi andmed ka Järva prefektuuri.»

Küti meelest oli see siiski suur samm edasi, et maantee ääres oli sülearvutiga võimalik kontrollida (küll nädal vanade andmete põhjal), kas auto on varastatud või mitte.

Kohaliku politseimuuseumi (seda nimetatakse omakeskis ka IPA ehk rahvusvahelise politseiassotsiatsiooni Eesti osakonna toaks – toim) loojad oli Üllar Kütt ja tema Järvamaalt pärit kolleeg Uno Laas.

Endine puhketuba koliti  muuseumi tarbeks maja teise tiiba tühjaks kaks aastat tagasi. «Ajapikku oli kogunenud suhteliselt palju IPA-nänni (eri riikide embleeme, vorme ja kingitusi) ja leidsime, et neid võiks mitte hoida kastides, vaid panna vaatamiseks välja,» selgitas Kütt.

Eraalgatuslik Eesti politseimuuseum, mille direktor on kauaaegne Järva Teataja fotograaf Andrus Eesmaa, asub Rakveres. See, et ühes politseijaoskonnas on muuseuminurk või isegi tuba, on pigem erandlik. 1994. aastast politseis töötava Üllar Küti praeguses töökohas (Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht – toim) sellist ruumi igal juhul pole.

ÜLESKUTSE

Põnevas muuseumitoas napib põrandapinda juba praegu, kuid kogu täiustamast pole asjaosalised kunagi loobunud. Selles saavad kõik abivalmid inimesed neid aidata.

Endisaegse politseivarustuse pakkujad (üleskutse mõeldud ennekõike politseijaoskonna kunagistele töötajatele) võiksid ühendust võtta Üllar Kütiga aadressil yllar.kytt@politsei või telefonil 444 6602.

Eesti politsei taasloodi 1991. aastal ning pisikeses muuseumitoas on täiuslikkusest puudus näiteks algusaastate hallikat värvi politseivorm. Kütt on juba välja uurinud, kellel selline vorm kodus olemas on, aga pakkuda võib ikka.

Politseimaja muuseumituba saab külastada, kui tulek eelnevalt kokku leppida.