Hiljuti remonditud teelõik vajab uut asfalti

Mäeküla–Koigi vahelise teelõigu igapäevakasutajaid paneb seekordne remont imestama. Teiste hulgas ütles ka Koigis elav Andrus Leis, et tema meelest olid teeolud nii suvel kui ka talvel head ning see, et asfaldil midagi viga oli, tuli üllatusena. «Ilmselt seal on siis mingid tehnilised näitajad, mis nõuetele ei vastanud. Mina sõitjana küll teiste teelõikudega erinevust ei märganud,» ütles ta.

Maanteeameti ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi täpsustas, et Mäeküla–Koigi lõiku remonditi viimati 2012. aastal, sest see oli 2011/2012 talvel Tallinna ja Tartu vahel üks kehvemaid. «Seda tuli isegi talve jooksul külma asfaldiseguga lappida,» tuletas ta meelde.

Palmi ütlust mööda 2012. aasta remont ennast siiski ei õigustanud ning iga talvega on teekatte seis läinud kehvemaks. «Liiklejatele paistab see välja pärast vihma, mil sõidujäljed on teel pikemalt niisked. Põhjuseks on see, et sõidujälgedes on asfalt poorsem ja kogub endasse vett,» täpsustas ta.

See on aga katte püsivusele talvisel ajal ohtlik. Palmi ütlust mööda lagundavad külmumis- ja sulamistsüklid sellise katte võrdlemisi kiiresti, mistõttu võttis maanteeamet suvel vastu otsuse, et talvel kiirelt arenevate defektidega riskida ei saa ning tee tuleb korda teha tehnoloogiaga, mis jääb ka pikemaks ajaks püsima. «Remondi tegematajätmisel oleks suure tõenäosusega tekkinud talvel nii liiklusohtlikke olukordi kui ka väga ebamugavaid sõidutingimusi,» põhjendas ta.

Palmi kinnitusel on Mäeküla–Koigi lõigu 2012. aasta remondil veel kehtiv garantii. «Toonane töötegija Nordecon AS peab defektide teket töö tellija ehk maanteeameti süüks. Sellest hooajast alates ei olnud nad oma garantiikohustusi nõus täitma. Meie oleme teisel arvamusel, sest tee-ehitajal kui pädeval isikul oma valdkonnas lasub siiski vastutus ehitatud konstruktsioonide osas,» vahendas Palmi.

Aktsiaseltsi Nordecon teedeehituse direktor Ain Pähkel kinnitas, et nemad ehitajana süüd ei näe. «Vanal teel olid kuni 25 millimeetri sügavused rööpad ning sinna peale telliti neljasentimeetrise kulumiskihi paigaldus, eelnevat rööbaste tasandamist või katte freesimist ei olnud tellitud töödes ette nähtud,» selgitas ta.

Pähkel märkis veel, et juba enne tööde alustamist juhtis ettevõte tähelepanu asjaolule, et sellise tehnoloogiaga tööde tegemisel võivad katte lagunemise ilmingud esineda juba garantiiajal.

Ta lisas, et Nordeconi andmetel pole enne ega pärast 2012. aastat maanteeamet sellisel moel teeremonti rohkem tellinud.

Nüüd ongi maanteeametil ja ettevõttel käimas vaidlus. «Oleme esitamas rahalist nõuet defektsete alade kohta,» täpsustas Palmi.

Praegune ehitaja Lemminkäinen Eesti AS kasutab kiiret kuumtaastamise tehnoloogiat. Sel moel remonditi Tallinna–Tartu maanteed ka eelmisel aastal. «Kuumtaastamisel liiguvad teetööde masinad ühe rongina tee peal. Kõige ees on kuumuti, mis kuumutab olemasoleva katte ülemise kihi üles ning sellele järgneb masin, mis tasandab selle pealiskihi. Seejärel laotatakse kohe uus asfalt peale,» selgitas Palmi.

Sel moel on tööd ka kiiremad, mis tähendab, et praeguste kavade järgi lõpevad need Tallinna–Tartu maanteel Mäeküla ja Koigi vahel ehk kilomeetritel 91,1–100 14. oktoobril. «Siis jäävad teha veel markeerimised, teepeenrad ja väiksemad tööd,» lisas Palmi.

Remondi maksumus koos käibemaksuga on ligi 700 000 eurot.