Koola poolsaar: metsik seiklusreis inimtühjusse

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Augustis võtsid automatkajad ette teekonna Koola poolsaarele. Kuu aega ja edasi-tagasi 3500 kilomeetrit viisid nad kõigist ja kõigest unustatud maalapile Venemaa loodeosas.

«Hiired sama suured kui rotid (uimased tegelased, kes istusid vihmase ilmaga autode all ja põrnitsesid seiklejaid). Teedeta maastik (tempoks näiteks 80 km kuue päevaga). Kolm nädalat telefonilevita (satelliittelefon kaasas, aga ilma laadijata). Mõlema auto paagis üle 500 liitri kütust (kogus, millest raskemail lõigul peaaegu piisanuks),» pakub märksõnu üks reisisellidest, Rainer Pedak (esimesel pildil). «See kant oli küllalt äge selleks, et minna.»

Ja nad läksid. Toidu ostsid nad viimasest asustatud punktist arvestusega, et peavad vastu pidama kolm nädalat. Joogivett sai võtta kohalikest jõgedest. Muidu olid nad metsiku looduse meelevallas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles