Politsei võttis pärast kohtuprotsessi tagasi süüdistuse ülisuures kiiruseületuses ja hüvitas lisaks sellele juhi advokaadikulud.
Politsei tühistas suure trahvi ja tasus kohtukulud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündmused algasid möödunud aasta 20. detsembri hilisõhtul, kui Aare Rüütel sõitis mööda Tallinna–Tartu maanteed.
Rüütli ütlust mööda oli teda eelmisel suvel Virtsu praami peale rutates kiiruseületuse eest trahvitud. Tol päeval 50-alas 71 km/h sõitnud Rüütel ütles, et kasutab nüüd autopilooti, mis tol õhtul Lõuna-Eestist tulles oli kiirteel seatud 105 km/h peale, arvestades märga teed ja kulunud rehve.
Rüütli selgitusel möödus ta politseiautost ning üheksa kilomeetri pärast peatas ta kinni juba vilkuritega politseiauto, paludes oodata, kuni tuleb teine.
Sündmuskohale ilmus eraldusmärkideta must Škoda, millest väljusid politseinikud Riho Raha ja Ivar Huopalainen. Rüütli ütlust mööda näitas üks politseinikest talle kiirusemõõdikut, mille näit oli 205. «Ma ütlesin neile, et mehed, see ei ole minu kiirus, läheme laiali,» sõnas Rüütel, kes ei saanud enda väitel esialgu arugi, mida see arv tähendas.
Rüütliga vesteldi seejärel politseiautos kaks tundi, tema ütlust mööda püüti talle selgitada, et ta on üksi, vaielda ei ole mõtet, ja soovitati alla kirjutada, et kergemat karistust saada. Rüütel keeldus alla kirjutamast.
Märtsis otsustas kohtuväline menetleja karistada Rüütlit 972 euro suuruse trahviga, juhtimisõigus jäi alles.
Olles veendunud, et kiiruse ületamist polnud, võttis Rüütel advokaadi ja soovis pöörduda kohtu poole. Advokaadi hinnang oli, et üksi nelja politseiniku vastu on väga raske vaielda, kuid Rüütli meelest ei saanud sellist asja pooleli jätta.
Pööre sündmustesse tuli siis, kui Rüütli advokaat sai kätte raadioside salvestised kinnipidamise õhtul politseinike vahel peetud vestlusest.
Pärast seda, kui advokaat oli salvestisi kuulanud ja politseile oma mõtted avaldanud, otsustas politsei võtta tagasi Aare Rüütlile esitatud süüdistuse, tühistada trahvi ja hüvitada ka advokaadikulud.
Rüütel kohtusse salvestisi kuulama ei jõudnudki ega kavatse seda teha enne, kui talle on selge, mida teevad praegu need neli politseinikku, kes viibisid teda tol õhtul kinni pidanud autos, ja millised järeldused on sellest olukorrast tehtud.
Rüütel sõnas, et pole saanud politseist ei kommentaare ega vastuseid oma küsimustele. Samuti arvab ta, et samalaadsetest juhtumitest oleks vaja rohkem avalikult rääkida, sest info tehtud vigade kohta aitab igal organisatsioonil paremaks muutuda.
Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu kinnitas, et antud kuupäeval tõepoolest fikseeriti Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel tavapärase liiklusjärelevalve käigus antud sõiduki kiiruse ületamine ning alustati väärteomenetlust. «Väärteoasjas tehti otsus vastavalt kogutud tõenditele ja anti hinnang menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulausele. Isikule määrati karistuseks rahatrahv,» teatas Toomsalu. «Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule kaitse seisukohad vastuseks kohtuvälise menetleja kirjalikule seisukohtadele ja tõenditele väärteoasjas. Tutvunud menetlusaluse isiku kaitsja poolt esitatud seisukohaga, jõudis kohtuväline menetleja seisukohale, et on tekkinud vastuolud, mida ei ole kohtumenetluse käigus enam võimalik kõrvaldada, ja nõustus väärteomenetluse lõpetamisega.»
Toomsalu lisas, et 2015. aastal on Paide politseijaoskonnas menetletud 1434 väärteoasja, millest 11 on kohtusse kaevatud.
Seejuures kahes väärteoasjas on menetlus lõpetatud maakohtu otsusega, millest üks on kõne all olev väärteoasi. «Käesoleval juhul on tegemist aruteluga üksikjuhtumi üle, millest ei saa teha üldistusi politseiametnike töö kohta. Statistika kinnitab, et kohtuväline menetlus on kvaliteetne,» kinnitas Toomsalu.