Elu tsikliklubis ehk nahktagides mehed, bensiinihais ja võimsad mootorid

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andrus Kopliste/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Nad on lühikese jutuga mehed, kannavad musta värvi nahkseid tagisid ning on oma klubi värvide ja embleemide üle uhked. Te tunnete neid kahe ratta ja mootoripõrina kaudu – nad on kümnendat sünnipäeva tähistava motoklubi Alempois MC liikmed.

Sissejuhatus kõlab kui pilguheit seadusega pahuksisse sattunud mootorratturite gängi, teate ju küll kurikuulsaid Bandiite (Bandidos) või Põrguingleid (Hell´s Angels), kuid siinkohal ei maksa end hirmutada lasta. Alempoisi kuuluvad tegelased on ühine sõpruskond, mehed meie endi seast kõige eriilmelisemate elualade, vanuste, rataste ning tsiklisõidustaažidega. Neid paeluvad tehnika ja vabadustunne, mida mootorratastega sõitmine annab. Klubil on oma mitteformaalne eetikakoodeks, liikmeks saab üldjuhul alles pärast kaheaastast katseperioodi. On aumeeste kokkulepe, et klubile varju heita on tabu.

Maailma kurikuulsatel, organiseeritud kuritegevusega seotud motoklubidel on Eestis oma haruklubid olemas. Kas ka teil tuleb kellegi seadusekartlike tegude pärast selgitustööd teha, et kõik tsiklimehed pole kriminaalid?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles