Veidrad vargused tekitavad vallarahvas tuska

Kauplustest varastatud raha või lasteaiast kadunud fotoaparaadid on vaid kaks juhtumit, mis koerulased ärevusse ajasid.

Aleviku südames kauplust omav Stella-Maria Endi jäi 14. juulil ilma enam kui 200 eurost, mis lauasahtlis nii-öelda kassas oli. «Ainult sendid jäid järele, kadunud oli paberraha ja suuremad mündid,» täpsustas ta. Samal päeval tuli uut kaupa ja nad viibisid müüjaga vahepeal tagaruumis. Naist, kelle käest hiljem raha ja müügilolnud sõrmused kätte saadi, nägi samal päeval poes Endi alluv. Raha ei kadunud kohe, vaid mõni aeg hiljem. Nii ei osanud Endi alguses kaht asja seostada. «Läksin vallast uurima, kas turvakaamerast pole midagi näha. Sealt siis selguski,» jutustas ta.

Üheskoos tehti kindlaks, et turvakaamerasse jäänud naine elab Koeru hooldekeskuses. Sealt nad koos valla esindajaga abi otsisid ja raha ka tagasi said. «Ainult sellest kümnest eurost, mille ta pubis õllele kulutas, jäin ilma,» märkis Endi.

Loogiliselt võttes oleks varguse järel esimene asi kõne kohalikule konstaablile, et juhtunu fikseerida. Piirkonnapolitseinik Mati Seire on küll kuulnud näiteks tühjaks tehtud külmikust ja varastatud rahast, kuid vaid üks inimene on teinud politseisse avalduse talle tekitatud kahju osas. «Üks inimene ka helistas, kuid teatas, et kuna sai raha kätte, ei hakka asjale ametlikku käiku andma,» täpsustas Seire.

Ka Koeru vallavanem Andres Teppan teab vargustest. «Õnneks oleme seni kõik asjad kätte saanud ja olen inimestele andnud korralduse uksed lukus hoida,» ütles ta. Teppan ei osanud teisipäeval öelda, kas näiteks lasteaiast kadunud fotoaparaatide kohta tegi asutuse juht politseisse avalduse.

Endi tunnistas, et temalgi on politseisse avaldus esitamata ja ta vahepeal kahtles, kas seda üldse teha, kuid nüüd kavatseb ta avalduse esimesel võimalusel sisse anda.

Koeru hooldekeskuse juhataja Rünno Lass on vargustest kuulnud, kuid ühe või teise kliendi süüdlaseks tembeldamist ta õigeks ei pea. Isikuandmete kaitse seadusele viidates ei soovinud Lass rääkida kliendist, keda vallarahvas vargustes kahtlustab, rohkemat, kui et tegu on riiklikul ööpäevaringsel hooldusteenusel oleva isikuga, kes praegu viibib oma kodus, kuid kelle kohta on jõustunud kohtuotsus teisele, riiklikule teenusele üleviimise kohta. Paraku on teenusele järjekord.

Lass on seisukohal, et niikaua, kuni juhtumid on ametlikult tõestamata ja politseisse avaldust esitatud pole, on tegu külajuttudega. Ta kinnitas, et hooldekeskus on käitunud seaduse järgi. «Meie siin ei saa ega tohi kedagi ööpäevaks kinnisesse ruumi sulgeda,» rõhutas ta.

Ka Seire peab oluliseks kõik sündmused fikseerida, sõltumata sellest, kes on kahtlusalune. «Ka hoolekandeasutus, hoolekannet korraldav komisjon või kohus võtab aluseks kirjalikud dokumendid, mitte külajutud,» märkis ta.

Piirkonnapolitseinik rõhutas, et oma vara turvalisuse eest peab eelkõige igaüks ise hea seisma. Aga ka olukordades, kus inimene varguselt tabatakse, ei tohi teha omakohut ega nõuda esemeid või raha tagasi vaimu-, saati siis füüsilise jõuga. «Tema lahkumist tohib takistada, aga politsei tuleks kohale kutsuda,» täpsustas Seire.