Koduaias on imelihtne jõhvikaid, mesimurakaid ja pohli kasvatada

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvikas kasvab looduslikult rabas, tema marjad on väga väärtuslikud terviseturgutajad.
Jõhvikas kasvab looduslikult rabas, tema marjad on väga väärtuslikud terviseturgutajad. Foto: Jüri Rüsülainen / Valgamaalane

Aednik-aiakujundaja Piret Pihtjõe kinnitab, et metsamarjade kasvatamine koduaias pole sugugi keeruline, kui luua neile sobivad kasvutingimused. Metsataimedele sobivaimaks kasvupinnaseks nimetab ta freesturvast. Ehkki üksikuid taimi võiks peenrasse istutada nii, et täita istutusauk turbaga, ei pea Pihtjõe seda siiski mõistlikuks, sest turvas neutraliseerub sel moel üsna kiiresti. «Otstarbekam, loomulikum ja kenam on rajada turbapeenar,» õpetab ta.

«Turbapeenra suurus on aiakujunduslikust aspektist vaadatuna väga oluline. Liiga väike peenar ei pääse mõjule. Enamik metsataimi talub kasvatamist kõrgpeenras, aga jõhvikas võib seal kuivale jääda, kui peenart regulaarselt ei kasteta. Kõrgpeenar kuivab lauspäikeses kiiremini, aga samas kultuursordid viljuvad päikese käes paremini,» argumenteerib aednik.

Kõige lihtsam viis ongi Pihtjõe meelest kõrgpeenar rajada. «Turbaala ääristatakse puupakkude, maakivide või turbapätsidega. Kui tõstetud peenar ei meeldi, võib turbapeenra ka maa sisse ehitada. Ka jõhvikale meeldib selline kasvukoht paremini. Pinnasekihid eraldatakse peenrakanga või geotekstiiliga. Savine pinnas ei nõua kangast, sest ei segune turbaga nagunii, aga liivase kihi peale peab kanga panema,» õpetab ta. Paesele pinnasele saab teha ainult kõrgpeenra, sest maa sees liikuv pinnasevesi neutraliseerib turba.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles