Seakasvataja: meil hakkas siin asi juba arenema ja plaane oli palju, kuid nüüd...

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Tiit Reinberg / Järva Teataja

Roosna-Alliku vallas Valasti külas murdis seakatk sisse Järvamaa ühte suurimasse, Mahetooted OÜ-le kuuluvasse seafarmi, see tähendas surmaotsust ligemale poolele tuhandele loomale.

Seafarmi omanik Marko Alev on nagu teisedki Eesti seakasvatajad elanud viimasel ajal nagu püssirohutünni otsas. Aafrika seakatku tõkestamiseks olid kasutusele võetud kõik ettevaatusabinõud.

Eriti närvesöövaks läks olukord, kui sellel nädalal üks kärssnina hinge heitis. Mõni siga ikka vahel sureb ja Alevite pere lootis parimat. Peagi suri aga ka teine. Proovid saadeti kohe laborisse.

Järgnes ülimalt närvesööv ootamine, sest meedia raporteeris samal ajal katku levikust. Kolmapäeva õhtul sai peremees veterinaarilt kõne kardetud sõnumiga, et tegu on Aafrika seakatkuga.

Need kaks sõna tõmbasid Alevite aastatepikkusele tööle hetkega kriipsu peale.

Eile hommikul sigade tapmist oodanud Marko Alev tunnistas, et esimest korda elus võttis ta rahustit, et raske päev üle elada. Neljapäeval paika pandud kava järgi kulub tema 478 sea tapmisele ja farmist minema vedamisele kuni kaks päeva.

Alev ütles, et kõige rohkem pelgabki ta hetke, kui kõik sigade hävitamiseks vajalikud tööd on tehtud ja farmis valitseb tühjus. Olid ju suured plaanid, mis aasta-aastalt kasvanud. «Meil hakkas siin asi juba arenema ja plaane oli palju, kuid nüüd...,» ohkas mees.

Mis edasi saab, ei oska ta öelda. «Ei tea, millal see katk taanduma hakkab ja mis siis saab,» sõnas ta.

Alev tunnistas, et majandusliku kahju peale pole ta suutnud veel mõeldagi, sest hinge närib valu loomade, eriti väikeste põrsaste pärast. Ta selgitas, et sigu kasvatatakse liha tarvis ja seetõttu on looma hukkamine loomulik. Kui aga korraga tapetakse kõik, nende seas ka emised ja põrsad, on see midagi muud.

Riigiasutustele Alevil katkuga võitlemise osas suuri etteheiteid pole, kuid ta arvab, et metssigu oleks tulnud rohkem küttida.

Järvamaa veterinaarkeskuse juhataja Andrus Leis ütles, et Alevite farmis olid vajalikud ohutusnõuded täidetud. Kuidas haigus sigadeni jõudis, ei oska aga ka tema öelda.  Ta selgitas eile pärastlõunal, et plaanide järgi  peaks olema loomad reede õhtuks tapetud.

Leisi andmetel on maakonnas 1. mai seisuga 2796 siga. Suuri farme on Järvamaal viis, lisaks Valasti külas asunud farmile Päidla OÜ Amblas, Koigi Mõis OÜ Koigis,  Rakvere Farmid AS Väätsa vallas ja üks eraisik Türi vallas.

Koigi Mõis OÜs kasvab praegu ligemale 300 siga. Asutuse juhataja Ain Rool võttis olukorra kokku kahe sõnaga: «Hirmus elame.»

Rool selgitas, et ohutusnõuded on täidetud, kuid see ei taga katku eemalejäämist. «Ega me tööd seisma saa panna, loomad vajavad söötmist ja hooldamist,» lisas ta. Ka Rool on seda meelt, et katku pidurdamiseks oleks tulnud metssigade arvukust tunduvalt vähendada. «Metssigu on väga palju, ei saa enam kartulitki kasvatada,» sõnas ta.

Järvamaa jahindusklubi juhatuse liige Toomas Marrandi on seakasvatajatega päri, et mets­sigade arvukust tuleb piirata, sest lisaks katku levitamisele teevad nad ka põldudel palju kahju.

Marrandi selgitusel on aga ka jahipidamine praegu piiratud. Tema meelest tuleks jahimeestele anda vabamad käed, sealhulgas võiks ajutiselt lubada küttida summutitega ja kasutada valgusteid.

«Kui riik metssigade küttimist toetaks, suudaks jahimehed nende arvukuse raamidesse suruda,» arvas Marrandi.

Seoses sigade Aafrika katku diagnoosimisega Mahetooted OÜle kuuluvas seakasvatusettevõttes kehtestas Järva maavanem Alo Aasma taudipunktis karantiini. Samuti kehtestas maavanem ohustatud tsooni kolme kilomeetri raadiuses ümber taudipunkti ja järelevalvetsooni kümne kilomeetri raadiuses ümber taudipunkti (vaata kaardilt).

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ja ägedalt kulgev kodu- ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus – kuni sada protsenti loomadest.

Sigade Aafrika katk on levinud mitmetes Eesti naaberriikides (Läti, Leedu, Poola) nii mets- kui ka kodusigadel. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast Euroopa Liidu referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea haigestumise kohta.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles