See, mis hingelähedane, ei peagi raha sisse tooma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kristo Kivisoo / Järva Teataja

Koigi vallavalitsuse keskkonna- ja arendusspetsialist ja üheteistkümne lapselapse vanaema Kaie Altmetsa vabatahtlik tegevus algas Sõrandu külaseltsi asutamisega 2000. aastate algul. Hiljem on ta olnud mitmete mittetulundusühingute asutaja ja praegu kuulub ta kolme mittetulundusühingu juhtkonda.

Et igapäevatöö võtab oma aja, teeb Altmets vabatahtlikku tööd peamiselt õhtuti ja puhkepäevadel. Õnneks on Altmetsa tööandja aga täitsa vastutulelik ja mõnikord, kui on vaja tööajast midagi vabatahtlikuna teha, on seda ka lubatud. Lisaaega annab seegi, et tal pole enam väikeseid lapsi ja lapselapsed elavad kaugemal. «Olen olnud paljude ettevõtmiste eestvedaja üle kümne aasta ja eks ma vahel ikka tunnen, et kõike ei jaksa enam teha, mida sooviks. Olen hakanud vahel ka ära ütlema, aga hingelähedastes asjades tahan endiselt osaleda,» ütles Altmets.

Vabatahtliku töö annab Altmetsale uusi tutvusi ja kontakte ning uusi põnevaid kogemusi, millest ta õppida saab. «Kindlasti annab see teataval määral rahulolutunnet, et olen saanud teiste inimeste heaks midagi ära teha ja osaleda huvitavates ettevõtmistes,» sõnas ta. Sellest, et vabatahtliku töö eest materiaalset tasu ei saa, Altmets ei mõtle. «Ma ei arva, et peaksin palka saama selle eest, mis mulle meeldib ja rahuldust pakub. Panustan ise nii palju kui võimalik, MTÜs on see algusaastatel eriti vajalik,» ütles ta. Võimalusel hoolitseb ta vaid selle eest, et transpordikulud saaksid kaetud, sest maal elades on need niigi küllalt suured, kuid seegi pole talle määravalt tähtis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles